Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-20-141714
Tsiviilasi
E.E.A. hagi L.S. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmisese otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.E.A; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: A.Ž. e-post XXX Kostja: L.S, isikukood XXX; elukoht XXX.
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.S. võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna L.S. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 11. märtsi 2021 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 12. märtsil 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja esitas 30. märtsil 2021 oma nõude ja selle põhjenduse.
Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti kohaselt on kostja elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagastati asjas nr XXX dokumendid aadressilt XXX märkega „ei ela/ asu aadressil“. Hagiavaldusele lisatud hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas korteri XXX omanik 21. veebruaril 2020 asjas nr XXX, et kostja ei ela sel aadressil. XXX O.K. tagastas 14. mail 2020 asjas nr XXX dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu. XXX aruandest nähtub, et menetlusdokumentide kättetoimetamine aadressil XXX ei õnnestunud, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteri omaniku sõnul ei ela seal kostja nimelist isikut. Menetlusdokumentide kättetoimetamine aadressil XXX ei õnnestunud samuti, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteris viibinud isiku kinnitusel ei ela seal kostja nimelist isikut. Rahvastikuregistri andmetel elab korteris XXX kaksteist täisealist isikut. Tartu Linnavalitsuse XX.XX.XXXX vastuse kohaselt ei ole T.L. kostja tegeliku viibimiskoha kohta andmeid. Politsei- ja Piirivalveameti 18. märtsi 2021 vastuse kohaselt puuduvad politsei andmebaasis kostjat puudutavad juhtumid. E-maksuameti andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja lisa-aadress 4. septembri 2019 seisuga XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja Piirivalveameti 8. aprilli 2021 vastusest nähtuvalt on kostja alates XX.XX.XXXX ületanud XXX piiri 14 korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki ja lõppesid väljumisega Eestist XXX. Kõik sisenemised kestsid vähem kui ühe päeva. Viimane sisenemine Eesti Vabariiki toimus XX.XX.XXXX ennelõunal. Viimane väljumine Eesti Vabariigist XXX toimus XX.XX.XXXX õhtul. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks sõlminud Eestis tegutsevate äriühingutega lepinguid pärast seda, kui ta ületas viimati XXX piiri 11. märtsil 2020. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sõlmis kostja enamus lepinguid (5 tk) XX.XX.XXXX , so samal päeval, mil ta andis rahvastikuregistrist nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveametile oma lisa-aadressiks XXX. Kohtul ei ole andmeid, et kostja oleks viibinud pärast XX.XX.XXXX Eestis. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid koostoimes arvestades, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Kostja elukoht on XXX. Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski kohaldamisele Eesti Vabariigi ja XXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja
elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.