Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik Hageja esitas 22.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O E (kostja) vastu võla saamiseks. Seoses sellega, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.04.2020 kirjaga kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates kõnealuse määruse kättesaamisest. Hageja esitas 07.05.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 07.05.2020 määrusega menetlusse. 10.06.2020 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. 15.06.2020 e-kirjaga palus hageja kohtul täiendada otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kuivõrd hageja soovis esitada 10.06.2020 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse. Harju Maakohus tegi 09.07.2020 täiendava kohtuotsuse. Hageja esitas 10.07.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2020 otsuse osas, milles jäeti esitatud hagiavaldus osaliselt rahuldamata ning rahuldada esitatud hagi täielikult ning tühistada otsus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2021 kohtuotsusega tühistas Harju Maakohtu 10.06.2020 tagaseljaotsuse ja 09.07.2020 täiendava otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ületava summa osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohus saatis tühistatud osas asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on BB Finance OÜ ja kostja vahel 24.09.2018 sõlmitud laenuleping nr 2101820237, mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku laenulepingu põhitingimuste punktis 5 oleva maksegraafiku alusel 08.09.2021. Kostja tasus esimese osamakse vastavalt sõlmitud laenulepingule. 04.11.2018 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ laenulepingu nr 2101829912, mille alusel väljastati kostjale lisalaenu summas 378 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 24.10.2020 laenulepingu põhitingimuste punktis 5 märgitud maksegraafiku alusel. Leping nr 2101829912 on refinantseeritud leping, mille põhiosa on 1444,41 eurot, mis seisneb laenulepingu nr 2101820237 tasumata põhiosast 977,67 eurot, 378 eurot väljastatud laenust, 81,76 eurot lepingu muutumise tasust ja 6,98 eurot tasumata intressist ajavahemiku 23.11.2018 kuni 04.11.2018 eest. Laenulepingu nr 2101829912 intress on 44,9% aastas ning vastavalt

laenulepingu punktile 12.2.1 arvestatakse viivist võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas, mis on 44,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas, milles hageja nõue jäi algselt rahuldamata. Kohus selgitab, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustest tuleb kohtul viivisenõude lahendamisel kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitas, et kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut. Kohtule nähtub, et kostja on laenuandjaga sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille järgi on intressimäär 44,9% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Seega on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ületab tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr 2101829912 sõlmimise ajal 04.11.2018 oli Eesti Panga andmetel nimetatud määr 20,01%. Kolmekordne määr oli seega 60,03%. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 56,41% aastas, seega VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatust ülempiirist väiksem. Seega ei saa pidada sõlmitud krediidilepingut tühiseks, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist kehtiva kokkuleppega, millele hageja saab tugineda. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus on intressimääraks märgitud 44,9% aastas. Nimetatud intressimäär on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, seega tuleb VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt lugeda laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu viivisemääraks 44,9% aastas. Seega 1376,05 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 21.03.2019-06.05.2020 698,51 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd 10.06.2020 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt välja viivis 373,37 eurot, siis täiendavalt tuleb välja mõista viivis 325,14 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud maakohtus menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 480 eurot, kokku 730 eurot ning ringkonnakohtus menetluskuluna välja mõista kostjalt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 600 eurot, kokku 725 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot. Kohtule nähtub ringkonnakohtu menetlusest, et apellatsioonkaebuselt tuli tasuda riigilõivu 75 eurot, seega ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot, vaid 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on maakohtus piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning ringkonnakohtus kohtuotsuse analüüsi ja apellatsioonkaebuse koostamisega. Käesolevas asjas esitatud hagi näol on tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid kiirlaenuettevõtteid ja ka nende esindaja OÜ Julianus Inkasso esitavad kohtule massiliselt. Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) maakohtus lugeda 1,5 tundi ja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Hageja esindaja ei ole advokaat ja käesolev tsiviilasi on iseenesest vähese keerukusega. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, seega kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 180 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (325+180) 505 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 505 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.