A. G. hagi I. G.u vastu 02.06.2008 L. S. testamendi tühisuse tuvastamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. G. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (e-post: [email protected]) Kostja: I. G. (endine perekonnanimi G.) isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja
esindajad
Asja läbivaatamine
11.02.2021 kohtuistungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et L. S. poolt 02.06.2008 tehtud notariaalne testament on tühine. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista I. G.ult A. G. kasuks tema menetluskulude katteks 3527 eurot. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetluse käik ja vaidlustamata asjaolud
1.17.11.2015 esitatud hagis palus I. G. tunnistada kehtetuks 15.09.2014 sõlmitud kinkelepingu, millega L. S. kinkis talle kuulunud korteriomandi Xxxx, M. S.ile ja teha kinnistusraamatusse kannete muudatused. Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et L. S. tegi kinkelepingu otsusevõimetuna, sest ta viibis 09.08.-08.09.2014 diagnoosiga xxxx tahtevastasel sundravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus ning tema otsusevõimetusest olid teadlikud kõik sugulased. 02.06.2008 oli L. S. teinud testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale, kes on L. S. tütrepoeg.
2.13.11.2017 esitas kohtusse hagi A. G. (L. S. tütar) iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja palus I. G.u ja M. S.i vastu esitatud hagis tunnistada tühiseks L. S. 02.06.2008 testamendi ja 15.09.2014 kinkelepingu, sest L. S. oli alates 1996. aastast psüühiliselt haige, tema krooniline psüühikahäire ja sotsiaalne suutmatus süvenes aastate lõikes, mistõttu ei saanud ta aru ei testamendi ega kinkelepingu sõlmimise tagajärgedest, vaid tegi need tehingud piiratud teovõimelisena.
3.Kohus kaasas A. G. menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna 15.01.2018.
4.Tulenevalt asjaolust, et M. S. võttis A. G. hagi õigeks, tegi kohus 30.04.2018 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, milles otsustas: rahuldada A. G. hagi I. G.u ja M. S.i vastu 02.06.2008 testamendi ja 15.09.2014 kinkelepingu tühiseks tunnistamiseks, A. G. tunnistamiseks L. S. seaduslikuks pärijaks ja M. S.i kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kohus otsustas kohtuotsuse resolutsioonis, et 15.09.2014 kinkeleping, millega L. S. kinkis M. S.ile korteriomandi asukohaga Xxxx on tühine ja, et M. S.il on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusjaoskonna registriosas nr xxxx omanikukande osas (II kd t/l 49-50). See kohtuotsus jõustus 05.06.2018 edasi kaebamata.
5.Kohus menetles edasi A. G. hagi I. G.u vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ja I. G.u hagi M. S.i vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks.
6.I. G. esitas 06.06.2018 A. G. nõudele aegumise vastuväite leides, et A. G. hagi on aegunud TsÜS § 99 lg 2 alusel, sest hagi on esitatud rohkem kui 10 aasta möödudes 02.06.2008 testamendi tegemisest, kuna tehingut ei saa tühistada kui tehingu tegemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat (II kd t/ 68-69).
7.Harju Maakohus tegi 29.06.2018 kohtuotsuse, milles otsustas: - Jätta A. G. hagi I. G.u vastu 02.06.2008 testamendi tühiseks tunnistamiseks ja A. G. tunnistamiseks L. S. seaduslikuks pärijaks rahuldamata seoses nõude aegumisega.
Rahuldada I. G.u hagi M. S.i vastu 15.09.2014 kinkelepingu tühiseks tunnistamiseks. Tuvastada, et M. S.il on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosas nr xxxx omanikukande osas, millega kustutatakse registriosast nr xxxx omanikukanne M. S.i kohta ja tehakse omanikukanne, milles märgitakse kinnistu omanikuks I. G.. - Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (II kd t/l 78-81).
8.A. G. esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada (II kd t/l 84-86).
9.M. S. ühines A. G. esitatud apellatsioonkaebusega (II kd t/l 94).
10.Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.02.2019 kohtuotsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning otsustas: - Jätta A. G. hagi I. G.u vastu pärijaks tunnistamiseks läbi vaatamata. - Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2018 vaheotsus osas, milles maakohus jättis A. G. hagi 02.06.2008 testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtusse menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis (II kd t/l 109). Ringkonnakohus asus seisukohale, et A. G. peab tegelikult osalema menetluses hagejana, sest ta on esitanud iseseisva hagi. Ringkonnakohus leidis ka, et põhjendatud on rahuldada apellatsioonkaebus maakohtu vaheotsusele, milles kohus nõustus kostjaga, et A. G. hagi I. G.u vastu 02.06.2008 testamendi tühiseks tunnistamiseks on aegunud. Muus osas, milles Harju Maakohtu 29.06.2018 kohtuotsust ei vaidlustatud, jõustus maakohtu otsus. -
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
11.10.06.2019 esitas A. G. kohtu nõudmisel hagiavalduse tervikteksti, milles ta palus: tunnistada L. S. 02.06.2008 tehtud testament, millega ta pärandas oma vara I. G.ule, tühiseks.
12.Hageja on seisukohal, et vaidlustatud testament on tühine, sest L. S. ei saanud tulenevalt oma tervislikust olukorrast, s.o alates 1996. aasast põetud paranoidsest skisofreeniast, aru tehingu kui testamendi õiguslikest tagajärgedest, testaator oli otsusevõimetu, mistõttu on tema poolt tehtud tehing TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tühine.
13.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: tõenditega L. S. tervisliku olukorra kohta haiglatest alates 1996. aastast, fotodega korteriomandist Xxxx, kust on näha milline vaatepilt avanes korteris L. S. surma järgselt, L. S. kirjaga 2002.a detsembrist, fotodega L. S.st, kus ta esineb sõjaveteranina ja osaleb paraadi peaproovil Punasel Väljakul ning poseerib 2001. aastal Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausamba juures ja L. S. kirjadega tema väidetavast piinamisest ja terroriseerimisest Eestis natsionalistide poolt. Hageja esitas kohtule ka vaidlustatud testamendi, millega L. S. pärandas oma vara 02.06.2008 I. G.ile.
14.Hageja taotles käesolevas kohtuvaidluses määrata ka postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis ning üle kuulata tunnistajatena L. B. ja I. S.. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Kostja vastuväidete kohaselt oli L. S. testamendi tegemise ajal 02.06.2008 otsusevõimeline, mistõttu puudub alus ja põhjus seda tühiseks tunnistada.
16.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena väljavõtteid erinevatest ajalehtedest, kus oli avaldatud L. S. artikleid.
17.Kostja taotles üle kuulata tunnistajatena K. G.i, A. B.i ja N. G.i. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus järgmistest seadusesätetest: PärS § 19 lg 1 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus) on tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Sama seaduse § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
19.Kohus asub seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus uuritud dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist järgmine: - L. S. on 02.06.2008 teinud notar Ü.-R. R. juures testamendi, millega ta on määranud kogu oma vara pärijaks I. G.i, kes kannab käesoleval ajal perekonnanime G. (II kd t/l 150-151); - L. S. suri xxxx (I kd t/l 22).
20.Edasi kontrollib kohus kas L. S. poolt 02.06.2008 tehtud testament on kehtiv või on see tühine nagu väidab hageja. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kohtumenetluses kogutud dokumentaalsete tõenditega ning läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga on leidnud tõendamist, et: - L. S. on olnud SA PERH Psühhiaatriakliiniku patsient alates 1996. aastast ning viibinud seal statsionaarsel ravil perioodil 1996-2014 kahel korral, s.o perioodil 04.03.-06.03.2009 diagnoosiga muud püsivad luululised häired ja perioodil 09.08.18.09.2014, mil tal diagnoositi püsikujuline xxxx (I kd t/l 104); - 27.01.1996 viidi L. S. suhtes läbi ambulatoorne kompleksne kohtupsühhiaatriline ja – psühholoogiline ekspertiis seoses talle esitatud süüdistusega, et ta oli korduvalt löönud 11.04.1995. aastal oma tütrepoega I. G.i tekitades viimasele kergeid kehavigastusi. Ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt oli L. S.l juba aastaid kestnud vaimuhaigus luululise paranoidse häirena, mis avaldus püsivas paranoidses luulus parafreensete joontega. Nimetatust tingituna leidsid eksperdid, et uuritav ei olnud võimeline kohtu ette astuma ega karistust kandma. Eksperdid märkisid ka seda, et aastate vältel, viimati 2004. a, tegi L. S. korduvalt kaebekirju eesmärgiga tühistada ekspertide arvamus (I kd t/l 167 pöördel, 168); - esimest korda viibis L. S. statsionaarsel tahtest olenematul ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus 04.03.-06.03.2009 diagnoosiga xxxx (paranoiline) häire. Kuigi tal oli diagnoositud xxxx häire juba 1996.a, keeldus ta ravile minemast. Olles hospitaliseeritud 02.03.2009 ITK siseosakonda, kus ta käitus ebaadekvaatselt, oli rahutu, segas personalitööd ning ei allunud korraldustele, toimetati ta sealt psühhiaatriakliinikusse. Vastuvõtul avaldas ta suurusluulumõtteid väites, et ta on rahvusvaheline ajakirjanik, paljastab raskeid kuritegusid ning süüdistas naabreid enda jälitamises, füüsilistes rünnakutes ja tapmisähvardustes (I kd t/l 168); - 27.11.2009 toodi L. S. psühhiaatriakliinikusse teatrist „Estonia“, kus ta nõudis omale tasuta piletit etendusele, väites, et ta on rahvusvaheline pressiesindaja; - teistkordselt oli L. S. statsionaarsel ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus 09.08.18.09.2014 diagnoosiga püsikujuline xxxx. Patsient saabus kliinikusse Moskva
Psühhiaatriahaiglast, kuhu ta oli hospitaliseeritud juba 25.05.2013 (I kd t/l 168 pöördel) ning kus ta oli viibinud ka tahtest olenematul ravil; - hageja poolt esitatud fotodelt nähtub millises olukorras oli L. S. korter Xxxx pärast tema surma (II kd t/l 129-132); - L. S. kirjadega 2002.a detsembrist ja fotodega L. S.st nähtub, et ta esines sõjaveteranina ja osales paraadi peaproovil Punasel Väljakul ning poseeris 2001. aastal Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausamba juures, mis kinnitab hageja väidet, et L. S. pidas end II Maailmasõja sõjaveteraniks, mida tegelikult ei olnud (II kd t/l 136-137); - L. S. tegi korduvalt avaldusi tema väidetavast piinamisest ja terroriseerimisest Eestis natsionalistide poolt (II kd t/l 140). - käesolevas vaidluses 30.10.2019 läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatrilises aktis nr E-20-02-19-10 asus riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert J. E. arvamusele, et L. S. tervislik seisund ei võimaldanud tal 02.08.2008 adekvaatselt ja õigesti aru saada juriidilise iseloomuga tehingu – testamendi - tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest, sest tal esines juba testamendi tegemise ajal krooniline psüühikahäire – püsikujuline xxxx, mille tõttu ei saanud ta juba 2008. a juunikuus aru oma tegude tähendusest ega suutnud neid õigesti juhtida. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate L. B. ja I. S. ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et L. S.l olid luulud, et tema tagant varastatakse ja teda mürgitatakse, juba alates 1982. aastast. Aastatega see üksnes süvenes. Ta oli kõigiga ja kõigega konfliktis, tülitses naabritega, käis laamendamas tunnistaja I. S. töökohas väites, et seal töötavad fašistid ja nad õmblevad riideid fašistidele, samuti käis L. S. tunnistajate poja koolis juudivastaseid loosungeid karjumas ning teise poja koolis jõuluvana või lumehelbekese kostüümis lapsel koolis vastas, millega valmistas lastele häbi ja piinlikkust, kuigi lapsed said aru, et vanaema on haige. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et L. S. poolt 02.06.2008 tehtud notariaalne testament on tehtud otsusevõimetu isiku poolt ning on seetõttu tühine, sest L. S. põdes vaimuhaigust juba vähemalt alates 1996. aastast, mis välistas tema otsusevõimelisuse testamendi tegemise ajal 2008. aastal. Kohtu hinnangul ei lükka ümber eeltoodud järeldust ka kostja taotlusel üle kuulatud tunnistajate A. B.i, K. G.i ja N. G.i ütlused, kes väidetavalt ei teadnud midagi L. S. psüühikahäiretest, ega ka kostja poolt esitatud väljavõtted ajakirjadest ja ajalehtedest, kuhu L. S. oma lugusid avaldamiseks saatis. Ilmselt puutusid tunnistajad L. S.ga kokku vähem ning aegadel, kui tema tervislik olukord oli parem või ei osanud tunnistajad teada ega märgata temal esinenud psüühikahäireid. Tunnistajate poolt kohtus antud ütlused ei lükka kohtu hinnangul ümber teisi tõendeid L. S. psüühikahäirest ja sellest, et ta ei olnud võimeline aru saama testamendi õiguslikest tagajärgedest temal esineva psüühikahäire tõttu.
21.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtuvaidluse teesides märgitud nõuded hageja L. S. pärijaks tunnistamiseks ja kostja kohustamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmiseks, sest nendest nõuetest esimene on jäetud läbi vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2019 otsusega ja teist nõuet ei ole hageja käesolevas asjas esitanud enne kohtuvaidluse teeside esitamist, mistõttu ei ole seda ka kohtus sisulise arutelu käigus menetletud. Tsiviilasja hinna määramine.
22.Juhindudes TsMS § 125 ja § 132 lg 1 sätestatust määrab kohus tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
23.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 sätestatust määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot ja tema kulud õigusabile 2310 eurot, millele lisandub käibemaks, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja sõnul osutas ta hagejale õigusabiteenuseid hinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ja kokku osutati õigusabi 23,5 tunni ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu hagi esitamisel 300 eurot (I kd t/l 233) ja täiendavalt riigilõivu 150 eurot (II kd t/l 32) vastavalt kohtu korraldusele (II kd t/l 26-27) ning hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot (II kd t/l 114). Seega kokku on tasunud hageja riigilõivu 500 eurot. Eksperdikulude katteks on hageja tasunud 255 eurot (II kd t/l 150). Kohus leiab, et hageja menetluskulud õigusabile, mis on tekkinud seoses käesoleva hagi menetlemisega kohtus, on põhjendatud samuti täies ulatuses ning need vastavad hageja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentide mahule ja kohtuistungite kestusele. Hageja esindamine kohtus alates hagiavalduse esitamisest kuni viimase kohtuistungi toimumiseni ning kohtuvaidluse teeside esitamiseni kokku 23,5 tunni ulatuses on mõistlik ajakulu. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis + käibemaks samuti põhjendatud kulu ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kõige eeltoodu alusel kuuluks kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 3105 (500 + 255+2350) eurot + käibemaks hageja õigusabikuludelt, kuid kuna hageja on palunud kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 3065 eurot, mõistab kohus välja 3065 eurot + käibemaksu hageja õigusabikuludelt 2310 eurot, vastavalt TsMS § 174 lg 10 sätestatule. Kokku kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 3527 eurot (500+255+2310+ 462/käibemaks/). (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.04.2021 kohtuotsus muutmata, kuid muudeti täiendamise teel osaliselt selle põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.