Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. juuni 09. juuli 2020 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
325,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2020 tagaseljaotsus
Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2020 tagaseljaotsus ja 09. juuli 2020 täiendav otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ületava summa osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Muus osas on maakohtu 10. juuni 2020 tagaseljaotsus ja 09. juuli 2020 täiendav otsus jõustunud.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
ja
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 22.11.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 2005,85 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saanud avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei olnud sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.05.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1376,05 eurot, intressivõla 153,51 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 698,51 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 24.09.2018 laenulepingu nr 2101820237, mille alusel anti kostjale 1000 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 08.09.2021 vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktis 5 olevale maksegraafikule. Kostja tasus esimese osamakse tähtaegselt. Sellest oli põhiosa tagasimakse 22,33 eurot.
3.04.11.2018 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ laenulepingu nr 2101829912, mille alusel anti kostjale lisalaenu 378 eurot. Laenulepingu põhiosaks oli 1444,41 eurot, mis koosnes laenulepingu nr 2101820237 tasumata põhiosast 977,67 eurot (s.o 1000 – 22,33), millele lisandus 04.11.2018 sõlmitud laenulepingu nr 2101829912 alusel väljastatud lisalaen 378 eurot, lepingu muutmise tasust 81,76 eurot ja perioodil 23.11-04.11.2018 tasumata intressist 6,98 eurot. Kostja on tasunud täielikult esimese osamakse vastavalt maksegraafikule, millest laenu põhiosa oli 38,18 eurot ja osa teisest osamaksest, s.o 30,18 eurot, mille hageja arvestas laenu põhiosa tasumiseks.
4.Kuna kostja oma laenukohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ 21.03.2019 laenulepingu üles. 25.03.2019 loovutas BB Finance OÜ nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist.
5.Kostjal on laenulepingu nr 2101829912 alusel põhivõlg 1376,05 eurot (1444,41 – 38,18 – 30,18). Tasumata on intress enne laenulepingu ülesütlemist perioodi 03.01.2019-04.03.2019 eest suurusega 153,51 eurot (52,67 + 51,19 + 49,65). Võla sissenõudmisega seotud kulud on 65 eurot.
6.Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1. järgi on hagejal õigus nõuda viivist intressi määraga võrdses määras. Laenulepingus nr 2101829912 kokkulepitud intressimääraks on 44,9% aastas. Viivis on arvestatud põhivõlalt 1376,05 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni määraga 44,9% aastas, s.o 698,51 eurot.
7.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega, mida täiendas täiendava otsusega, hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1376,05 eurot, intressi 153,51 eurot, sissenõudmiskulu 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ja alates 07.05.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
9.Hageja põhinõue 1376,05 eurot on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, intressinõue 153,51 eurot VÕS § 397 lg 1 ja 94 lg 1 alusel ning võla sissenõudekulu 65 eurot VÕS § 1132 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.
10.Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 44,9% aastas on ebamõistlikult suur ja see tuleb VÕS § 6 alusel hea usu põhimõttest lähtuvalt jätta kohaldamata. Mõistlikuks viivisemääraks saab pidada kuni kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o 24% (3 x 8%), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel suurusega 373,37 eurot. Lisaks tuleb kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
11.Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja, olles inkassofirma, on teadlik, et hagiavalduses esitatud viivisemäär on seaduse järgi tühine, mistõttu sai hageja sellises viivisemääras nõude esitamisel arvestada hagi osalise rahuldamise võimalusega, millest menetluskulude jaotus oleneb. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse ja täiendava otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult (s.o viivise osas) rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis viivist võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Sellises määras viivise nõudmine on lubatav (VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmas lause).
14.Kohtupraktika järgi on kohtul õigus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.
15.Menetluskulud jättis kohus ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda põhjendusega, et hageja esitas teadlikult nõude tühise viivisemäära alusel. Eelnevalt märgitud põhjustel ei ole tegemist tühise viivisemäära kokkuleppega ja hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Maakohtu tagaseljaotsust ja täiendavat otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1376,05 eurot, intressi 153,51 eurot, sissenõudmiskulu 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ja alates 07.05.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud määras.
18.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis viivise 373,37 eurot ületavas osas välja mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib
ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus ja täiendav otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi saata TsMS § 657 lg 2 alusel tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtu menetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). See rikkumine ei too endaga siiski antud juhul kaasa tagaseljaotsuse tühistamist, sest täiendava otsuse tegemisega on maakohus rikkumise kõrvaldanud, kuigi alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist.
21.Viivisenõude lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut. Kostja on laenuandjaga sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille järgi on intressimäär 44,9% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressi määraga võrdses määras.
22.Tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-s tarbija kaitseks ette nähtud erinorm viivisemäära kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib lepingu kehtivuse korral ka tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
23.Praegusel juhul ületab tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär seadusjärgset viivisemäära, milleks on laenulepingu lõppemisest kuni praeguse ajani olnud stabiilselt 8%. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr 2101829912 sõlmimise ajal 04.11.2018 oli Eesti Panga andmetel nimetatud määr 20,01%. Kolmekordne määr oli seega 60,03%. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 56,41% aastas, seega VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatust ülempiirist väiksem, mistõttu ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks. Seega on tegemist kehtiva kokkuleppega, millele hageja saab tugineda.
24.VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumise tõttu lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale õigus saada samas määras viivist, nagu oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam viivise määr. Maakohus viitas ekslikult Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 märgitud seisukohtadele, kuivõrd viidatud asjas ei olnud tegemist krediidilepinguga ning puudus kokkulepe intressimäära kohta. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingutele kehtestatud erisused viivisemäära osas ja leidis ebaõigesti, et intressimääras viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäära, mis ei ületa tarbijakrediidilepingute puhul seadusega lubatud määra, ei ole iseenesest alust pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus märgib, et
VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-2-1-52-11, p 19 ja nr 3-2-1-42-11, p 17). Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.
25.Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ületavas summas välja mõistmata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus peab võimalikuks tõlgendada TsMS § 657 lg-t 2 selliselt, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
26.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.