Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud I. B. esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule avalduse m2 KINNISVARA OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt jäi puudutatud

isikule vara kogusummas 26 905 eurot. Avaldaja on puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku likvideerimine ja likvideerijaks määrata S. Ž.. 01.02.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Samuti kohustas kohus avaldajat tasuma kohtu deposiitkontole likvideerija tasu ja likvideerimismenetluse kulude katteks 300 eurot. 13.02.2021 esitas avaldaja kohtule allkirjastatud puuduste kõrvaldamise avalduse koopia, milles põhistas täiendavalt likvideerija kandidaadi sobivust. Samuti esitas avaldaja kohtule maksekorralduse tagatise tasumise kohta. Avaldaja esitas allkirjastatud puuduste kõrvaldamise avalduse originaali kohtule 01.03.2021. 12.03.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas krediidiasutusi andmete esitamiseks puudutatud isiku võimalike pangakontode kohta. 12.03.2021 esitasid kohtunõudele vastuse Coop Pank AS ja Holm Bank AS, 15.03.2021 Luminor Bank AS, AS SEB Pank, BIGBANK AS, TF Bank AB ja AS Citadele banka Eesti filiaal, 17.03.2021 AS Inbank, 19.03.2021 AS LHV Pank ja 08.04.2021 AS Swedbank. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige, s.o likvideerimisest huvitatud isikuks. AS-i Swedbank poolt esitatust nähtub, et puudutatud isik omas arvelduskontot ASis Swedbank, mille jääk oli 12 276,21 eurot ja mis on suletud 06.12.2015. Konto jääk on kantud AS-i Swedbank vahekontole. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks S. Ž.. Avalduse kohaselt on S. Ž. vandeaudiitor, kes omab nii majandus- kui ka juriidilist kõrgharidust. Samuti on tal varasem likvideerijana tegutsemise kogemus. Kohus leiab, et avaldaja on veenvalt põhistanud S. Ž. sobivust likvideerija ametikohale. Nähtuvalt äriregistrist on S. Ž. varasemalt olnud kaheksa äriühingu likvideerija, sh kohtu poolt määratud likvideerija. Seega on tal varasem likvideerijana tegutsemise kogemus. Samuti leiab kohus, et S. Ž. on vandeaudiitorina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. S. Ž. on kinnitanud, et ta on nõus olema puudutatud isiku likvideerija ning kinnitanud, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid S. Ž. likvideerijaks nimetamise. Seetõttu määrab kohus puudutatud isiku likvideerijaks S. Ž.. Likvideerija õigused ja kohustused on

sätestatud ÄS § 209-220. Likvideerijale tasu maksmiseks piisab eelduslikult puudutatud isiku kontol hoiustatud vahenditest. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 15. jaanuariks 2022, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.