Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-17530 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtule on esitatud Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu avaldus J L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kinnistusregistri andmete kohaselt on J L korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanik. XXX elamus on moodustatud korteriühistu. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile igakuuliselt arveid, millel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Puudutatud isiku võlgnevus perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest moodustab (avalduse täienduste kohaselt, dtl 73-85) 928.48 eurot, millest põhivõlgnevus on 859.97 eurot ja viivised 68.51 eurot. Puudutatud isik on jätnud tasumata igakuuliselt küttearved. Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule 26.08.2020 meeldetuletuse e-posti aadressil, milles palus võlgnevus summas 805.11 eurot tasuda hiljemalt 05.09.2020. Puudutatud isik on seni avaldajale esitanud väited, et ta ei tasu igakuistel arvetel näidatud küttekulu seetõttu, et ta on korteris küttesüsteemis ümber ehitanud ja ei kasuta tsentraalset kütet. Päästeamet on teinud 21.03.2019 puudutatud isikule ettekirjutuse alternatiivsete kütteseadmete kasutamise peatamiseks, mida ka puudutatud isik on kinnitanud. Puudutatud isik on oma korteris omavoliliselt välja lülitanud küttesüsteemi, mis kuulub kõigile kinnistu kaasomanikele. Väljalülitamiseks ei ole talle teised kinnistu kaasomanikud ega korteriühistu nõusolekut andnud. Korteriomanikud ei ole majandamiskulude kandmisel KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevas kohustuse jaotuse aluses ja tasumise korras kokku leppinud, mis puudutab küttekulu jagamist. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja puudutatud isikult võlgnevuse 928.48 eurot tasumist, s.h põhivõlgnevus 859.97 eurot ja viivised 68.51 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikule on Viru Maakohtu 21.12.2020 määruse alusel avalduse materjalid kätte toimetatud isiklikult 11.03.2021. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (dtl 13) on tõendatud, et puudutatud isik on korteri XXX (registriosa XXX, üldpinnaga 48,20 m2) omanik. XXX elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu (dtl 15, 26). Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 oli 859.97 eurot (dtl 87-88). Esitatud arvetelt (dtl 3252) ja võlgnevuse koondilt nähtub, et igakuiselt tasumata jäänud arvesumma vastab korterile arvestatud küttekulu summale (veebruari 2019 arve summas 107.12 eurot on tervikuna tasumata, s.o ka haldusteenuse, remondifondi, üldelektri ja võrguteenuse eest, dtl 33). 2(5)

2-20-17530 Korteriühistu 28.03.2019 üldkoosolekul kinnitatud 2019. aasta majanduskavas kehtestati haldusteenuse kulu kuus 0.22 eurot/m 2, remondifondi hind 0.52 eurot/m2, majandus- ja hoolduskulu 0.03 eurot/m2 (dtl 3, 11). Korteriühistu 25.02.2020 üldkoosolekul kehtestatud 2020. aasta majanduskavaga suurendati remondifondi suurust kuni 0.59 eurot/m 2. Korteriühistu 26.09.2018 kehtestatud põhikirja p-i 14.4 kohaselt arvutatakse ja tasutakse üldelektri kulud vastavalt korterite arvule elamus (dtl 27-28). Küttekulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg-le 1 kaasomandi osa suurusele. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. Puudutatud isik korteriühistu liikmena on kohustatud seega täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Avalduse põhjal keeldub puudutatud isik keskkütte eest tasumast põhjendusega, et ta ei tarbi nimetatud teenust, kuna tema korter on keskküttesüsteemist välja lülitatud. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik muuhulgas kohustatud kasutama kinnisasja kaasomandit vastavalt sihtotstarbele, ühistu otsustele ja kokkulepetele (p 11.4.) ning tasuma ühistule regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks majandamiskulusid, koormatisi ning muid makseid (p 11.5.). Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt keskkütteteenuse mittekasutamine ei vabasta teda teenuse eest tasumisest. Avaldaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 08.10.2014 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, s.o et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud (p 23). Kuigi eeltoodud lahend on tehtud korteriomandiseaduse kehtivuse ajal ja sellele tuginedes, kehtib kohtu hinnangul sama põhimõte ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel. Avaldaja kinnitusel puudub puudutatud isikul KrtS § 40 lg-s 1 viidatud kokkulepe teiste korteriomanikega küttekulude teistsuguse jaotuse või tasumise kohta. Puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud ega välja toonud, et tal puudub majandamiskulude täies ulatuses tasumise kohustus. Sellise kokkuleppe puudumisel ei vabane puudutatud isik talle esitatud küttekulude arvel esitatud suuruses tasumisest. Eelviidatud lahendis Riigikohus osutas, et kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine. Antud juhul avaldusest kirjeldatud tingimusi ei nähtu, korterit ei köeta puudutatud isiku poolt tema korteris asuva keskküttesüsteemi osa omavolilise eemaldamise tõttu. Kuivõrd keskkütte teenuse kasutamise võimatus on tingitud puudutatud isiku enda tegevusest, siis ei ole tal õigust keelduda keskkütte eest tasumisest. 3(5)

2-20-17530 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule majandamiskulusid, mistõttu tuleb temalt võlgnetav (põhivõlgnevuse) summa 859.97 eurot perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest välja mõista. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja viivise põhivõlgnevuselt kogusummas 68.51 eurot (arvestus dtl 87-88). Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja taotles puudutatud isikult menetluskuluna tasutud riigilõivu 50 eurot väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ 4(5)

2-20-17530 Angelina Abol kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.