lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-8869/13

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 07.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-8869/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1545
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTLS § 29 lg 2, 3Töötasu suurusTLS § 33 lg 1Töötasu maksmise aeg, koht ja viisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTLS § 79Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 84 lg 1Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2021, Narva kohtumaja Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-20-8869

Tsiviilasi

A B hagi Fincaff OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes

Hagihind

1896 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post: [email protected]) Kostja: Fincaff OÜ (registrikood: 3134538) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Sarap (e-post: [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada A B hagi osaliselt.
2.Välja mõista Fincaff OÜ A Bkasuks saamata jäänud töötasu (brutos) 1686,90 eurot.
3.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Jätta hageja menetluskulud 89% ulatuses Fincaff OÜ kanda ja 11% ulatuses A B kanda.
4.Mõista Fincaff OÜ-lt A B kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 311,50 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine
Välja mõista Fincaff OÜ-lt A B kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (311,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Menetluse käik ja hageja nõuded

1.Finscaff OÜ esitas Viru Maakohtule taotluse A B poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude ning mõistis tööandjalt välja saamata töötasu summas 1896 eurot (neto).
2.A B esitas hagiavalduse Finscaff OÜ vastu saamata jäänud töötasu summas 1896 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja tööle lubatud 06.09.2019 ning kokkuleppe kohaselt oli töötasu suuruseks 12 eurot tunnis. Hageja tööülesanneteks ehitustellingute montaaž ja demontaaž objektil – keemiakombinaadi ehitus Oulu linnas, Soomes. Töid teostas hageja perioodil 06.09.2019 kuni 11.10.2019 kokku 258 tundi, mille eest tuli tasuda 3096 eurot. Kokku maksis kostja hagejale 200 eurot ettemaksu (avanss) septembris 2019 ja 1000 eurot oktoobris 2019. Tööde lõppemisel 11.10.2019 teatas kostja esindaja (juhataja) S G, et lõpparve arvestatakse 10.11.2019, peale seda kui tööjõurentnik teeb tööandjaga arveldused. Kostja ei ole töölepingu lõppemisel vähem makstud töötasu maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu summas 1896 eurot ning menetluskulud, millele lisanduvad viivised menetluskulude tasumiseni. Kostja seisukohad
3.Kostja oma vastuses märgib, et ei tunnista nõuet, kuna hageja ja kostja vahel puudusid töölepingulised suhted. Hageja ei ole tõendanud töölepingulisi suhted. Samuti ei ole hageja juures töötanud väidetav juhataja S G, mistõttu ei saanud ta ka tööandjat esindada. Hageja ei ole vahet teinud peatöövõtja ja alltöövõtja vahel. Hageja väidab hagiavalduses, et S G teatas hagejale, et lõplik arveldus toimub peale seda kui kostja teostab lõpliku arvelduse. Kuna hageja ka hagiavalduses kinnitab, et tema tasu asub S G valduses (kes võib olla S OÜ esindaja), siis tuleb hagejal oma töötasu nõuda õige isiku käest. Kokkuvõtvalt on ilmselge, et hageja on peatöövõtja ja alltöövõtja oma tööandjatena segamini ajanud. Hageja toob hagiavalduses välja, et S G on hageja tööle võtnud ja sama isik on varasemalt hagejale

avanssi tasunud. Ühtlasi viitab hageja, et talle on S G andnud teada, et ka saamatu jäänud töötasu asub nimetatud isiku valduses. Seega on hageja esitanud oma nõude vale isiku vastu ning hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja peab esitama oma nõuda õige isiku vastu ehk kas S G või S OÜ vastu. Kohtu seisukoht

4.Kohus, arvestades poolte esitatut ning kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja ja hageja vahel olid töölepingulised suhted. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu. Kostja väidab, et töölepingulised suhted poolte vahel puudusid, mistõttu nõue ei ole suunatud õige kostja vastu.
6.Kohus leiab, et töölepingulised suhted on tõendatud töötamise registri kandega, millest nähtub, et 06.09.2019 on kostja vormistanud hageja tööle tellingupaigaldajana ning töötamise lõppemise osas on tehtud kanne TLS § 79 alusel alates 18.11.2019, tööde lõppemine 10.09.2019 (dtl 19 – 20).
7.Kohus juhib tähelepanu, et töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes on kohustatud töötamise registris registreerima maksukorralduse seaduse § 251 lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud öö tegemisega seotud andmed. Töötamise registreerimine peab toimuma hiljemalt tööd tegeva tööle asumise hetkeks.
8.Kostja väide, et hageja võis töötada alltöövõtija juures on vastuoluline, kuna sellisel juhul ei oleks kohustust olnud ka kostjal teha kandeid töötamise registris. Kuna tööandja kohustus ongi sõlmida kirjalikult töölepinguid, siis hagejal ongi väga raske nende puudumisel töösuhet tõendada. Olenemata asjaolust, et töötamise register on informatiivne, siis leiab kohus, et antud juhul on kostja ise need kanded registrisse teinud, tema eest ei saanud kolmas isik neid teha. Tööandja kohustus on sõlmida töölepinguid, mida kostja ei ole teinud ning väide, et hageja töötas alltöövõtja juures ei ole tõendatud. Seega leiab kohus, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel olid töölepingulised suhted.
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
10.Hageja palub välja mõista 1896 eurot, tunnitasuga 12 eurot. Saamata jäänud töötasu ning tunnitasu puudutavas osas kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Kohtule tõendeid kokkuleppest esitatud ei ole. Soomes majaehitussektoris alates 01.06.2019 kehtiva kollektiivlepingu järgi on väheste kogemustega töötaja töötasu 12,08 eurot tunnis ja algaja oskustöölise töötasu 13,24 eurot tunnis. (https://rakennusliitto.fi/wp-content/uploads/2014/11/MAJAEHITUSSEKTOR-2019Talonrakennusala-1.pdf ) Seega leiab kohus, et kohaldada tuleb kollektiivlepingu sätet, mille kohaselt on vähese kogemusega töötaja tasu 12,08 eurot. Töötaja on esitanud andmed töötatud aja kohta, mille kohaselt septembris 2019 on töötunde 166 tundi ja oktoobris 92 tundi, seega kokku 258 töötundi (dtl 30 - 31, 39 - 40), mis teeb töötasuks kokku 3116,64 eurot (12,08 x 258).
11.Tööandja kohustus on kokku leppida töötasus brutosummas ja kokkulepitud töötasust arvestada maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed (TLS § 29 lg 3). Seega leiab kohus, et aluseks tuleb võtta brutosummad.
12.Hageja kinnitas, et on saanud kätte 1200 eurot (neto), mis on brutosummana 1429,74 eurot, seega kohustub kostja tasuma lisaks brutosummas 1686,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
14.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldades hagi 89% ulatuses. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud jätab kohus 89% ulatuses Fincaff OÜ kanda ja 11% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale 5 tunni ulatuses teenust, tunnihind 100 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja mõistlik. Kuid kohus on seisukohal, et esindaja ajakulu ei ole põhjendatud kogu ulatuses välja mõista. Menetluses ei ole esitatud õiguslikku analüüsi ega mahukaid dokumente. Nii töövaidluskomisjonile esitatud avaldus kui ka hagi on mõlemad samasisulised, seega ei ole nimetatud dokumentide koostamisele ja tõendite kogumisel saanud kuluda enam kui 2,5 tundi kokku. Seega on põhjendatud õigusabikulu kokku 3,5 töötundi ehk 350 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Nimetatud summast 89% on 311,50 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ulatuses menetluskulu summas 311,50 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.
16.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus