lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-134971/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-134971/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 448 lg 41, 5Täiendav otsusVÕS § 1132 lg 1, 2VÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-134971/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.06.20202-19-134971/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.02.20212-19-134971/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-21-125119/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.11.20232-23-111630/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.09.20232-22-128484/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.08.20232-22-119997/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Täiendav otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-134971

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi P. E.i vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

2 403,15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (OÜ Julianus Inkasso, e-post [email protected]); Kostja: P. E. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi P. E.i vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Välja mõista P. E.ilt põhivõlgnevus 1 376,05 eurot, intress 153,51 eurot, sissenõudmiskulud 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 373,37 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
4.Välja mõista P. E.ilt viivis põhinõudelt, s.o 1 376,05 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda 200 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank

AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.

Bank

AS-is

või

nr

6.Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Aktiva Finants hagi P. E.i vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
2.Kohus rahuldas 10.06.2020 tagaseljaotsusega Osaühingu Aktiva Finants hagi P. E.i vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes osaliselt.
3.15.06.2020 e-kirjaga palus hageja kohtul täiendada otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kuivõrd hageja soovib esitada 10.06.2020 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4.Kostja ja B OÜ kui laenuandja sõlmisid 24.09.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu 1 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku laenulepingu põhitingimuste punktis 5 oleva maksegraafiku alusel 08.09.2021. Kostja tasus esimese osamakse vastavalt sõlmitud laenulepingule. 04.11.2018 sõlmisid kostja ja B OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale lisalaenu summas 378 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 24.10.2020 laenulepingu põhitingimuste punktis 5 märgitud maksegraafiku alusel. Leping nr xxxx on refinantseeritud leping, mille põhiosa on 1 444,41 eurot, mis seisneb laenulepingu nr xxxx tasumata põhiosast 977,67 eurot, 378 eurot väljastatud laenust, 81,76 eurot lepingu muutumise tasust ja 6,98 eurot tasumata intressist ajavahemiku 23.11.2018 kuni 04.11.2018 eest. Laenulepingu nr xxxx intress on 44,9% aastas ning vastavalt laenulepingu punktile 12.2.1 arvestatakse viivist võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas, mis on 44,9% aastas.
5.Kostja on tasunud täielikult lepingu nr xxxx esimese, s.o 04.12.2018 osamakse ja osa teisest, s.o 03.01.2019 osamaksest summas 30,18 eurot, mille on hageja arvestanud põhisosa katteks. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles B OÜ lepingu üles 21.03.2019. B OÜ loovutas 25.03.2019 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants.
6.Laenuandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi kirju võla tasumiseks. Kostjale saadeti 3 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, seega lepingu kehtivuse ajal on tekkinud sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot. Pärast lepingu lõppemist on kostjale saadetud 3 kirja, millest esimene kiri on maksumusega 25 eurot ja iga järgnev

kiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Seega on hagejal tekkinud sissenõudmiskulud kokku summas 65 eurot.

7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 1 376,05 eurot, intress summas 153,51 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 65 eurot ja viivis summas 698,51 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 1 376,05 eurot viivis alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
8.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
10.Kohus märgib, et hageja esitatud taotlus täiendava otsuse tegemiseks on esitanud kooskõlas TsMS § 448 lg-s 41 nimetatud tähtajaga, seega täiendab kohus käesolevaga 10.06.2020 tagaseljaotsust puuduva osaga.
9.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
11.Asjas puudub vaidlus, et B OÜ kui laenuandja sõlmis 04.11.2018 kostjaga refinantseeritud laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 1 444,41 eurot, mis koosnes laenulepingu nr xxxx tasumata põhiosast summas 977,67 eurot, kostjale täiendavalt väljastatud laenust summas 378 eurot, lepingu muutmise tasust summas 81,76 eurot ning tasumata intressist summas 6,98 eurot. Lepingu p 5 kohaselt oli laenusaaja kohustatud laenusumma tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 24.10.2020. Lepingu p 4 kohaselt oli intressimäär 44,9% aastas. Laenusaaja laenulepingus toodud tähtajaks kohustusi kohaselt täitnud ei ole. 25.03.2019 loovutas B OÜ kostja vastased nõuded hagejale.
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1 376,05 eurot, intress 153,51 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 65 eurot ning 06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 698,51 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates 07.05.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kohus märgib, et võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
14.Antud juhul puudub vaidlus, et 04.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi kostja täielikult täitnud ei ole, s.o laen on osaliselt tagastamata. Kostja on tasunud esimese osamakse summas 92,28 eurot, millest põhiosa katteks arvestas hageja 38,18 eurot, ning osaliselt teise osamakse summas 30,18 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja laenulepingu 21.03.2019 üles ning laenulepingust tulenevad kohustused muutusid alates 21.03.2019 sissenõutavaks. 21.03.2019 seisuga on kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 1 376,05 eurot (1444,41-38,18-30,18). Võlakohustuse täitmata jätmisega on VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikutud ning võlausaldajal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.
15.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. B OÜ loovutas oma nõude 25.03.2019 hagejale ning saatis kostjale teatise nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
16.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus 04.11.2018 laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused on osaliselt täitmata jäänud, tuleb hageja nõue kostja suhtes VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 376,05 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt ka intressi summas 153,51 eurot väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on laenulepingu nr xxxx punktis 4 kokku lepitud kohustuses tasuda intressi 44,9% aastas. Kostja on tasunud laenulepingu nr xxxx esimese osamakse summas 92,28 eurot, millest intressi katteks on hageja arvestanud 54,10 eurot. Järgnevad laenulepinguga kokkulepitud intressi maksed on kostjal tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi alates 03.01.2019 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 04.03.2019 kokku summas 153,51 eurot (52,67+51,19+49,65). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel nõuda intressi tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 153,51 eurot.

18.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 65 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lõige 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Võlausaldaja on kostjale laenulepingu nr xxxx kehtivuse ajal saatnud kolm tasulist kirja sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta maksumusega 5 eurot, millele eelnevalt on võlausaldaja saatnud kostjale tasuta meeldetuletused. Seega on laenulepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot (3x5). Pärast lepingu ülesütlemist on kostjale saadetud 3 kirja, millest esimene kiri on maksumusega 25 eurot ja iga järgnev kiri maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal muud sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega telefoni ja emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnedega ja võlanõude avaldamisega tehtud kuludega. Seega tekkisid hagejal sissenõudmisega seotud kulud pärast lepingu lõppemist kokku summas 50 eurot (25+5+5+15). Seega tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 65 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ütlesütlemisest kuni 06.05.2020 summas 698,51 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on laenulepingu üldtingimuste punktis 12.2.1 kokku lepitud viivise tasumise kohustuses intressi määraga võrdses määras, s.o 44,9% aastas.
20.Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljanõutava viivise viivisemäär 44,9% aastas on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest kohaldamata jätta. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-16 p-s 17 selgitanud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-125-16, p 13). Kohus leiab, et antud juhul on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 21.03.2019 kuni 06.05.2020 viivist viivisemääraga 24% (3x8) aastas, mis on 373,37 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 373,37 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1 376,05 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
22.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 376,05 eurot, intress 153,51 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 373,37 eurot ning alates 07.05.2020 viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.TsMS § 124, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2 403,15 eurot.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus märgib täiendavalt, et peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja on teadlikult esitanud viivisenõude määras, mis on tühine, ning seega on hageja eelduslikult pidanud arvestama võimalusega, et hagi jääb osaliselt rahuldamata ning hageja menetluskulud hüvitamata. Kohus võtab arvesse, et hagejale kui inkassofirmale ning sagedale kohtusse pöördujale on kahtlemata teada Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11816 sisu, milles tühise viivisemäära küsimust on käsitletud. Hagejal oli võimalik vältida menetluskulude poolte endi kanda jätmist esitades hagi heas usus ning sellise nõudega, mis hagejale teada olevalt on kooskõlas kõigi seadustest ning Riigikohtu lahenditest tulenevate tingimustega.
11.TsMS § 448 lg 5 alusel on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.06.2020 tagaselja kohtuotsus ja 09.07.2020 täiendav otsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval