Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

endise juhatuse liikmega ja samas revisjonkomisjoni liikme M. V.iga seotud äriühingutele, kus puudus äritegevus, et teenust osutada ja puuduvad töötajad, kes võiksid osutada teenuseid. Suure tõenäosusega nende alusetu ülekannete kaasabil on endised juhatuse liikmed omastanud hagejale kuuluvad rahalised vahendid summas 5 571,71 eurot. Hagejale on tekitatud oluline kahju endise juhatuse liikmete poolt, kuna tegelikult teenust eelnimetatud äriühingute poolt ei ole osutatud ning teenust ei olnud ka võimalik osutada, kuna eelnimetatud äriühingutel puudus ka vastab tööjõud. Samuti hageja teada ei ole ka sisseostetud mingit kaupa. Lisaks on tehtud ajal, mil hageja juhatuse liikmed olid G. B., L. N. ja M. P. alusetuid makseid kolmandatele isikutele 16.07.2014 M. S. – selgitus „elektritööd“ summas 125 eurot; 28.02.2015 K. K. – selgitus „ retke 19 boks nr.39 tagastamine“ summas 75 eurot; 28.08.2015 M. S. – selgitus „elektritööd“ summas 317,70 eurot; 04.11.2015 M. P. – selgitus „ülekanne video“ summas 75 eurot; 14.07.2016 OÜ T – selgitus „arve nr.228 12.07.2016“ summas 1 000 eurot; 15.07.2016 OÜ T – selgitus „arve nr.228 12.07.2016“ summas 300 eurot; 30.07.2016 OÜ T– selgitus „arve nr.237 22.07.2016“ summas 500 eurot; 01.08.2016 OÜ T– selgitus „arve nr.237 22.07.2016“ summas 1 000 eurot; 02.08.2016 OÜ T – selgitus „arve nr.237 22.07.2016“ summas 519 eurot; 09.10.2016 OÜ V– selgitus „arve nr.475“ summas 180 eurot. Kuna endine juhatus ei ole edastanud uuele juhatusele rahaülekannetega puutuvaid dokumente, mis võiksid mingil määral põhjendada ülekannete tegemist, siis on hagejale tekitatud kahju summas 4 091,70 eurot Endise juhatuse poolt on jäetud vastamata kahele alusetule kiirmenetluse nõudele tsiviilasjas nr 217-119948 ja tsiviilasjas nr 2-17-124407, on avatud vaid kohtulahendid kuid sisulist vastuväidet ei ole esitatud. Juhatuse liikmed olid sel ajal G. B., L. N. ja M. P.. Arvestades asjaolu, et endine juhatus, ei ole esitanud vastuväited, siis endise juhatuse liige M. V. (endine B.) kontrolli all olevatel äriühingutel on õigus alusetult saadud kohtulahendite kaasabil rahale, mida nüüd nõuab sisse kohtutäitur, seetõttu on endise juhatuse poolt tekitatud kahju hagejale summas 15 017,22 eurot (7508,61+7508,61=15 017,22), mis nüüd tuleb hüvitada hagejale. Maksekäsumenetluses esitatud nõuete aluseks olevad arved: arve nr. 24/4 koostamise kuupäev 17.09.2017 summale 6 399 eurot ja arve nr. 0815 seeria 2016 koostamise kuupäev 15.08.2016 summale 6 399 eurot on vastuolus hooneühistu Retke 19 põhikirja punktiga 6.13.10, milliseid otsuseid ei saanud kostjad vastu võtta. Kostjad ei omanud õigust tellida selliste summadele teenust kolmandatel isikutelt ning olid ka kohustatud vaidlustama maksekäsu ettepanekud. Vaidlustada neid kohtulahendeid uus juhatus ei jõudnud, kuna kohtulahendid on jõustunud ning hagejale tuleb välja maksta alusetult määratud summad. X OÜ hagejale reaalselt teenused ei ole osutatud. Siinjuures puuduvad ka töötajad antud firmas. seetõttu on ebausaldav, et antud äriühing oleks võimeline osutama kasvõi mingid teenust. OÜ Y hagejale reaalselt teenused ei ole osutatud. Siinjuures puuduvad ka töötajad antud firmas ja on ebausaldav, et antud äriühing oleks võimeline osutama teenust. Seetõttu tehtud rahaülekanded Y OÜ-le ja X OÜ-le on hageja otsene kahju. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt I. B., L. N., M. P. ja M. V. hageja HÜ Retke 19 kasuks kahju hüvitamisena summas 27 267,80 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja I-III seisukohad Kostjad I-III leiavad, et nad on juhatuse liikmetena täitnud seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi. Mis puudutab ehitus- ja remonditöid, siis on tulemused silmnähtavad. Ilmeselgelt põhjendatud kahjunõuetele vastu vaidlemisega ühistu perspektiivitusse ja kulukasse kohtumenetlusse mitteviimist ei saa samuti kostjatele ette heita. Samuti ei saanud juhatus jätta esitamata hagi, kui oli tuvastatud endise juhatuse liikme rikkumised.

X`ile tehti makseid katuse remondi eest ja remont otsustati ühistu üldkoosoleku otsusega. Mis puudutab 29.04.2015 ja 30.04.2015 kandeid, siis on küll selgitus sama, aga summad erinevad. Isegi siis, kui summad oleksid olnud samad, ei annaks see alust väita, et töid ei teostatud või et ei tasutud katuse remondi eest. Ülekantud summa tasuti kahe maksega seepärast, et pangas oli seatud ülekande limiit ning päevalimiit ei võimaldanud tasumisele kuuluvat summat tasuda ühe maksega. OÜ-ga X oli suuline teenuse osutamise leping. X poolt eraldi avatud arvele kanti liikmemaksudest saadud raha ning X tasus ühistu kulusid. Kõik maksed, mida OÜ X tegi, on tehtud ühistu huvides ühistu kulutuste katteks. V. Z. poolt koostamata ühistu aastaaruannete (4 aasta aruanded) 600 euro tasumine, oli niikuinii vajalik ning lõpuks tehti ka trahvihoiatus. Aastaarunnete koostamise eest pidi ühistu niikuinii mõnele spetsialistile maksma, sest keegi juhatuse liikmetest ei olnud raamatupidaja ega audiitor, kellel on vastavad oskused. Hageja käsitlus seoses väidetava ühistu raamatupidamisdokumentide üleandmata jätmisega on asjakohatu, sest see ei seondu tema esitatud nõuetega. M. S.ile kanti üle raha elektritööde eest. Tegemist oli suulise töövõtuga. M. S. teostas valgustite remondi, videosüsteemi paigalduse ja jaotuskilpide remondi. Makseid teostati M. S.i esitatud arvete alusel. K. K.ile tagastati aastamaks 75 eurot mis oli makstud ühe garaažiboksi eest, sest ta müüs ühe talle kuulunud kahest boksist ning seetõttu oli tema poolt makstud liikmemaksu 75 eurot rohkem (150 eurot) ning müüdud boksi eest tasutud aastamaks tuli tagastada. M. P.ile tagastati 75 eurot, mille ta oli laenuna ühistu arvele kandnud, et ühistu saaks paigaldada videokaamerad. OÜ T teostas 2016 katuseremonti üldkoosoleku otsuse alusel. OÜ V alt teostas 2015 drenaažisüsteemi remontimiseks ekskavaatoriga A. N.. 2016 suvel teostas ta kaevetöid elektrikaabli rikkekoha leidmiseks. Kõik kulutused, mis on hageja poolt välja toodud seoses tsiviilasjaga nr 2-15-12405, on põhjendatud, sest ühistu juhatusel ei olnud muud valikut, kui hageda. Kohtuvaidluse tulemus pole kunagi 100 % ettenähtav ning kostjaid ei saa süüdistada selles, et nad ei suutnud vaidluse tulemust ette näha, eriti, kui neid nõustas jurist. Eeltoodu puudutab ka kohtuasja nr 2-15-5884 ja selle järelmit (viivis ja menetluskulude väljamõistmine). Hagi esitamine asjas nr 2-15-12405 otsustati üldkoosoleku otsusega. X OÜ ja OÜ Y algatatud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuded olid põhjendatud, sest tööd olid teostatud ning puudus igasugune alus nende vastu võtmata jätmiseks ning arvete tasumisest keeldumiseks. Seega oleks kostjate poolt perspektiivitu kohtuvaidluse algatamine algatamine toonud ühistule kahju ning sellise kahju tekkimist tuli vältida. Kostjad I-III paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja IV seisukohad Kostja IV hagi ei tunnista. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on esitatud hagi tema vastu, sest tal ei ole kokkupuudet hooneühistus toimuvaga. Hageja juhatuse liige G. B., kelle pärijaks on kostja IV ja V. B. suri xxx ning alates veebruarist 2017 ei suutnud G. B. seoses raske haigusega enam osaleda juhatuse tegevuses ning juhatuse liikme kohustusi täita. G. B.i eluajal ei ole tema vastu nõudeid hooneühistu Retke 19 poolt esitatud. Ka pärandi avanemise seisuga ei olnud mingit teavet G. B.i väidetavalt täitmata kohustuste kohta. G. B. on alati täitnud seadusest ja hooneühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja oli juriidilisele isikule lojaalne. Juhatuse liikmena ei ole G. B. saanud hooneühistult Retke 19 töötasu ega ka hooneühistu vara omastanud. G. B.i juhatuse liikmeks oleku ajal on juhatuse aruanded koos revidendi arvamusega hooneühistu üldkoosolekul igaaastaselt läbi arutatud ja heaks kiidetud. Kostja IV palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et hooneühistu Retke 19 juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 15.04.199820.12.2017 G. B. (surnud xxx); 19.05.2008-18.01.2018 L. N.; 24.03.2014-12.12.2016 ja 30.06.2017 -18.01.2018 M. P. ja 12.12.2016-30.06.2017 M. V. (endine B.). Vaidlust ei ole selle üle, et M. V. oli alates 16.02.2014 kuni tema juhatusse valimiseni hageja revisjonikomisjoni liige (II kd t.l. 37-42). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja juhatuse liikmed on tekitanud hagejale kahju 27 267,80 eurot ajal, mil nad olid hageja juhatuse liikmed oma juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Vaidlust ei ole, et Hooneühistu Retke 19 korduval erakorralisel üldkoosolekul 07.04.2018 on vastu võetud otsus esitada hagiavaldus G. B., L. N., M. P. ja M. V. (endine B.) vastu solidaarse nõudega kahju hüvitamiseks (I kd t.l. 44-47). Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 39 p 8 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine. Tuvastatud on, et G. B.i pärijaks on I. B. (II kd t.l. 204-206). Pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1 järgi on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule ja § 1 lg 2 järgi on pärandaja isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pär S § 2 sätestab, et pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 3 lg 1 järgi avaneb pärand isiku surma korral ja § 3 lg 2 järgi on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma õeluselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. TÜS § 631 lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaidlust ei ole, et hageja põhikirja p 6.21 järgi vastutavad juhatuse liikmed vastuvõetud otsuste tulemusena või vastuvõetud juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste täitmata jätmise tulemusena ühistule või selle liikmele tekitatud varalise kahju eest solidaarselt (I kd t.l. 30-32). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikme suhe äriühinguga sarnaneb enim käsunduslepingule ja juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (RKTKo 3-2-1-18-08; 3-2-110308). Käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 1 kohaselt käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning lg 2 kohaselt täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks oL.at asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, et kostjad ja G. B., kui hageja endised juhatuse liikmed pole üle andnud hagejale raamatupidamisdokumente ja juhatuse otsuseid (I kd t.l. 7-11), siis kas nad on sellega rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud kahju hagejale. Hageja leiab, et kui puuduvad raamatupidamisdokumendid ja kirjalikud juhatuse otused, siis ei ole hageja arvelt tehtud ülekanded olnud seotud hageja tegevusega (I kd t.l. 12-23). Hageja põhikirja p 6.17 kohaselt võtab juhatus vastu koosolekul. Juhatuse koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja RPS § 4 p 5 kohaselt säilitama raamatupidamise dokumente. Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas hageja endised juhatuse liikmed on jätnud hagejale kusagile raamatupidamise algdokumendid, siis ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei ole kostjate poolt üle antud kõiki raamatupidamise algdokumente ja juhatuse otsuseid ajavahemikul 24.03.201417.01.2018, mil oli tehtud hageja arveldusarvelt ülekandeid kokku summas 27 267,80 eurot, mistõttu on põhistatud hageja väide, et kostjad ei ole täitnud oma juhatuse liikme kohustusi sellise hoolega, et oleks täidetud raamatupidamise seaduses sätestatud kohustus dokumenteerida kõik hageja majandustehingud ja säilitada raamatupidamise dokumendid. Kostjad ei ole tõendanud, et endised juhatuse liikmed oleksid dokumenteerinud hageja arveldusarvel perioodil 24.03.2014-17.01.2018 tehtud tehingud ja säilitanud kõik sel perioodil hageja arveldusarvel kajastatud tehingute aluseks olnud raamatupidamise dokumendid ja juhatuse otsused, et need oleksid hageja nõudel olnud võimalik hagejale üle anda. Lähtudes eeltoodust on tõendatud hageja väide, et kostjad ja G. B. on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi dokumenteerida majandustehingud ja säilitada raamatupidamise dokumendid perioodil 24.03.2014-17.01.2018 tehtud tehingute kohta. Samas kohus ei nõustu hagejaga, et kui puuduvad raamatupidamise algdokumendid ja juhatuse otsused tehingute kohta, siis saab järeldada iseenesest, et hageja arvelduskontolt tehtud ülekanded pole tehtud hageja huvides. Kohtu arvates ei ole võimalik, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisega dokumenteerida majandustehingud, sh juhatuse otsused ja säilitada raamatupidamise dokumendid saaks olla põhjuslikus seoses hagejal tekkinud väidetava kahjuga, sest juhul kui endised juhatuse liikmed oleksid täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraldada raamatupidamist sellisel moel nagu seda näeb ette raamatupidamise seadus, ei lubaks see kuidagi arvata, et hageja arveldusarvel oleks endiselt 27 267,80 eurot, mis on hageja tekkinud kahjuks hagiavalduse kohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas endised hageja juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust sellega, et hageja juhatuse liikmed G. B., L. N. ja M. P. esitasid hageja nimel kohtusse nõuded tsiviilasjas 2-15-12405 ja tsiviilasjas 2-15-5884. Tuvastatud on, et hageja põhikirja p 6.13.4 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikme või ühistu liikme vastu varalise nõude esitamise otsustamine, samuti ka juhatuse liikmega tehingu teostamise otsustamine ja tehingu tingimuste otsustamine, samuti selle nõude järgi ühistu esindaja määramine.

Kostjad ei ole tõendanud, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud nõude esitamise tsiviilasjas 21512405. Seega on tõendatud hageja väide, et kostjad on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi esitades kohtusse hagiavalduse ilma, et selle oleks otsustanud hageja üldkoosolek. Kuna kohus on jätnud hagi tsiviilasjas 2-15-12405 rahuldamata põhjusel, et hagiavalduse esitamiseks puudus põhikirjas 6.13.4 sätestatud üldkoosoleku otsus (I kd t.l. 33-34, II kd t.l. 118) ning hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud on jäetud hageja kanda, siis on põhistatud hageja väide, et tsiviilasja 2-15-12405 on hagejal tekkinud kahju, sest juhul, kui hagiavaldust ei oleks esitatud, siis ei oleks hageja tsiviilasja menetlemisega seotud kulusid pidanud kandma. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 2-15-5884 jättis kohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja üldkoosoleku otsus 27.04.2014, mille alusel kohtusse pöörduti osutus tühiseks, sest üldkoosoleku kokkukutsumise teates polnud märgitud päevakorrapunkti kohtusse pöördumise küsimuse arutamiseks (I kd t.l. 35-39). Kohus nõustub hagejaga, et kui üldkoosoleku kokkukutsumise korraldamine ja päevakorra määramine on juhatuse pädevuses, siis oleks juhatus pidanud teadma, et üldkoosoleku otsus 27.04.2014 on tühine. Seega on tõendatud, et tühise üldkoosoleku otsuse alusel kohtusse pöördumisega, kus kohtusse pöördumise saab otsustada vaid kehtiva üldkoosoleku otsuse alusel, on juhatuse liikmed rikkunud oma hoolsuskohustust. Kuna hagi tsiviilasjas 2-155884 jäeti rahuldamata põhjusel, et hagiavalduse esitamiseks puudus põhikirjas 6.13.4 sätestatud kehtiv üldkoosoleku otsus ning hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud on jäetud hageja kanda, siis on põhistatud hageja väide, et tsiviilasjas 2-15-5884 hagi esitamisega on hagejal tekkinud kahju, sest juhul, kui hagiavaldust ei oleks esitatud, siis ei oleks hageja tsiviilasja menetlemisega seotud kulusid kandma. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjade 2-15-12405 ja 2-15-5884 menetlemisega seoses on hageja kandnud kulusid kokku 2 587,11 eurot, mida saab pidada hageja kahjuks, sest kui hageja endised juhatuse liikmed ei oleks kohtusse nõudeid esitanud, siis ei oleks hageja pidanud eeltoodud tsiviilasjadega seoses kandma kulutusi kokku 2 587,11 eurot. Kostjad on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et kohtusse pöörduti juristi nõustamisel ja vahendusel ning kohtuvaidluse tulemus ei olnud kostjatele 100 % ettenähtav. Kohtu arvates kohtusse pöördumine professionaalse õigusnõustaja vahendusel on mõistlik ning seeläbi on mõistlik arvata, et kostjad käitunud juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Asjaolu, et kohtuvaidluses üks poole osutub kaotajaks on ka tavapärane. Seega leiab kohus, et professionaalse õigusnõustaja ebakvaliteetse nõustamise tulemusel hagejal tekkinud menetluskulude 2 587,11 eurot kandmise eest ei vastuta kostjad kui endiste juhatuse liikmete kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Pooled vaidL.ad selle üle, kas endised hageja juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust sellega, et hageja juhatuse liikmed G. B., L. N. ja M. P. jätsid vastamata kahele kiirmenetluse nõudele tsiviilasjas 2-17-119948 ja tsiviilasjas 217-124407. Vaidlust ei ole, et maksekäsu kiirmenetlustes mõisteti hagejalt välja kokku 15 017,22 eurot (7508,61+7508,61). Hageja etteheide, et endised hageja juhatuse liikmed oleksid ilmtingimata pidanud vastu vaidlema maksekäsu kiirmenetluse avaldustele ei ole kohtu arvates iseenesest ilmselge. Kohtu arvates ei saa pidada juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks, kui nõudele, mida juhatuse liikmed peavad põhjendatuks, vastu ei vaielda. Tuvastatud on, et hageja põhikirja p 6.13 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses võtta ühistule varaline kohustus, mille suurus ületab kõigist liikmemaksudest aasta jooksul laekuva summa. Vaidlust ei ole, et aasta jooksul laekub hagejale liikmemaksudest 3 967,5 eurot. Hageja leiab, et maksekäsus esitatud 17.09.2017 ja 15.08.2016 arvete alusel summade 6 399 euro tasumise üle otsustamine ei saanud olla juhatuse pädevuses. On mõistlik arvata, kohtulahendi alusel vaid kohustatakse poolevahelise õigussuhte alusel lepingut rikkunud poolt täitma oma kohustusi. Asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses olid nõuded esitatud arvete alusel, mis hageja põhikirja punktis 6.13.10 tulenevalt oleksid nõudnud üldkoosoleku otsust, sest kohustused ületasid summat 3 967,50 eurot, ei luba arvata, et kui hagejale

on osutatud suuremate summade eest teenuseid, siis ei peaks nagu selle eest hageja tasuma. Igal juhul ei saa arve tasumisega nõustumist pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks, kui arve alusel tuligi tasuda teenuste eest, milliseid hagejale on osutatud. Kostjad on tõendanud, et maksekäsu menetluses oli hageja vastu esitatud nõue 17.09.2017 arve nr 24/4 summas 6 399 euro tasumiseks tehtud tööde eest, kus X OÜ poolt teostati alates maist 2014 kuni jaanuarini 2017 järgmised tööd: peakilbi renoveerimine (vanade liivakitsmete eemaldamine ja asendamine automaatidega, uus sisejuhtmestik, uued trassid jaotuskilpideni); koridorides asuvate jaotuskilpide vahetus uute vastu (uued kilbid plommitud, varustatud arvestite- ja automaatkaitsmetega); osaline venilatsioonisüsteemi taastamine – uued torud, väiksemate väljatõmbe ventilaatorite paigaldus; sanitaarremont ventilatsiooniruumides, kus sai tehtud panipaik ja juhatuse koosolekuruum (II kd t.l. 125). Kostja esitatud fotode ja tunnistajate M. E. ja A.Š. ütlustega ning kostjate L. N.i ja M. P. vande all antud seletustega on tõendatud, et eelpool viidatud tööd olid tehtud (II kd t.l. 126). Hageja väide, et kui 25.03.2019 on tuvastatud, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ning elektripaigaldise ehitamise ja renoveerimise ajaks on märgitud 1980, siis ei olekski nagu tehtud mingeid elektritöid või et need on tehtud puudustega on ümber lükatud kostjate väidetega, mille kohaselt ei olegi elektripaigaldist välja vahetatud, sest teostati remonditöid, mille suhtes kostjatel ei olnud pretensioone ning tööde eesmärgiks ei olnudki elektripaigaldamise välja vahetamine või täielik renoveerimine (II kd t.l. 146-147). Veenev on hageja väide, et elektritöid saab teostada ka odavamalt (II kd t.l. 148-149), kuid sama veenvalt on kostjad ümber lükanud hageja väited, et konkreetsel juhul konkreetsete tööde raames oleks ei olnud põhjendatud ega võimalik seda teha hageja märgitud odavama hinnaga (II kd t.l. 183). Kostja on veenvalt põhistanud, et kuna tegemist oli avariilise olukorraga, siis tuli tegutseda kiiresti, mistõttu ei olnud põhjendatud aega kulutada odavaima hinna otsimiseks. Kostja on ka põhistanud, et hageja võetud hinnapakkumised on tehtud kaasaegse kaabli muhveldamiseks, millist tööd ei olnud vaja teha, sest hageja toitekaabel, mida oli vaja parandada, on õlikaabel, ja seda tuleb muhveldada survestatud keskkonnas, milline töö on kallim, kui kaasaegse kaabli muhveldamine. Hageja väide, nagu ei peaks arvestatama tehtavatele töödele hinnapakkumisi, kui isikul hageja arvates puudub õigus teha märgituid töid, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest kohus ei pea hakkama välja selgitama, missuguseid töid missuguseid lubasid kolmanda isiku poolt vajavad ja kas kolmandal isikul on load tööde tegemiseks. Hageja väide, et X OÜ poleks tohtinudki teha kostja kirjeldatuid töid või et äriühing poleks saanud neid töid teha on ümber lükatud kostjate väitega ja tõenditega, et tööd olid tehtud. Kostjad on veenvalt põhistanud, et maksekäsumenetluses oli hageja vastu esitatud nõue OÜ Y 15.08.2016 arve 0815 alusel summas 6 399 eurot, mille kohaselt OÜ Y teostas hagejale kaeve-, kaabli- ja haljastustöid, kuna hageja hallatavas hoones katkes 11.08.2016 elektriga varustamine (II kd t.l. 128) Tunnistajate M. E. ja A. Š. ütlustega ning kostja L. N.i vande all antud seletusega ja kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et OÜ Y 15.08.2016 arve alusel eelpool nimetatud tööd olid tehtud (II kd t.l. 129). Hageja väide, nagu OÜ-l Y puudub hageja arvates õigus teha märgituid töid, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja väide nadu OÜ Y poleks saanudki neid töid teha on ümber lükatud kostjate väitega ja tõenditega, et tööd olid tehtud. Isegi, kui arvata, et hageja juhatuse liikmed poleks tohtinud sõlmida eeltoodud lepinguid arvetel märgitud summades, sest puudus üldkoosoleku otsus, siis ei luba see iseenesest arvata, et kui hageja oli sellised tööd tellinud ja vastu võtnud, siis ei oleks hagejal nagu olnud kohustust tehtud tööde eest tasuda. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väide, et hageja endised juhatuse liikmed on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et ei esitanud maksekäsumenetluses hageja vastu esitatud nõuetele vastuväiteid. Pooled vaidL.ad selle üle, kas hageja endised juhatuse liikmed G. B., L. N., M. P. ja M. V. on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et on teinud hageja arvelduskontolt ülekandeid X OÜ-le ja Y OÜ-le tehingute katteks, mis ei ole olnud seotud hageja tegevusega.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja arveldusarvelt on ajavahemikul 24.03.2014-07.01.2018 tehtud X OÜ-le ülekanded kokku summas 2 276.80 eurot (I kd t.l. 12-23). Tuvastatud on, et hageja arveldusarvelt on X OÜ-le üle kantud 30.06.2014 selgitusega arve nr.14.81-03 summas 150 eurot; 29.04.2015 selgitusega arve nr.115.04-011/1, summas 1 000 eurot; 30.04.2015 selgitusega arve nr.115.04-011/1 summas 312.80 eurot; 24.05.2015 selgitusega arve nr.14.81-004, summas 150 eurot; 24.10.2015 selgitusega arve nr.115.10-026 summas 464 eurot; 06.05.2016 selgitusega majandusaasta aruanne 2015 arve nr.05032016.19.001 summas 200 eurot, s.o. kokku 2 276,80 eurot. Asjaolu, et äriühing on seotud hageja endise juhatuse liikme M. V.iga ning äriühingul puuduvad töötajad, mistõttu on hageja arvates ebausaldusväärne, ei luba iseenesest asuda järeldusele, et nimetatud firma ei oleks võinud üldse osutada mingeid teenuseid. Kostjad on veenvalt põhistanud, et X OÜ-le tehti makseid katuse remonditööde eest. OÜ X arvest 05032016.19.001 nähtub, et 05.03.2016 arve 200 euro tasumiseks on hagejale esitatud majandusaasta aruande 2015 koostamise eest. Vaidlust ei ole, et majandusaasaaruanne olid esitatud. Kuna vaidlust ei ole, et aastaaruanded, mille koostamise eest on tasutud OÜ-le X on koostatud, siis on kostja veenvalt põhistanud, et hagiavalduses märgitud OÜ-le X tasutud raha eest on kostjale osutatud teenust, s.o. koostatud majandusaastaaruanded. Kohtu arvates ei saa TÜS §-st 72 lg 1 ja hageja põhikirja punktide 6.25-6.28 kohaselt, mille järgi juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande tuletada keeldu majandusaasta aruande koostamise tellimiseks. Kui TÜS § 59 järgi korraldab juhatus ühistu raamatupidamist, siis on kohtu arvates ka TÜS § 72 lg 1 sätte mõtteks eelkõige juhatuse kohustamine korraldada majandusaasta aruande koostamine, mitte hoida kokku rahalisi vahendeid aruande koostamiseks. OÜ X 13.04.2015 arvest nr 115.04-011 nähtub, et arve on esitatud hagejale 2 188 eurot tasumiseks katuse renoveerimise eest. Kostjate L. N.i ja M. P. vande all antud seletustega ja tunnistajate M. E. ja A. Š. ütlustega ning kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et hageja katust on remonditud (Ikd t.l. 111-129). Põhjendatud on arvata, et kui hageja ei olnud ühe maksena tasunud kogu arvel märgitud summat, siis tuleb seda teha mitmes osas, nagu ongi hageja teinud. Seega, asjaolu, et pangaülekannetel on märgitud ühe tasumisele kuuluva arve number mitu korda või et arvete numeratsioon ei ole selline nagu sooviks hageja, ei luba kohtu arvates iseenesest arvata, et selliselt ei võiks nummerdada ja tasuda arveid osade kaupa. Igal juhul ei luba see iseenesest järeldada, et kui ülekandeid ei tehta ühe maksega, siis on maksed tehtud fiktiivsete arvete alusel. Kostjad on põhistanud, et arve 115.04-011 alusel on tasutud hagejale teenuste eest, mis olid eelnevalt tehtud hinnapakkumise alusel. Hageja 07.03.2015 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et ka hageja üldkoosolekul oli otsustatud katusetööde tegemise vajaduse üle (I kd t.l. 140). Asjaolu, et hageja arvates ei oleks tohtinud üldkoosolek vastu võtta 07.03.2015 otsust katusetööde renoveerimiseks, sest sellist päevakorrapunkti ei olnud üldkoosoleku kutses nimetatud, ei välista iseenesest et leping katusetööde teostamiseks siiski sõlmiti ja see leping on kehtiv. Kostjate L. N.i ja M. P. vande all antud seletustega ja kohtule esitatud arvetega ning tunnistaja M. E. ütlustega, et katusetöid on hooneühistu liikmetele kuuluval hoone katusel tehtud ning kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et hageja ja OÜ X olid kokku leppinud katuse remonditöödes ja nende eest tasumises (I kd t.l. 110142, III kd t.l. 42-48). Kostjate vande all antud seletustega ja tunnistaja ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et kui ükski dokument, mis peaks olema seotud katusega ei ole allkirjastatud, siis nagu poleks katusel töid tehtudki ning hagejal poleks nagu olnud kohustust tasuda tehtud tööde eest. Kui kostjad on kinnistanud tehtud tööde tegemist, siis ei ole ka vaid OÜ X tegevusaladele ja töötajate puudusele viidates võimlik järeldada, et hageja poleks OÜ-ga X kokku leppinud teostatud tööde tegemises ja nende eest maksmises. Hageja ei ole tõendanud, et katusetööde tegemiseks oleks olnud vajalik ehitusluba, mistõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja sellekohaseid väiteid. Isegi, kui teostatud tööde tegemiseks olekski olnud vaja ehitusluba, siis ei ole kohtu arvates võimalik ehitusloa puudumise tõttu või tööde dokumenteerimata jätmise tõttu, et töid nagu poleks tehtudki. Seega on kostjad tõendanud, et hageja arveldusarvelt X OÜ-le üle kantud summad kokku 2 276.80 eurot on tasutud kokkulepitud ja tehtud tööde eest, mistõttu ei ole tõendatud hageja väide,

et hageja endised juhatuse liikmed oleksid rikkunud oma hoolsuskohustust tasuda kokkulepitud arvete eest, et hagejal nagu ei olekski olnud kohustust X OÜle 2 276.80 eurot ning kostjad oleksid hageja arveldusarvelt tasunud X OÜ-le raha ilma, et hageja oleks teenust vastu saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja arveldusarvelt on OÜ-le Y tehtud ülekanded kokku summas 3 294,97 eurot (I kd t.l. 12-23). Tuvastatud on, et hageja arveldusarvelt on tehtud järgmised ülekanded OÜ-le Y 06.05.2016 selgitus – majandusaasta 2009, 2010, 2011, 2012 nr.0430.1 2016, summas 600 eurot; 10.07.2016 selgitus – arve nr.0430 seeria 2016, summas 32 eurot; 13.12.2016 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 577 eurot; 29.01.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 472,36 eurot; 31.01.2017. selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 152,24 eurot; 01.02.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 298,64 eurot; 03.02.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 149,24 eurot; 13.02.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 179,24 euro; 23.02.2017 selgitus – Töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 149.24 eurot; 07.03.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 89,12 eurot; 10.03.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 149,24 eurot; 24.03.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 159,24 eurot; 07.04.2017 selgitus – töövõtuleping nr.1312 seeria 2016, summas 19,84 eurot; 25.07.2017 selgitus – Arve nr.0725 seeria 2017, raamatupidamisteenus juuni 2017 summas 53,64 eurot; 13.08.2017. selgitus – arve nr.0813 seeria 2017, haldusteenus juuli 2017 summas 213,93 eurot. Kostjad on veenvalt põhistanud, et hageja ja OÜ Y vahel oli sõlmitud suuline teenuse osutamise leping, mille kohaselt oli OÜ Y poolt avatud eraldi arve, kuhu kanti liikmemaksudest saadud raha ning OÜ Y tasus sellelt ühistu kulusid, sh hagiavalduses märgitud summad (I kd t.l. 143-147). Kostja on veenvalt põhistanud, et kui hageja nelja aasta aastaaruanded olid jäetud koostamata, siis pidid need esitatud saama, vaidlust ei ole, et hageja majandusaastaaruanded esitati, mistõttu on põhjendatud, et hageja pidi kokkulepitud töö eest tasunud OÜ-le Y 600 eurot. Kohus jääb ülalpool toodud põhjenduste juurde, miks on põhjendatud ka majandusaasta aruannete koostamise teenuse tellimine kolmandalt isikult. Asjaolu, kui pooltevahelise kokkuleppe alusel on OÜ-le Y on tasutud ajavahemikus 16.08.2016-19.08.2016 teostatud kaevetööde eest juba 15.08.2016 esitatud arve alusel, ei luba siiski arvata nagu hagejal poleks olnudki kohustust teostatud ja tõendatud tööde eest tasuda. Põhjendatud ei ole ka kahelda hageja väidetele tuginedes konkreetselt kokkulepitud tööde hinna vastavuses. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et endised juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsuskohustust tasudes teenuste eest, mida hageja pole tellinud või saanud. Kuna kostjad on tõendanud, et esitatud arved on tasutud hagejale osutatud teenuste eest, siis ei ole põhistatud hageja väide nagu kostjad oleksid jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse, sest ei ole uurinud lepingupartnerite tausta, et teha kindlaks kas lepingupartner üldse on võimeline soovitud teenust osutama. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väide, et hageja endised juhatuse liikmed on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustusi tasudes X OÜ-le 2 276,80 eurot ja YOÜ-le 3 294,97 eurot, kokku 5 571,77 eurot teenuste eest, mida hagejale ei ole osutatud. Pooled vaidL.ad selle üle, kas hageja endised juhatuse liikmed G. B., L. N., M. P. on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et on teinud hageja arvelduskontolt ülekandeid kolmandatele isikutele tehingute katteks, mis ei ole olnud seotud hageja tegevusega. Vaidlust ei ole, et kolmandatele isikutele on hageja arveldusarvelt tehtud ülekandeid kokku summas 4 091,70 eurot (I kd t.l. 12-23). Tuvastatud on, et hageja arvelduskontolt on hageja praegusele seaduslikule esindajale M. S. tehtud 16.07.2014 ülekanne selgitusega „elektritööd“ summas 125 eurot ja 28.08.2015 ülekanne selgitusega „elektritööd“ summas 317,70 eurot. Kostjad on veenvalt põhistanud, et maksed tehti

M. S.le suulise lepingu alusel, mille kohaselt teostati M. S.i kaudu valgustite remont, videosüsteemi paigaldus ja jaotuskilpide remont (I kd t.l. 154-163). Ka M. S.i seletusega on tõendatud, et tema teostas töid, kuid tema sõnul tegeles ka videovalve paigaldamisega, mille eest talle tasuti ka raha. Seega on M. S.i seletusega tõendatud, et temale makstud summad on tasutud pooltevahelise kokkuleppe alusel tehtud töö ees. Asjaolu, kus ülekannete selgitusse on märgitud väidetavalt vale töö ei lükka iseenesest ümber poolte kokkulepet saada teostatud töö eest kokkulepitud tasu. Tuvastatud on, et hageja arvelduskontolt on 28.02.2015 tehtud ülekanne K. K.ile selgitusega „ retke 19 boks nr.X tagastamine“ summas 75 eurot. Kostjad on tõendanud, et 28.02.2015 tagastati K. K.ile 75 eurot seoses garaažiboksi omaniku vahetusega (I kd t.l. 164-169). Asjaolu, et K. K. võõrandas notari juures garaažiboksi hiljem, kui juhatus otsustas K. K.i avalduse alusel tagastada tasutud liikmemaks, ei luba kuidagi arvata, et hoonesühistul ei oleks olnud kohustust tagastada liikmemaks seoses garaažiboksi võõrandamisega Tuvastatud on, et hageja arvelduskontolt on 04.11.2015 tehtud ülekanne M. P.ile selgitusega „ülekanne video“ summas 75 eurot. Kostja M. P.i seletusega on tõendatud, et temal ja hooneühistul oli kokkulepe, et kostja varasemalt panustatud summa hiljem tagastatakse (I kd t.l. 170). Seega on tõendatud, et ülekanne 75 eurot oli M. P.ile tehtud poolte kokkuleppe alusel. Tuvastatud on, et hageja arvelduskontolt on tehtud ülekanded OÜ-le T 14.07.2016 selgitusega „arve nr.228 12.07.2016“ summas 1000 eurot, 15.07.2016 selgitusega „arve nr.228 12.07.2016“ summas 300 eurot, 30.07.2016 selgitusega „arve nr.237 22.07.2016“ summas 500 eurot, 01.08.2016 selgitusega „arve nr.237 22.07.2016“ summas 1 000 eurot, 02.08.2016 selgitusega „arve nr.237 22.07.2016“ summas 519 eurot. Kostjad on tõendanud, et OÜ-le T tasuti 2016 teostatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu ja arvete alusel katuseremondi eest, mis otsustati üldkoosoleku otsuse alusel (I kd t.l. 171-220). Esitatud fotodega ja kostjate L. N.i ja M. P. vande all antud seletustega ning tunnistajate M. E. ja A.Š. ütlustega on tõendatud, et hageja katusel on kokku lepitud tööd ka tehtud (I kd t.l. 171220). Kostjad, kui hageja endised juhatuse liikmed on kinnitanud, et selline töövõtuleping katuse remondiks sõlmiti, mistõttu pole asjakohane hageja väide, et lepingut nagu poleks sõlmitudki või kostjad hageja juhatuse liikmetena pole seda heaks kiitnud või volitanud M. B.t lepingut allkirjastama. Kohus jääb eelnevalt toodud seisukoha juurde, et asjaolu, et ettevõttel poleks töötajaid või et tehtavad tööd pole nõuetekohaselt dokumenteeritud ei luba iseenesest arvata, et töid pole tehtudki ja nende eest ei pea tasuma. Tuvastatud on, et hageja arvelduskontolt on tehtud ülekanded 09.10.2016 OÜ-le V selgitusega „arve nr.475“ summas 180 eurot. Kostjad on selgitanud, et OÜ-le V tasuti kaevetööde eest, mis olid vajalikud 2016 elektrikaabli rikkekoha leidmiseks. Kui 09.10.2016 on hageja arveldusarvelt tasutud 180 eurot OÜ-le V A.N.i poolt teostatud mullatööde eest, siis on kostja veenvalt põhistanud, et töid tehti, mistõttu hageja väide, et OÜ V poleks saanud töid teha seetõttu, et tal pole töötajaid või, et töid poleks tohtinudki teha, on kostjate poolt ümber lükatud. Tunnistaja A.Š. ütlustega on tõendatud, et kaevetöid on tehtud. VÕS § 2 lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. TsÜS § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Kuna hageja arveldusarvelt on tehtud ülekandeid kolmandatele isikutele, siis on kohtu arvates ka mõistlik arvata, et kõik need on olnud seotud hageja ja kolmanda isiku vahelise õigussuhtega, millest tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda raha ja kolmandatel isikutel kohustus hageja kasuks teha siis tegu või täita kohustus ja hagejal oli õigus ka nõuda kolmandatelt isikutelt kohustuse täitmist. Kostjad ongi veenvalt põhistanud, et kõik hagiavalduses märgitud hageja arveldusarvelt tehtud ülekanded ja maksekäsumenetlustes hagejalt väljamõistetud summad on olnud seotud hageja majandustegevusega, mistõttu ei ole tõendatud hageja väide, et temal on tekkinud ülekannete kahju summas 24 680,69 eurot. Asjaolu, et hageja käesoleva menetluse käigus, kus on selgunud, et tehingud ongi reaalselt toimunud ja seda hoolimata asjaolust, et tehingud on nõuetekohaselt dokumenteerimata, on seadnud muuhulgas kahtluse alla kas ikka kõik tehingud on olnud vajalikud hageja majandustegevuses, ei luba iseenesest arvata, et üks või teine tehing poleks pidanudki toimuma ja et seeläbi oleks hageja saanud ilmtingimata ka kahju kanda. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väited, et hageja endised juhatuse liikmed on rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust tasudes arved, mis ei ole seotud hageja tegevusega. Seega ei ole ka tõendatud hageja väited, et hageja juhatuse liikmed oleksid saanud tekitada hagejale kahju oma tegevusega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjad kohustatud hüvitama hagejale 27 267,80 eurot, mistõttu ei ole ka tõendatud hageja väide, et kostjad võiksid olla viivituses 27 267,80 euro tasumisega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 24-29, 40, 42-43, 148-153, II kd t.l. 119, 140-145, 150-157, 174-175, 193, III kd t.l. 6), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus kostjate menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Osaliselt tühistatud RKK lahendiga

Tallinna

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.