Osaühing Aktiva Finants hagi SORGHUM OÜ vastu elektrienergia teenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes
Tsiviilasja hind
3828,82 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja SORGHUM OÜ, registrikood 14201162; asukoht Tolli tn 7, 93813 Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond; epost [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi SORGHUM OÜ vastu elektrienergia teenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt SORGHUM OÜ hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Eesti Energia AS ja SORGHUM OÜ (endise nimega Maisi Varahaldus OÜ) vahel 01.11.2017. a sõlmitud võrgulepingu nr 2711002906, 02.11.2017. a sõlmitud elektrilepingu nr 096313856677alusel (Eesti Energia AS on nõude loovutanud hagejale Osaühing Aktiva Finants 08.01.2019. a.):
2.1.põhivõlgnevus summas 2869,89 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa eurot 89 senti) eurot;
2.2.võla sissenõudmiskulu 50 (viiskümmend) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis summas 679,34 (kuussada seitsekümmend üheksa eurot 34 senti) eurot arvestatuna tasumata põhinõudelt perioodil 17.03.2018-01.03.2021. a seadusjärgses määras;
2-20-143826
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (02.03.2021. a seisuga on põhivõlgnevus 2869,89 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 02.03.2021. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.3. väljamõistetud viivist.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada vajadusel kostjale SORGHUM OÜ TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Saata otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja SORGHUM OÜ kanda.
7.Välja mõista kostjalt SORGHUM OÜ hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot, s.o riigilõiv summas 325 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot.
8.Menetluskuludelt tuleb kostjal SORGHUM OÜ tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi
2-20-143826 arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
1.04.12.2020. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult SORGHUM OÜ 5580,42 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.01.2021. a avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik SORGHUM OÜ esitas 28.12.2020. a nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik SORGHUM OÜ esitas 01.02.2021. a digitaalselt allkirjastatud vastuväite. 10.02.2021. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.01.03.2021. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagiavalduse kostja SORGHUM OÜ vastu elektrienergia teenuse osutamise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2869,89 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 679,34 eurot (arvestatuna tasumata põhinõudelt perioodil 17.03.2018-01.03.2021. a seadusjärgses määras) ja alates 02.03.2021. a jooksva viivise nõudes tasumata põhivõlgnevuselt (2869,89 eurot) kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o seadusjärgses määras). Nõude aluseks on Eesti Energia AS ja kostja (endise nimega Maisi Varahaldus OÜ) vahel 01.11.2017. a sõlmitud võrguleping nr 2711002906 ja 02.11.2017. a sõlmitud elektrileping nr 096313856677, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Eesti Energia AS ja kostja vahel on võrguleping ja elektrileping lõppenud 08.12.2018. a. Eesti Energia AS on loovutanud 08.01.2019. a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 325 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada kostja registrijärgsel aadressil Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tolli tn 7, 93813 ega kostja registrisse kantud sidevahendi kaudu e-posti aadressil [email protected]. Kohus saatis 16.03.2021. a hagimaterjalid PDF formaadis kostja seaduslikule esindajale juhatuse liikmele A. T-le e-posti aadressil xxxxxxxxx, kus 18.03.2021 e-kirjaga kostja juhatuse liige teatas, et on Eestist ära pikemaks ajaks, väites, et edastab kohtu pöördumise oma advokaadile, kes kohtuga ühendust võtab, et dokumendid vastu võtta, sest juhatuse liikmel need ei avane ning e-toimikusse sisselogimise võimalus puudub. Kohus toimetas hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale A.T-le isikutunnistuse XXXXXXXX alusel kätte 23.03.2021. a tähitud kirjaga aadressil Xxxxx tee x, Xxxxxx alevik, Xxxxxxxx vald ning kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 12.04.2021. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
2-20-143826
4.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata.
5.Kohus rahuldab hagi. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel. Käesoleval juhul on kostja äriühing, mitte tarbija VÕS § 1132 tähenduses. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja on põhjendanud hüvitise määra ületava kahju nõuet. Kohus peab sissenõudekulude hüvitamist kindlaksmääratud summas hüvitist ületavas summas hageja esitatud asjaoludel põhjendatuks.
6.Kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
7.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
7.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
7.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab Julianus Inkasso OÜ teenust 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Seega on hageja esindajal kulunud õigusteenuse osutamiseks 4 tundi.
7.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, sh ei ole hageja esindaja pööranud tähelepanu isegi sellele, et kostjaks on äriühing, mitte füüsilisest isikust võlgnik, millele viitab mh ka asjaolu, et hagiavalduses on märgitud kostja „isikukood“ ja „elukoht“. Ka esitatud tõendite komplekteerimine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot.
7.4.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 445 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.