2-20-9469 Mapri Ehitus OÜ avaldus AS KC Kinnisvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamata menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Mapri Ehitus OÜ (registrikood 10131080, asukoht Tõutsi küla, Joosti 67303 Otepää vald Valga maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus, epost [email protected])
jätmine,
pankrotiavalduse
Võlgnik: AS KC Kinnisvara (registrikood 0481880, asukoht Katusepapi 4/1, 11412 Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Eelistung 27.08.2020 /kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mapri Ehitus OÜ poolt AS KC Kinnisvara vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
2.Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Mapri Ehitus OÜ kanda.
3.Välja mõista võlausaldajalt Mapri Ehitus OÜ võlgniku AS KC Kinnisvara kasuks menetluskulud summas 675 eurot.
4.Kohustada võlausaldajat Mapri Ehitus OÜ võlgniku AS KC Kinnisvara kasuks tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtumäärus võlausaldajale ja võlgnikule kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 1(5)
2-20-9469 Pankrotiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Mapri Ehitus OÜ (edaspidi avaldaja) esitas 30.06.2020 Harju Maakohtule avalduse AS KC Kinnisvara (edaspidi võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik laenulepingu, mille kohaselt andis avaldaja võlgnikule laenu summas 12 400 eurot, mida käendas H H summas 13 000 eurot. Laenusaaja ei tagastanud laenu tähtpäevaks, kuid pooled leppisid 24.01.2016 kokku laenu tagastamise uue tähtaja hiljemalt 31.12.2016.a, nimetades selle laenuks nr 1 ning ka täiendava laenu nr 2 andmise summas 8500 eurot. Laenu 2 tagastamise tähtpäevaks lepiti kokku 31.05.2016. H H käendas samas sõlmitud käenduslepinguga laenusaaja kohustusi kuni 30 000 euro ulatuses. M R andis H Huga identse käenduse laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks. Kuna võlgnik laenu tähtajaks ei tagastanud, oli avaldaja sunnitud esitama Harju Maakohtusse hagi võlgniku, H H ja M R vastu 30.04.2014.a sõlmitud laenulepingust ja selle lisast tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 17.07.2019.a tagas kohus avaldaja taotluse alusel hagi ja seadis avaldaja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 30000.00 eurot esimesele vabale järjekohale H H`ule kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxx, pindalaga 1056 m2, registriosa nr xxx. 06.04.2020.a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-8233 mõistis Harju Maakohus avaldaja kasuks võlgnikult välja võlgnevuse summas 44 754,96 eurot, s.h põhi-võlgnevus summas 19 900 eurot, intress summas 5 543,86 eurot, viivis summas 19 311,10 eurot ja viivise 0,1% põhinõudelt (s.o 19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni ning väljamõistetud võlgnevuse solidaarselt võlgnikuga ka H Hilt ja M Rlt (mitte suuremas summas kui 30 000 eurot). Menetluskulud jättis kohus solidaarselt võlgniku, H Hi ning M R kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 4 265 eurot, s.h riigilõiv summas 1 150 eurot ning õigusabikulud summas 3 115 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskulude (s.o 4265 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Ükski võlgnikest ei ole kohtuotsusega välja mõistetud summasid avaldajale tasunud ega tasuma asunud. Võlgnik, H H ja M R esitasid Harju Maakohtu 06.04.2020 otsuse peale apellatsioonkaebused. 25.05.2020.a esitas avaldaja M Rle ja võlgnikule pankrotihoiatuse, märkides, et kui M R ja võlgnik ei tasu avaldaja arveldusarvele hiljemalt 04.06.2020 tsiviilasjas nr 2-19-8233 kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevust, viivist ja menetluskulusid, esitab avaldaja kohtusse avalduse M R ja võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Võlgnikud said pankrotihoiatuse kätte ning teatasid avaldajale, et ei kavatse võlga tasuma hakata ning et võlausaldaja nõue on tagatud pandiga. 2020.a. juunis sai avaldaja teada, et teine võlausaldaja on esitanud kohtusse avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mis on menetluses tsiviilasjana nr 2-20-3378. Avaldaja leiab, et võlgniku maksejõuetust saab järeldada ka tema suhtes juba esitatud pankrotiavaldusest ja äriühingul kohtuotsuse täitmiseks vajaliku teadaoleva vara puudumisest. Juba 17.07.2019.a kontrollis kohus tsiviilasjas 2-19-8233 hagi tagamise üle otsustamisel võlgniku varalist seisundit ning luges põhistatuks võlausaldaja väite võlgnikul vara puudumise kohta, mille arvelt võiks olla võimalik võlausaldaja nõuet täita. Võlgnikul ei olnud 2019.a suvel ega ka pankroti-avalduse esitamise ajal avalikest registritest nähtuvat vara. Seisuga 11.06.2020.a oli võlgnikul Maksu-ja Tolliameti andmetel võlgu kokku summas 42 918,59 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnikule tehtud kustutamishoiatus. Kuna võlgnikul on suures ulatuses võlgu riigi ees ja kohtu menetluses on juba ka pankrotiavaldus võlgniku suhtes, on võlausaldajal põhjendatud alus arvata, et võlgniku varast ei ole avaldajal võimalik tsiviilasjas 2-19-8233 hagi (ka osaliselt) rahuldava otsuse jõustumisel oma nõuet rahuldada. H Hu kohustuse tagamiseks tema kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek ei oma võlgniku kohustuste ja vara suuruse hindamisel ja ajutise halduri määramise üle otsustamisel tähtsust, kuna võlgniku vastu on kohus lugenud hageja nõude põhjendatuks suuremas ulatuses kui seda on solidaarvõlgniku varale seatud hüpoteegi väärtus. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja liita tema pankrotiavaldus tsiviilasjaga 2(5)
2-20-9469 2-20-3378 ühte menetlusse ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 300 eurot.
2.Kohus võttis 03.07.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 03.07.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 03.07.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning määras asjas eelistungi toimumise ajaks 27.08.2020.
3.Võlgnik esitas 26.08.2020 kohtule oma vastuse pankrotiavaldusele, milles vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et avaldaja nõue on ebaselge, kuna võlgnik on avaldaja poolt nimetatud tsiviilasjas 2-19-8233 esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, samuti on avaldaja nõude täitmise tagamiseks seatud H Hule, kes vastutab kohustuse täitmise eest VÕS § 145 lg 1 kohaselt võlgnikuga solidaarselt VÕS § 65 mõistes, kuuluvale kinnistu osale asukohaga xxx võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek summas EUR 30 000. Sarnase suurusega majade hinnaks samas piirkonnas on ligi EUR 375 000. Kui vaadata kinnistul olevaid varasemaid hüpoteeke, siis ei ole kahtlust, et võlausaldaja kasuks olev hüpoteek tagab ära võlausaldaja nõude tasumise. Seejuures pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-i 3 kohaselt peab aktsiaseltsi puhul ajutise pankrotihalduri nimetamiseks olema võlausaldaja nõue suurem kui EUR 12 500. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et põhi-nõuet ületava viivise nõudmise eelduseks on hagejale vastavas ulatuses kahju tekkimine ja tekkinud kahju tõendamine (Riigikohtu lahend 3-2-1-87-10 p 12). Järelikult ei saa võlausaldaja nõue viiviseid arvestades olla suurem kui EUR 39 800, võttes sellest maha H Hu kinnisasjale võlausaldaja kasuks seatud hüpoteegi summa EUR 30 000, siis jääb järgi EUR 9 800, mis on väiksem kui PankrS § 15 lg 3 p-i 3 kohaselt nõutav EUR 12 500. Samuti võlgnik osutab, et H H ja võlausaldaja juhatuse liige Priit Jaagant on väga head sõbrad ja ilmselgelt aitab H H kaasa võlausaldaja poolt pahausksele võlgniku survestamisele ja pankrotiavalduse esitamisele, millist tegevust ei tohiks aktsepteerida, kuna tegelikkuses on võlausaldajal võimalik saada oma nõue rahuldatud H Hu kinnisvara arvel, samuti ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik osutab, et 31.12.2019 seisuga on tema bilansis vara kokku summas EUR 11 447 777.46. Võlgnikule on kahju põhjustanud endine juhatuse liige H H, kelle tekitatud kahju ja juhtumisvigade kõrvaldamisega võlgnik aktiivselt tegeleb, mistõttu võlgnikul puudub vastuse esitamise ajaks nii maksuvõlg kui ka ei ole tehtud tema suhtes kustutamishoiatust.
4.27.08.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Võttes arvesse, et tsiviilasjas 2-20-3378 jättis Harju Maakohus sama võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata, kuid see määrus oli vaidlustatud ja määruskaebemenetlus ei olnud veel lõppenud,, leidis kohus, et tulenevalt PankrS § 4 lg 3 tuleb asjas ära oodata, kas maakohtu määrus võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata jätmise kohta jääb jõusse. Kui määrus tühistatakse, siis liidab kohus käesoleva tsiviilasja varasema tsiviilasja 220-3378 juurde. Kui määrus jääb jõusse, siis kohus otsustab täiendavalt, kas nimetada käesolevas asjas ajutine haldur. Kohtumääruse põhjendused
5.PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et võlgniku suhtes jätta ajutine haldur nimetamata, kuna pankrotiavalduse esemeks oleva nõude üle jätkub vaidlus väljaspool pankrotimenetlust avaldaja/hageja poolt algatatud hagimenetluses (tsiviilasi 2-193(5)
2-20-9469 8233). Kohus osutab, et 17.09.2020 määrusega (jõustus 03.10.2020) jättis Tallinna Ringkonnakohus jõusse Harju Maakohtu 15.06.2020 määruse, millega Harju Maakohus oli jätnud tsiviilasjas 2-20-3378 võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata. Võttes arvesse, et avaldaja poolt algatatud tsiviilasjas 2-19-8233 olid veel lahendamata võlgniku ja M R apellatsioonkaebused Harju Maakohtu 06.04.2020 otsuse peale, millega mh mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja pankrotiavalduse esemeks olev võlgnevus ja viivis, jättis ka kohus käesolevas tsiviilasjas ajutise halduri nimetamise või nimetamata jätmise otsustamise ootele. Käesolevaks ajaks on Tallinna Ringkonnakohus teinud 08.03.2021 otsuse, millega jättis võlgniku apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid võlgnik on esitanud 08.04.2021 sellele otsusele kassatsioonkaebuse, seega ringkonnakohtu otsus jõustunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus enam võimalikuks ajutise halduri nimetamise või nimetamata jätmise otsustamisega oodata ja jätab võlgniku suhtes ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-4-15, p 14).
9.Võlgnik on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 48 pöördel), mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks õigusabikulud 10 h 30 min eest kogusummas 1680 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub arvestada 27.08.2020 eelistungil osalemise kulu vastavalt istungi pikkusele ja esindaja tunnitariifile. Avaldaja leiab, et võlgniku ajamaht on ülepaisutatud. Mõistlik ajakulu võiks olla 4,5 tundi, mis vastab ka avaldaja õigusabi ajakulule.
10.Kohus nõustub avaldajaga, et võlgniku õigusabikulud on ülepaisutatud, kuna poolte vahel on samadel asjaoludel käimas ka hagimenetlus, seega materjal esindajale tuttav. Seega on kohtu hinnangul võlgniku õigusabikulu põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse osas on Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Võlgniku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 4(5)
2-20-9469 võlgnikule osutatud õigusabi tunnihinnaga vastavalt 160 eurot (ilma km-ta). Kohtu hinnangul on käesoleva asja sisu, mahtu ja keerukust arvesse võttes võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu tulemusel kujuneb võlgniku põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 675 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 675 eurot, mis kuulub võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele.
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastavasisulise taotluse esitanud.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.