UAB "ERMITAŽAS" hagi XX vastu 58 049,19 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
58 049,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja UAB "ERMITAŽAS" (registrikood 124048043), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus tsiviilasjas 2-19-5998 ja teha uus otsus, millega jätta UAB "ERMITAŽAS" hagi XX vastu 58 049,19 euro nõudes rahuldamata.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta UAB "ERMITAŽAS" kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale lahendi jõustumist praeguses asjas.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.17.04.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus UAB "ERMITAŽAS" (hageja) mõista välja kostjalt kahjuhüvitise 58 049,19 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 06.04.2016 tellis kostja hagejalt e-kirja teel ja 18.04.2016 allkirjastatud tellimusega valgusteid Tartu mnt 56 korterelamu objektile; - kostja jättis hagejaga suheldes mulje, et on Astorfi OÜ (edaspidi Astorfi) esindaja ning tellimus tehakse viimase nimel; - vastavalt kostja juhistele toimetas hageja kauba ettenähtud kohta, kus selle kahel juhul võttis oma allkirjaga vastu kostja ning kahel juhul keegi K. - pärast tellimuste täitmist esitas hageja arved, kuid Astorfi keeldus kauba eest tasumast, kuna polnud kaupa tellinud; - Tallinna Ringkonnakohus tuvastas vaidluses hageja ja Astorfi vahel 26.02.2019 otsusega, et kostja ei olnud Astorfi esindaja ning hagejal Astorfiga kehtivat lepingut ei olnud; - kaup toimetati kostjale kätte, mida kostja on kinnitanud hageja e-kirjadele vastates; - hageja pole 18.04.2016 e-kirja, mille kohaselt tuli tellimus hoopis ElConnect OÜ-lt (edaspidi Elconnect), kunagi saanud. Kostja tegutses teadlikult eesmärgiga mõjutada hagejat tarnima kaubad järelmaksuga ja kaupade tarne järel nende eest tasumata jätta, vältides peale kauba tarnet kontakte hagejaga. Kostja eksitas tahtlikult hagejat. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks kahju, mida hageja kandis seoses tellimuste täitmisega, kuid selle eest raha saamata jäämisega. Hageja tugineb nõude esitamisel TsÜS § 130 lg-le 2 või alternatiivselt VÕS §-s 1028 ja § 1043 sätestatule.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - kostja esitas hagejale tellimuse Elconnecti töötajana viimase nimel; - Elconnet oli Astorfi alltöövõtja Tartu mnt 56 objektil; - Astorfi tegi kostjale oma ärinime domeeniga e-postiaadressi, et hõlbustada suhtlust tellijatega; - kahju pole kostja tegevusega põhjuslikus seoses ega polnud ka kostjale ettenähtav; - hageja on endale ise kahju põhjustanud, kuna ei olnud hoolikas tuvastamisel, kellega ta lepingu sõlmib ja andis kauba üle teadmata isikule, mistõttu on kaup kadunud; - kostja allkirjad kauba vastuvõtmisdokumentidel on võltsitud.
2(6)
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitise 58 049,19 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus kvalifitseerid hageja nõude TsÜS § 130 lg 2 alusel. TsÜS § 130 lg 2 kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. TsÜS § 130 lg 2 sätestab kõrgendatud vastutuse juhuks, kui esindaja tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma, et tal puudub esindusõigus. TsÜS § 130 lg 2 järgi saab tehingu teine pool nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tekib esindusõiguse puudumise tõttu tühise tehingu täitmata jätmise tõttu. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (tellimused, e-kirjavahetus, Tallinna Ringkonnakohtu otsus) järgmised asjaolud: - kostja pöördus 12.04.2016 valgustite tellimise küsimuses hageja töötaja EG poole ja esitas valgustite ja tarvikute (edaspidi kauba) tellimused; - kaup tarniti Tartu mnt 56, Tallinn asuvale ehitusobjektile; - kauba võttis kahel korral vastu kostja ning kahel juhul K nimeline isik; - kauba eest raha ei ole hagejale makstud; - kostja oli Elconnect töötaja ja Elconnect volitas kostjat esindama ennast objektil Tartu mnt 56; - Astorfi ja Elconnect vahel oli sõlmitud töövõtuleping objektil Tartu mnt 56 tööde teostamiseks; - kostja pöördus hageja poole kaubatellimusega seotud küsimustes e-posti aadressidelt XXX ja XXX; - kõik kostja avaldused ning kaupade tellimus on tehtud Astorfi ärinime ning sümboolikat kasutades, e-kirjade kujundus oli Astorfile viitav; - üheski hagejale või EG-le saadetud e-kirjas ei ole viiteid Elconnectile; - kostjal ei olnud müügilepingu sõlmimiseks Astorfi volitust ja viimane ei kiitnud tehingut heaks; - kostja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et ta ei ole Astorfi esindaja. Kui kostja oleks soovinud tegelikkuses tellida kaubad Elconnect nimel, siis võinuks ta pöörduda hageja poole Elconnect e-postiaadressilt või teise võimalusena võinuks kostja e-kirjade jaluses näidata Elconnect logo, mitte Astorfi oma. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et kostja esindas Elconnecti või oleks kunagi viidanud Elconnectile kui kaupade tellijale. Kostja esitas tellimuse ja sõlmis müügilepingu Astorfi nimel, kuid esindusõiguseta, mistõttu on leping TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. Kostja eksitas hageja töötajat EG kaupade tellija isikus. Kohus viitas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule ja leidis, et hagejale on tekkinud kahju valgustite müügihinna ulatuses. Arvetest nähtuvalt on valgustite müügihinnaks 58 049,19 eurot. Nimetatud summa mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulud jäid kostja kanda.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3(6)
Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et võttis hagejaga ühendust ja tellis valgustid Elconnect töötajana (projektijuhina) viimase tarbeks, kes oli Astorfi alltöövõtjaks. Kaup tarniti 23.05.2016 – 27.06.2016. a ja arved esitati Astorfi nimele alles 04.07.2016. 18.04.2016 kell 12.00 EG-le saadetud e-maili, milles kostja kirjutab, et tellimus tuleb vormistada Elconnecti nimele ja esitas ka Elconnecti andmed, mh käibemaksukohustuslase numbri. Kohus ei hinnanud ka e-kirjavahetust, milles EG oli mitme nädala jooksul ekirjavahetuse osaline, mille alumises osas on kostja poolt esitatud palve valgustite tellimus Elconnect nimele vormistada. Kostja teavitas hagejat, et tellimuse esitajaks on Elconnect. Kauba tarne ja arvete väljastamise hetkeks oli hagejale aegsasti teada, et valgustite tellijaks on Elconnect. Kostja ei ole hagejat eksitanud. E-kirja laiendi kasutamine ei saa antud juhul mõistlikult tekitada uskumist, et kostjal on volitused Astorfit esindada. Kostja on selgitanud, miks ta @astorfi.eu laiendiga e-maili aadressi kasutas. Maakohus on need selgitused tähelepanuta jätnud. Kostja ei ole üheski e-mailis väitnud, et on Astorfi esindaja või käskinud tellimuse või arved Astorfile esitada. Maakohus tugines ebaõigesti Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, millega tuvastati, et kostja viis hageja töötaja EG eksimusse kaupade tellija isikus. Kostja ei olnud selle tsiviilasja menetlusosaline ja tal ei olnud võimalik selles kohtuasjas omapoolseid seisukohti esitada. Valgustite 15.04.2016 tellimuskiri on kostja poolt allkirjastatud, kuid see ei tõenda, et kostja oleks soovinud hagejat Astorfi esindusõiguse osas tahtlikult eksitada. Tellimuskirja valmistas ette ja saatis kostjale e-kirjaga hageja. Allkirjastamisel kostja märkas vaid enda nime ja allkirjastas selle dokumendi, sest selliste valgustite kohta ta tellimuse hagejale Elconnecti nimelt esitas. Kostja ei märganud, et tellimusele oli märgitud, et seda tehakse OÜ Astorfi nimelt. Kahju ja kostja käitumise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja jaoks läks kaup kaotsi ilma, et ta oleks selle eest tasu saanud. Kostja ei ole palunud kaupa üle anda “K” nimelisele isikule. Ühtlasi ei ole kostja hageja kaupa vastu võtnud. Hageja poolt esitatud kahel veoselehel ei ole kostja allkiri. Kaup läks kaotsi hageja enda hooletuse tõttu. Hageja ei rakendanud tsiviilkäibes tavapärast hoolt. Andes kauba üle eelnevalt isikut tuvastamata ja kontrollimata tema volituste olemasolu, rikkus VÕS § 104 lg 4 sätestatud kohustusi. Kostja viitab VÕS § 139 lg-s 1 sätestatule. Kostja vastutuse välistab ka VÕS § 127 lg 3. Kostjale ei saanud olla ettenähtav see, et hageja võib kauba üle andmisel jätta kauba vastu võtva isiku tuvastamata ja tema volitused kontrollimata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus maakohtus.
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab aluseks vaidluse lahendamisel:
4(6)
- kostja oli alates 01.08.2015 Elconnecti töötaja (projektijuht); - Elconnect volitas kostjat esindama ennast objektil Tartu mnt 56; - Elconnect oli Astorfi alltöövõtja objektil Tartu mnt 56, kes tegi elektri- ja valgustusega seonduvaid töid Tartu mnt 56 korterelamu objektil; - kostja pöördus hageja poole seoses valgustite kaubatellimusega e-posti aadressidelt XXX ja XXX; - e-kirjade kujundus viitas Astorfile, st lisaks laiendile aadressis kasutati e-kirjade all-osas Astorfi ärinime ning sümboolikat.
8.Vaidluse korral lepingupoolte määratlemisel on eelkõige vaja tuvastada, milline teadmine oli lepingu sõlmijatel lepingu sõlmimise hetkel teisest lepingupoolest, s.o teadmine sellest, kellega leping sõlmitakse. Lepingu sõlmimist kajastavatest asjaoludest ja tõenditest (lepingudokument, e-kirjavahetus jms) peab nähtuma teisele lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt lepingu sõlmimine konkreetse isiku nimel (VÕS § 29 lg 5 p 1). Vaidluse korral tuleb hinnata poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3).
9.Põhjendatud on kostja väide, et maakohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et kostja märkis 18.04.2016 e-kirjas, s.o ligi kuu aega enne esimese tellimuse saamist, et tellijaks on Elconnect.
9.1.Ekraani kuvatõmmisega (tl 7, tõlge tl 8) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 06.04.2016 pöördus kostja hageja töötaja EG poole ja kirjutas viimasele: „Vot sellise tellimuse kinnitan välisvalgustite osas (lisatud on fail, telli vastavalt sellele). /.../ Vormista ühe tellimusena ning lisa, kui midagi puudu jäi. /... / Muutsin veidi koguseid, kuid üldjoontes on okei.“ Sama ekirjaga saadetud valgustite failides (tl 9-13) on tellijatena märgitud OÜ Bauschmidt ja Astorfi. 12.04.2016 saatis kostja hageja töötajale kaks e-kirja (tl 7, tõlge tl 8), milles esimeses palus tellimuse veelkord üle kontrollida ja teises palus küsida tootjatelt kinnitust, et valgustitele on võimalik 10 aasta jooksul saada varuosasid.
9.2.Hageja esitatud ekraani kuvatõmmiselt (tl 14, tõlge tl 15) nähtub, et 18.04.2016 saatis kostja EG-le e-kirja, milles kirjutas mh, et parandas ja kirjutas igaks juhuks kauba koodid ja allkirjastas kõik, saadab tellitud valgustid kahes failis, mis on tema poolt allkirjastatud. Ekraani kuvatõmmise parema poole kerimisribalt nähtub, et e-kiri on pikem või vähemalt e-kirjavahetus on pikem. Nimetatust saab järeldada, et hageja ei ole seda esitanud tervikkujul.
9.3.Maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud e-kirjavahetuse väljatrükke, mis kajastavad kostja 18.04.2016 hageja töötajale EG-le saadetud kirja. 18.04.2016 e-kirjaga (tl 94, tõlge pöördel) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et e-kiri oli pikem ja hageja esitatud ekraanitõmmis ei kajasta seda tervikuna. Kirja lõpus on kostja kirjutanud: „Firma andmed, millele tellimus vormistada: Elconnect OÜ“ ja viimase rekvisiidid, k.a käibemaksukohuslase number. Samuti nähtub kostja pikemalt esitatud kirjavahetusest (tl 133-137, tõlge 137 pöördel-139), et kostja saatis sama Elconnecti kirja teemaga „Svetilniki“ hageja töötajale EG-le edasi ka 20.04.2016 e-kirjaga.
9.4.Hageja on esitanud asjas kogu e-kirjavahetuse (e-kirjad 15.04., 27.04., 13.05., 24.05, 13.06.2016) e-kirja väljatrükkidena, ainult kaks eelmärgitud (12.04. ja 18.04) e-kirjavahetuse väljavõtet on esitatud ekraani kuvatõmmistena. Maakohus on selgitanud õigesti tõendamiskoormust 18.04.2016 kirja osas ning märkinud, et hageja tõendamiskoormus on tõendada, et sellise sisuga e-kiri temani ei jõudnud. E-kirja kohta on hageja avaldanud 21.01.2020 menetlusdokumendis, et tal ei ole võimalik vastavat kirjavahetust esitada, kuna EG
5(6)
ei ole alates 16.09.2016 hageja töötaja, tema e-postkast hageja juures on suletud ning selle sisu ei ole kättesaadav isikuandmete töötlemise nõuetest tulenevalt
9.5.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja kasutas mh ka Astorfi laiendiga e-kirja aadressi. Kostja on põhistanud, miks ta kasutas sellist e-kirja laiendit ja miks ta allkirjastas hageja poolt koostatud tellimused, millel olid erinevad tellijate nimed nagu „Astorfi“ ja Bauschmidt“. Ebaõige on maakohtu järeldus, et üheski hagejale või EG-le saadetud e-kirjas ei ole viiteid Elconnectile. Kostja selgitas 18.04.2016 e-kirjas, et tellimus tuleb vormistada Elconnecti nimele.
9.6.Hiljemalt 18.04.2016 pidi hageja aru saama, et kauba tellijaks on Elconnect või vähemalt pidanuks tsiviilkäibes osaleval mõistlikul isikul tekkima kahtlus, kas tellija on ikka tema poolt algselt arvatud Astorfi ning hagejal tulnuks kahtluse korral nimetatud asjaolu üle täpsustada. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab lepingu sõlmimisel välja selgitama, kellega leping sõlmitakse. Hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet sõlmida müügileping viisil, et ostjaks on Astorfi (VÕS § 29 lg 1). Kostja on tõendanud, et ostjaks ja hageja lepingupartneriks oli Elconnect.
9.7.Hageja väited, et kostja vältis peale kaupade tarnet kontakte hagejaga, on niivõrd üldsõnalised, et selle põhjal pole võimalik anda hinnangut poolte käitumisele. Hageja esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt (tl 142d-142e) lõpetati tööleping EG-ga 16.09.2016. Kostja poolt esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt lõpetas Elconnect töölepingu temaga 31.08.2016 (tl 95). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millal ta kostja poole pöördus ja millised vastused jäid saamata. Hageja hinnang, et kostja tegutses teadlikult hageja eksitamise eesmärgiga mõjutada hagejat tarnima kaubad järelmaksuga ja kaupade tarne järel nende eest tasumata jätta, on oletuslik ning tõendamata. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mille põhjal saaks järeldada, et kostja eksitas teadlikult hagejat või käitus heade kommete vastaselt eesmärgiga kahju tekitada käitumisega (VÕS § 1043 lg 1). Kuna hageja sõlmis lepingu Elconnectiga, puudub vajadus hinnata, kas kostja saab vastutada alusetu rikastumise õigussuhte alusel (VÕS § 1028 lg 1). Samal põhjusel ei analüüsi kolleegium kostja vastuväiteid, mis seonduvad põhjusliku seosega, kahju ettenähtavusega ja seda, kas esinevad alused kahju hüvitise vähendamiseks.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja maakohtu otsuse tühistamisega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata ja poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 esimene lause).
11.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.