Menetlusosalised ja nende Avaldaja Evicon Ehitus OÜ (registrikood 14461271) esindajad ringkonnakohtus Avaldaja juhatuse liige Y Avaldaja lepinguline esindaja Indrek Põder Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Puudutatud isikud Donates OÜ, Eriger Eesti OÜ, Lariaare Alumiinium OÜ, Aktsiaselts Pakendikeskus, ATECO Group OÜ, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, V&K TEED OÜ, Aspen Grupp OÜ, Primekss Põrandad Osaühing ja Q Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.01.2026 määrus muutmata.
2.Jätta Evicon Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Evicon Ehitus OÜ taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Evicon Ehitus OÜ kanda ja määrata need kindlaks peale määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, peab ta kaebetähtaja kestel esitama lisaks menetlusabi taotlusele ka määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja esitas 12.08.2025 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Maakohus algatas 26.08.2025 avaldaja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustaja ning määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 17.10.2025 ja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks 24.11.2025.
2.Saneerimiskava võeti vastu kolmes puudutatud isikute rühmas ning jäi vastu võtmata neljas rühmas. Kava võtsid vastu finantseerimisasutuste nõuete, lähikondsete nõuete ja mitteseotud isikute laenunõuete rühmad. Saneerimiskava jäi vastu võtmata pandiga tagatud nõuete, materjalide ja toodete tarnijate nõuete, tingimuslike nõuete ning pandiga tagamata nõuete rühmades.
3.Avaldaja esitas 24.11.2025 maakohtule taotluse kinnitada ka puudutatud isikute rühmade poolt vastu võtmata saneerimiskava. Avaldaja leidis, et saneerimiskava vastab seaduse nõuetele, kohtleb võlausaldajaid õiglaselt ning asetab nad pankrotimenetlusega võrreldes paremasse olukorda. Avaldaja tugines ka sellele, et vähemalt üks puudutatud isikute rühm kiitis saneerimiskava heaks nõutava häälteenamusega ning täidetud olid saneerimiskava rühmaülese kohustamise korras kinnitamise eeldused.
4.Saneerimisnõustaja esitas 24.11.2025 saneerimiskava kohta arvamuse. Saneerimisnõustaja märkis, et kava vastab formaalselt võlausaldajate huvide testile ning rühmaülese kohustamise tingimused on täidetud. Saneerimisnõustaja ei saanud siiski kinnitada, et avaldaja võlanimekiri sisaldab kõiki kohustusi.
4.1.Saneerimisnõustaja leidis, et saneerimiskava elluviimise väljavaade on küsitav. Kava prognoos põhineb optimistlikul tulevikustsenaariumil ega käsitle piisavalt uute ehitusobjektide saamise ja lepingute täitmisega seotud riske. Saneerimiskava täitmine võib õnnestuda üksnes kõigi kava aluseks olevate tingimuste väga soodsal kokkulangemisel. Kava ei selgita piisavalt, kuidas mõjutaks avaldaja majanduslikku olukorda mõne olulise lepingu lõppemine või prognoositud uute objektide saamata jäämine.
5.Saneerimisnõustaja teatas 15.01.2026 maakohtule, et avaldaja ei esitanud talle vaatamata korduvatele päringutele ülevaadet rahavoogudest ja täitmata kohustustest ega pangakontode väljavõtteid. Saneerimisnõustaja oli küsinud neid andmeid 04.12.2025, 15.12.2025, 06.01.2026 ja 09.01.2026.
6.Saneerimisnõustajale teatati 13.01.2026, et üks avaldaja tellija oli avaldaja töödest mahajäämise tõttu lepingu üles öelnud. Saneerimisnõustaja käsitas seda asjaoluna, mis viitas avaldaja makseraskuste süvenemisele ja vähendas saneerimiskava prognooside usaldusväärsust.
7.Mitu võlausaldajat taotles saneerimiskava kinnitamata jätmist. Võlausaldajad tõid esile, et saneerimiskava ei vasta saneerimisseaduse nõuetele ning sellel puudub mõistlik väljavaade avaldaja maksejõuetust ära hoida või avaldaja elujõulisust taastada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus jättis 22.01.2026 määrusega avaldaja taotluse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks rahuldamata ning saneerimiskava kinnitamata. Maakohus lõpetas
2-25-13106
saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
8.1.Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks 30 000 eurot, millele lisandus käibemaks 7200 eurot, kokku 37 200 eurot. Maakohus määras tasust 10 000 eurot välja maksta deposiidi arvel ning mõistis ülejäänud 27 200 eurot avaldajalt välja.
8.2.Maakohus tugines saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 5 p-des 1, 2, 4, 5, 7, 8 ja 11 sätestatud asjaoludele. Maakohus leidis muu hulgas, et avaldaja ei teavitanud saneerimisnõustajat nõuetekohaselt tavapärase majandustegevuse raamest väljuvatest tehingutest ning rikkus saneerimisnõustajaga koostöö tegemise kohustust.
8.3.Maakohus arvestas, et avaldaja tegi saneerimismenetluse ajal makseid ja andis seotud isikutele laene, mille aluse ja majandusliku eesmärgi kohta ei saanud saneerimisnõustaja piisavaid selgitusi. Maakohus leidis, et sellised tehingud võisid kahjustada võlausaldajate huve või tuua kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise.
8.4.Maakohus tuvastas saneerimiskavas sisulisi puudusi. Kava ei sisaldanud täielikku nimekirja võlausaldajatest, kelle nõuded jäid kavast välja, ega nõuete väljajätmise põhjendusi. Kavale ei lisatud nõuetekohast vara nimekirja ning avaldaja tulevikuvaade ja rahavoogude prognoos jäid üldiseks.
8.5.Maakohus lähtus saneerimisnõustaja hinnangust, et saneerimiskaval puudus piisavalt usaldusväärne majanduslik alus. Kava ei käsitlenud piisavalt avaldaja tegevusega seotud riske ega näidanud veenvalt, kuidas avaldaja saavutab kava täitmiseks vajaliku rahavoo.
8.6.Maakohus leidis nende asjaolude kogumi põhjal, et esines alus jätta saneerimiskava kinnitamata. Maakohus lõpetas saneerimismenetluse SanS § 39 lg 2 p 5 alusel ennetähtaegselt.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tervikuna tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub avaldaja võtta vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise taotlus menetlusse, jätkata saneerimismenetlust ning saneerimiskava kinnitada.
9.1.Maakohus ei arutanud asja ammendavalt ega hinnanud kõiki esitatud tõendeid ja seisukohti. Maakohus ei põhjendanud, miks avaldaja edukas saneerimine ei ole võimalik, vaid kordas saneerimisnõustaja ja saneerimiskava kinnitamisele vastu vaielnud võlausaldajate seisukohti.
9.2.Maakohus ei kuulanud teda ega saneerimiskavale vastu vaielnud võlausaldajaid nõuetekohaselt ära. Maakohus ei kontrollinud ka võlausaldajate vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
9.3.Saneerimiskava poolt hääletas nõutava häälteenamusega vähemalt üks puudutatud isikute rühm. Täidetud olid kõik SanS § 36 lg-s 1 sätestatud eeldused saneerimiskava kinnitamiseks rühmaülese kohustamise korras.
9.4.Avaldaja vaidleb vastu maakohtu järeldusele, et seotud isikutele tehtud maksed ja antud laenud kahjustasid võlausaldajate huve. Tegemist oli väikesemahuliste ja ajutiste likviidsuse korraldamiseks tehtud tehingutega, mitte avaldaja vara väljaviimisega.
9.5.Saneerimisnõustaja küsitud dokumentide esitamisel esines viivitusi, kuid see ei tõenda saneerimiskava teostamatust. Maakohus ei selgitanud, millist saneerimiskava osa ei saanud dokumentide puudumise tõttu hinnata. Saneerimiskavas esinenud puudused olid kõrvaldatavad.
2-25-13106
Vara nimekirja ebapiisav detailsus ja kavast välja jäetud nõuete loetelu puudumine ei muutnud avaldaja sõnul kava majanduslikku alust ega õigustanud saneerimismenetluse lõpetamist. Saneerimiskava majanduslik prognoos põhineb paratamatult tulevikusündmustel. Kava riskantsus ei tähenda iseenesest, et kaval puudub mõistlik väljavaade avaldaja maksejõuetust ära hoida või tema elujõulisust tagada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks.
ja
andis
menetlusosalistele
tähtaja
11.Määruskaebusele esitasid seisukoha Aspen Grupp OÜ ja Primekss Põrandad Osaühing 24.04.2026, Aktsiaselts Pakendikeskus, V&K TEED OÜ ja Q 27.04.2026, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 28.04.2026 ning Lariaare Alumiinium OÜ 30.04.2026. Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Aspen Grupp OÜ märkis, et avaldaja 2026. aasta maksustatav käive oli avalike andmete järgi null eurot, töötajate arv oli vähenenud neljani ning maksudeklaratsioonid olid jäänud esitamata. Aspen Grupp OÜ leidis, et need andmed kinnitasid, et avaldaja ei jätkanud saneerimiskavas eeldatud mahus majandustegevust.
13.Primekss Põrandad Osaühing leidis, et saneerimiskava ei sisaldanud realistlikku ega usaldusväärset selgitust, kuidas avaldaja maksejõuetus ära hoitakse. Kava põhines eeldusel, et avaldaja saab tulevikus uusi töid, mille tulust täidetakse varasemad kohustused, kuid määruskaebusele ei lisatud andmeid uute lepingute ega rahavoogude kohta.
14.Q osutas eraldi oma pandiga tagatud nõude kajastamise puudustele. Saneerimiskavas oli tema nõue kajastatud 50 000 euro suuruse põhisummana ning jagatud tagatud ja tagamata osaks. Q märkis, et tema nõue oli 18.11.2025 seisuga koos intressi ja leppetrahviga vähemalt 63 333,30 eurot ning nõude selliseks jagamiseks puudus õiguslik alus.
15.Maksuhaldur palus 28.04.2026 jätta määruskaebuse rahuldamata. Maksuhaldur märkis, et avaldajal olid esitamata 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta märtsini käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid. Avaldaja ei olnud täitnud talle sunniraha tasumiseks tehtud korraldusi ning oli jätnud tasumata 107,55 euro suuruse jooksva maamaksukohustuse.
15.1.Esitamata deklaratsioonide tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses avaldaja majandustegevus jätkus. Maksuhalduri arvates viitas jooksvate maksukohustuste täitmata jätmine avaldaja püsivale maksejõuetusele.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
17.Saneerimisnõustaja esitas 04.05.2026 määruskaebuse kohta arvamuse. Saneerimisnõustaja leidis, et pärast saneerimiskava kohtule esitamist toimunud arengud kinnitasid tema varasemas arvamuses nimetatud riske. Avalikest andmetest nähtus, et avaldajal puudus 2026. aasta I kvartalis Eestis maksustatav käive. Avaldajal olid esitamata maksudeklaratsioonid alates 2025. aasta novembrist ning avaldaja maksuvõlg oli 04.05.2026 seisuga 86 579 eurot. Avaldaja ei olnud esitanud 2024. aasta majandusaasta aruannet ning saneerimisnõustaja ei olnud saanud avaldajalt tema majandusliku seisundi kohta vajalikku teavet.
17.1.Saneerimisnõustaja leidis, et avaldaja majanduslikud raskused olid pärast saneerimiskava esitamist süvenenud ning tema 24.11.2025 arvamuses nimetatud riskid olid realiseerunud.
2-25-13106
Avaldaja ei olnud teinud usutavaks, et tal säilis väljavaade parandada majanduslikku olukorda ja taastada kasumlikkus saneerimise kaudu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
19.Ringkonnakohus jätab avaldaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamist vajalikuks (TsMS § 667 lg 3). Avaldaja on saanud esitada oma seisukohad kirjalikult ning määruskaebuses tõstatatud küsimusi saab lahendada toimikus olevate dokumentide alusel.
20.Asjas ei ole vaidlust, et kõik puudutatud isikute rühmad ei võtnud saneerimiskava vastu. Sellises olukorras saab kohus kava kinnitada üksnes juhul, kui täidetud on rühmaülese kohustamise eeldused ning puuduvad saneerimiskava kinnitamata jätmise alused.
21.SanS § 36 reguleerib puudutatud isikute rühmade poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamist ehk rühmaülest kohustamist. Vähemalt ühe puudutatud isikute rühma poolthäältest ei piisa automaatselt saneerimiskava kinnitamiseks. SanS § 36 lg 1 p 1 kohaselt on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise eelduseks muu hulgas SanS § 28 lg-s 5 sätestatud tingimuste järgimine.
22.SanS § 36 eesmärk on võimaldada saneerimiskava kinnitada olukorras, kus kõik puudutatud isikute rühmad ei ole kava heaks kiitnud, kuid saneerimine on sisuliselt põhjendatud ja seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Kohus peab kontrollima puudutatud isikute õiglast ja võrdset kohtlemist, kava vastavust seadusele ning mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetuse kõrvaldamiseks ja elujõulisuse taastamiseks.
23.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel arvestada uusi asjaolusid ja tõendeid, sealhulgas juhul, kui neid esitavad teised menetlusosalised kui kaebaja (vt ka TsMS komm III, § 662 p 3.4.d).
24.Kolleegiumi hinnangul kinnitavad pärast maakohtu 22.01.2026 määruse tegemist ilmnenud asjaolud, et saneerimiskava ei olnud võimalik kinnitada ning saneerimismenetluse lõpetamine oli põhjendatud. Saneerimisnõustaja esitas 04.05.2026 ringkonnakohtule täiendava seisukoha. Avaldajal puudus 2026. aasta I kvartalis Eestis maksustatav käive, tal olid alates 2025. aasta novembrist esitamata maksudeklaratsioonid ning maksuvõlg oli 04.05.2026 seisuga 86 579 eurot. Avaldaja ei olnud esitanud registrile 2024. aasta majandusaasta aruannet ega andnud saneerimisnõustajale vajalikku teavet oma majandusliku olukorra kohta.
25.Kolleegiumi hinnangul näitavad saneerimisnõustaja esitatud andmed, et avaldaja majandustegevus on pärast maakohtu määruse tegemist sisuliselt seiskunud. Avaldajal puudus maksustatav käive, töötajate arv oli vähenenud neljani ning jooksvad avalik-õiguslikud kohustused jäid täitmata. Sellises olukorras puudub mõistlik alus eeldada, et avaldaja suudaks täita saneerimiskavas võlausaldajatele antud lubadusi või taastada kasumliku majandustegevuse.
26.Avaldaja ei esitanud saneerimisnõustajale ajakohaseid andmeid, mis võimaldanuks saneerimisnõustaja hinnangut kontrollida või ümber lükata. Määruskaebuses esitatud üldine viide käimasolevatele projektidele ja prognoositavale rahavoole ei asenda kontrollitavat majanduslikku teavet.
2-25-13106
27.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et saneerimiskava ei olnud võimalik kinnitada. Maakohus arvestas avaldaja esitatud teabe puudulikkust, ebapiisavat koostööd saneerimisnõustajaga, seotud isikutele tehtud makseid ja laenutehinguid, nõuete kavast väljajätmist ning saneerimiskava majandusliku prognoosi üldisust. Need asjaolud seadsid kogumis kahtluse alla nii saneerimiskava nõuetekohasuse kui ka selle tegeliku täidetavuse.
28.Määruskaebuses esitatud selgitus, et dokumentide esitamine üksnes viibis, ei põhjenda korduvatele päringutele vastamata jätmist. Saneerimisnõustaja päringud puudutasid teavet, mida nõustaja vajas avaldaja kohustuste, rahavoogude, majandusliku olukorra ja saneerimiskava aluseks olevate prognooside kontrollimiseks.
29.Avaldaja ei ole ka määruskaebuses kõrvaldanud saneerimiskava puudusi. Saneerimiskavale ei olnud lisatud täielikku nimekirja kavast välja jäetud nõuetest ega nende väljajätmise põhjendusi. Lisaks ei sisaldanud saneerimiskava nõuetekohast vara nimekirja ega võimaldanud saada terviklikku ülevaadet avaldaja varast ja kohustustest.
30.Nõuete kavast väljajätmine ei ole üksnes vormiline küsimus. Kohus peab saama kontrollida, milliseid nõudeid kava hõlmab, millised jäävad kavast välja ning kas puudutatud isikuid koheldakse võrdselt ja nende nõuete järku arvestades õiglaselt. Puudulike andmete korral ei saa kohus hinnata ka avaldaja kohustuste kogumahtu ega saneerimiskava täidetavust.
31.Avaldaja ei ole esitanud piisavat selgitust saneerimismenetluse ajal seotud isikutele tehtud maksete ja antud laenude majandusliku eesmärgi kohta. Üldine väide, et tegemist oli väikeste ja ajutiste likviidsustehingutega, ei selgita nende tehingute vajalikkust ega seost saneerimiskavas kavandatud abinõudega.
32.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis ekslikult määramata ekspertiisi saneerimiskava täidetavuse hindamiseks. Maakohus ei jätnud saneerimiskava kinnitamata eriteadmiste puudumise tõttu, vaid seetõttu, et avaldaja ei esitanud saneerimisnõustajale ega kohtule piisavaid andmeid saneerimiskava kontrollimiseks. Ekspertiis ei saa asendada ettevõtja kohustust esitada vajalikud lähteandmed.
33.Eeltoodu põhjal esineb alus jätta saneerimiskava kinnitamata vähemalt SanS § 28 lg 5 p-de 2, 5 ja 11 alusel. Kuna saneerimiskava kinnitamata jätmine oli põhjendatud, lõpetas maakohus saneerimismenetluse õigesti SanS § 39 lg 2 p 5 alusel ning vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest.
34.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, sealhulgas osas, millega mõisteti välja saneerimisnõustaja tasu summas 37 200 eurot. Määruskaebus ei sisalda siiski eraldiseisvaid väiteid saneerimisnõustaja tasu põhjendamatuse kohta. Avaldaja ei vaidlusta tööaruandes kajastatud toiminguid, ajakulu, tunnitasu suurust ega tehtud töö vajalikkust. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks tasu määramisel arvestanud asjakohatuid asjaolusid, jätnud arvestamata olulised asjaolud või ületanud kaalutlusruumi piire. Menetluskulud
35.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus tuleb määrata kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS §-de 174 ja 177 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.