AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus P P vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes 600,05 eurot Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post: [email protected]; telefon: +372 5065681); Puudutatud isik: P P (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista puudutatud isikult P Plt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 472,10 eurot ja seisuga 08.01.2021.a sissenõutavaks muutunud viivis 3,10 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult P Plt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (472,10 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.01.2021.a kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta avaldus rahuldamata kahju põhjuse kindlakstegemise kulu 80 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,52 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta avaldaja menetluskulud 85% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15% ulatuses avaldaja enda kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2-21-301
7.Välja mõista puudutatud isikult P Plt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 246,50 eurot.
8.Välja mõista puudutatud isikult P Plt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub P Plt (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 552,10 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 08.01.2021.a summas 3,62 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 09.01.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on A Z. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
3.02.11.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 2020.a novembris korteris xxxx veekahju. Kahjuteate kohaselt sai veekahju alguse ülemise naabrikorterist nr xxxx, mille omanikuks on P P (puudutatud isik).
4.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ xxxx halduri vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx, dušikabiini aluse ja selle veevärgi ühenduse ebatihedusest.
5.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 05.11.2020 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada vannitoa lagi.
6.Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 594 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
7.Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise üle ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab vannitoale põhjustatud kahju summas 472,10 eurot. Kahju põhjuse ja tekkekoha tegi kindlaks xxxx OÜ ning kahju põhjuse tuvastamise maksumus oli arve alusel 180 eurot. Avaldaja hüvitas kahju põhjuse kindlakstegemise kulu summas 80 eurot. Seega on avaldaja kokku hüvitanud 552,10 eurot (472,10+80).
2-21-301
8.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 25.11.2020.a puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2020.a. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
9.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
10.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxxx. Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et ebatiheda dušialuse kasutamise korral võib vesi võib sattuda vannitoa põrandale ning sealt edasi gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
11.Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2020.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 10.12.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga, st 08.01.2021.a (periood 10.12.2020 – 08.01.2021 ehk 30 päeva) on 3,62 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
12.Kohus võttis avalduse 11.01.2021.a määrusega menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule AET-i kaudu kätte 16.03.2021.a. TsMS § 3111 lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse ühel samas lõikes või ka TsMS § 3111 lg-s 2 sätestatud viisil. Sellisel juhul loetakse menetlusdokument TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
13.Kohus kohustas puudutatud isikut esitama arvamuse avalduse kohta 14 päeva jooksul alates 11.01.2021.a määruse kättesaamisest ja kui materjalid toimetatakse puudutatud isikule kätte välismaale, tuli vastus esitada 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 30.03.2021.a ning välismaale kättetoimetamise korral 13.04.2021.a. Puudutatud isik ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldus jääb rahuldamata kahju põhjuse kindlakstegemise kulu 80 euro ja sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise 0,52 euro osas.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb
2-21-301 korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
16.Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).
17.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on A Z ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 100 eurot. 02.11.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 2020.a novembris korteris xxxx veekahju. Kahjuteate kohaselt sai veekahju alguse ülemise naabrikorterist nr xxxx, mille omanikuks on P P (registriosa nr xxxx). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ xxx halduri vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx, dušikabiini aluse ja selle veevärgi ühenduse ebatihedusest. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 05.11.2020 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada vannitoa lagi. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr xxxx.
18.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 2020.a novembris (02.11.2020.a sai avaldaja kahjuteate), kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega
2-21-301 reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
20.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
21.Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
22.Avaldaja selgitas, et kahju põhjuse ja tekkekoha tegi kindlaks xxxx OÜ ning kahju põhjuse tuvastamise maksumus oli arve alusel 180 eurot. Avaldaja hüvitas kahju põhjuse kindlakstegemise kulu summas 80 eurot. Avaldusele lisatud Alkata Katus OÜ arvest nr A1 nähtub, et see on väljastatud 01.11.2020.a ning maksetähtajaks on märgitud 03.11.2020.a. Avalduse põhjenduste kohaselt toimus kahjujuhtum 2020.a novembris (02.11.2020.a sai avaldaja kahjuteate). Vara ülevaatuse akt on koostatud 05.11.2020.a. Seega jääb arusaamatuks, kuidas xxxx OÜ sai kahjujuhtumi kindlaks teha enne 02.11.2020.a kahjuteate saamist ning vara ülevaatuse akti koostamist. Avaldaja selgitas, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, dušikabiini aluse ja selle veevärgi ühenduse ebatihedusest. Avaldaja on selle väite tõendamiseks esitanud korteriühistu vastuse. Avaldaja ei selgitanud, mille tõttu oli vajalik täiendav kahju põhjuse kindlakstegemine xxxx OÜ poolt. Riigikohus on lahendis 2-17-13363 punktides 20 – 26 selgitanud, et kindlustusandjal puudub õiguslik alus, et nõuda kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kui otsest varalist kahju defineeriv norm ei anna kindlustusandjale kahju kindlakstegemise
2-21-301 kulude hüvitamise nõudeõigust. Riigikohus leidis, et kindlustusandjal ei saa olla nõuet ka muul õiguslikul alusel (VÕS § 1043).
23.Seetõttu tuleb avaldus rahuldada osaliselt. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 472,10 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud. Avaldus jääb rahuldamata kahju põhjuse kindlakstegemise kulu 80 euro osas.
24.Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2020.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 10.12.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga, st 08.01.2021.a (periood 10.12.2020 – 08.01.2021 ehk 30 päeva) on 3,62 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja on viivist summas 3,62 eurot arvestanud alates 10.12.2020 – 08.01.2021.a seadusjärgses määras võlgnevuselt 552,10 eurot. Kuna avaldaja nõue on põhjendatud üksnes 472,10 euro ulatuses (kahju hüvitis), siis tuleb sissenõutavaks muutnud viivist arvestada 472,10 eurolt. Sissenõutavaks muutunud viivise suurus on sellisel juhul 3,10 eurot. Avaldaja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.01.2021.a kuni põhinõude 472,10 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
26.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja menetluskulu summas 410 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
2-21-301 määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
27.Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, s.o ligikaudu 85% ulatuses (513,11/600,05), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 85% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15% ulatuses avaldaja kanda.
28.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
29.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, et avaldaja ajakulu menetlustoimingutele on põhjendatud 3h ulatuses. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on põhjendamatu. Avalduse alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja tavaline tegevus ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses on 80 eurot/h. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja põhjendatud menetluskulu on 290 eurot (50 + 80 * 3). Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud, milleks on 246,50 eurot (290*85%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
30.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.