Kardinal Ehitus OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.detsembri 2020.a otsus
Tsiviilasja hind 9675 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse XX 06.jaanuari 2021.a apellatsioonkaebus liik Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Kardinal Ehitus Menetlusosalised ja nende OÜ (registrikood 12856108, aadress Rataskaevu tn 9-6, esindajad Tallinn 10123), lepinguline esindaja Alari Avamägi (epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post:XXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.12.2020 otsus jätta muutmata.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.05.12.2018 esitas Kardinal Ehitus OÜ (hageja) hagi XX (X, kostja) vastu kahju hüvitamiseks 9 675 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi asjaoludena on Kardinal Ehitus OÜ esile toonud järgmist: - Kostja oli hageja juhatuse liikmeks 27.05.2015 kuni 09.02.2016. - Perioodil 03.07.2015 kuni 13.01.2016 on kostja võtnud hageja nimele väljastatud pangakaardiga hageja pangakontolt Swedbank ́is välja sularaha kogusummas 9 675 eurot. See raha peab sularahana olema hageja kassas. - Kui kostja kutsuti hageja juhatusest 09.02.2016 tagasi, siis ei andnud ta hageja kassas olema pidanud sularaha hageja uuele juhatuse liikmele (ja ühtlasi osanikule) YY`ile üle. - Kostja ei ole selgitanud, miks eelnimetatud summas sularaha hageja kassas reaalselt ei ole ja milleks seda kostja poolt kasutati. Kostja ei ole esitanud dokumente selle kohta, et nimetatud rahasummat kasutati hageja huvides. Sellega on kostja hagejale kahju tekitanud. - 17.11.2017 pöördus hageja nõudega kostja poole, millele kostja ei reageerinud. - Raha õiguspärase kasutamise tõendamiskoormus on kostjal. - Hageja raamatupidamist korraldas ja pidi korraldama kostja (ajal, mil ta oli juhatuse liige). YY ei korraldanud ega pidanudki hageja raamatupidamist korraldama. - Raamatupidamisteenuse osutamise leping oli ja on hagejal sõlmitud V&M Finants OÜ-ga, kelle juhatuse liikme CC-ga kostja pidevalt suhtles. - 2015 ja 2016 maksudeklaratsioone esitas Maksu- ja Tolliametile kostja eest V&M Finants OÜ. YY ei ole sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid selle kohta, et hageja raamatupidamine on tema nö ülesanne. - Kassa üleandmise nõude esitas kostjale CC juba 05.02.2016 e-kirjas. - Hageja esitas puuduolevad majandusaasta aruanded (2015 ja 2016), milles on hagis esitatud nõue kajastatud nõudena kostja vastu. Hageja esitas pearaamatu väljavõtted, väljavõtte kassakonto kohta ja kontoplaani ning ka pangakonto täieliku väljavõtte perioodi 01.07.2015-29.02.2016 kohta. Ainsad sularaha liikumised on seotud kostja poolt pangakaardiga välja võetud summadega. - Hageja raamatupidamises puuduvad kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid, sularaha arved ja kassatšekid. - Kostja ei ole kunagi töötanud hageja juures ja kostja ei ole sõlminud hagejaga selle kohta ühtegi kokkulepet. Hageja osanik ei ole teinud selle kohta ka otsust. - Hagejal ei ole kunagi olnud töötajaid ja hageja ei ole ise ehitustöid teostanud – hageja on loodud vahendus-korraldus ettevõttena. Hageja ei ole seetõttu ka kunagi deklateerinud tööjõuga seotud makse. - Hageja esitab alternatiivse vastuväite selle kohta, et kostja poolt 15.04.2019 esitatud tasaarvestuse avaldus on aegunud. (Töölepingu seaduse § 29 lg 9 kohaselt oleks kostja pidanud oma töötasu nõude esitama hiljemalt 28.02.2019, kuid esmakordselt mainis kostja töötasu 19.03.2019 kohtu korraldaval istungil käesolevas tsiviilasjas.)
2(8)
3.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 550 eurot ja esindajakulu summas 1 863 eurot käibemaksuga (a 108 eurot tund kokku 17 t ja 15 min. vt ka t lk 121 pöördel). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja menetluskuludele hageja vastu ei vaidle. Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu, esitades järgmised vastuväited: - Kardinal Ehitus OÜ moodustasid kostja ja hageja juhatuse liige YY (kes olid isiklikes lähedastes suhetes) ühiselt ning selle eesmärgiks oli osaühingu tegevusest kasu saamine. Kokkuleppe kohaselt jäi raamatupidamise korraldamine YY ülesandeks ning müügitegevus kostja ülesandeks. - Kostja oli hageja juhatuse liige alates asutamisest kuni 09.02.2016. Sularaha hageja kassas 09.02.2016 seisuga ei olnud. - Kostja ei ole hageja raha kasutanud isiklikes huvides. Seda tõendab fakt, et hageja ei ole kostja vastu nõuet esitanud kolme aasta jooksul alates ajast, mil kostja ja YY isiklikud suhted lõppesid ning YY ise ennast juhatuse liikmeks määras. - Hageja raamatupidaja oli YY, kõik hageja raamatupidamisdokumendid on tema valduses. Hagejale pidi sularaha puudumine koheselt nähtav olema, kuid hageja ei ole kostja vastu varem nõudeid esitanud. - Sularaha väljavõtmine iseenesest ei ole juhatuse liikme kohustuse rikkumine ega osaühingule kahju tekitamise tõendiks. - Kassa puudujääki tõendavaid dokumente ei ole esitatud, hagejal on registripidajale esitamata 2015 ja 2016 majandusaata aruanded, selle eest vastutas YY. - Välja võetud sularaha kasutas kostja hageja ettevõtluse tarbeks: ostis ehitusmaterjale ja kattis koos YY-ga tehtud reiside kulusid. Tõendid selle kohta asuvad hageja raamatupidamises. Kviitungeid saatis kostja CC-le veel pärast viimase 05.02.2016 nõudekirja. - Hageja pole tõendanud kahju tekkimist ega seda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud.
6.Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, esitab kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja töötas hageja juures üle 8 kuu ning kostjal on õigus töötasule. Kostja töötasu oleks 1 250 eurot kuus. See on tippjuhile, kelleks juhatuse liige on, alla keskmise turuhinna töötasu. Kokku oli kostjal õigus saada töötasu juhatuse liikmena 10 000 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja võlgneb midagi hagejale, loeb kostja, et võttis endale töötasu sularahas välja. Hageja nõuab kostjalt 9 675 eurot. Kostja arvestab saadud töötasu 10 000 eurot tasa hageja poolt nõutud summaga 9 675 eurot. Tasaarvestuse tulemusena ei võlgne kostja hagejale midagi. Kuna raha on kostjal käes, ei ole tema tasaarvestuse nõue aegunud.
7.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindaja tasu summas 1 080 eurot (9 t ja 35 min, a 120 eurot käibemaksuta) ja esindaja sõidukulu 30 eurot (kütusekulu 25 l sõidu eest Tartu-Tallinn-Tartu maršruudil). Vt ka t lk 114 ja 73 pöördel, t lk 124.
8.Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Põhjendatud ajakuluks peab kostja maksimaalselt 10 tundi (vt ka t lk 130). Maakohtu otsus
3(8)
9.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9 675 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et hageja asutamisest 27.05.2015 kuni 09.02.2016 oli kostja ainus hageja juhatuse liige. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et ajavahemikus 03.07.2015-13.01.2016 võttis ta hageja pangakaarti kasutades hageja kontolt sularahas välja kokku 9 675 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et seda raha ei ole hageja kassas, sest kostja väide on: a) ta on kulutanud selle hageja ettevõtluse tarbeks; b) ta on selle raha omandanud kui talle välja maksmisele kuuluva juhatuse liikme tasu.
10.Kostja ei ole konkretiseerinud, mida ta täpselt hageja kontolt välja võetud sularaha eest ostis, millal ja kuhu ta reisis ja milliseid kulutusi, mis on seotud hageja ettevõtlusega, ta nendel reisidel tegi ega muul viisil täpsustanud oma väiteid. Ka pärast hageja poolt raamatupidamise põhidokumentatsiooni esitamist, ei täpsustanud kostja, kuidas ja kuhu ta hageja kontolt välja võetud sularaha kasutas.
11.Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja raamatupidamisega pidi tegelema YY. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et koostöös hagejale teenust osutanud raamatupidaja CC-ga, korraldas ettevõtte raamatupidamist kostja (t lk 38-61). See vastab ka ÄS § 183 nõudele, et osaühingu raamatupidamist korraldab juhatus.
12.Kostja õigus ja võimalus tugineda ainult sellele, et hageja ei ole kõiki raamatupidamisdokumente esitanud, ei saa olla piiramatu. Hageja on esitanud kõik tema valduses olevad raamatupidamise andmed ja teisi andmeid tal esitada ei ole. Kostja oleks saanud samuti esitada tõendeid – nt välisreiside kohta pidi kostjal olema säilinud ka muid dokumente – hotelli või söögikoha arveid, muuseumi või näituse külastamise pilet, mõni foto jne. Tööülesannete täitmisel nende isikute kontaktandmed, kellega kohtuti jne; milliseid väidetavaid objekte vaadeldi. Kostja ei ole seda teinud.
13.Liiatigi oli raamatupidamise korraldamine ÄS § 183 alusel kostja kohustus. Juhul, kui hagejal ei ole esitada raamatupidamise siseeeskirju, siis on see muuhulgas ka kostja tegemata töö.
14.Ka alternatiivne vastuväide: et hageja kontolt sularahana välja võetud raha oli kostja juhatuse liikme tasu, ei ole kinnitamist leidnud. Kostja ei ole esitanud sellekohast töövõi juhatuse liikme ametilepingut, mille teine eksemplar peab eelduslikult olema kostja valduses. Kostja ei ole esitanud osaniku otsust, mis ÄS § 1801 lg 1 järgi on juhatuse liikmele tasu maksmise eelduseks.
15.Hageja on tuginenud sellele, et perioodil 03.07.2015-13.01.2016 võttis kostja hageja pangakontolt välja sularaha 9 675 eurot, mida ta ei tagastanud hagejale ega kasutanud seda äriühingu huvides.
16.Riigikohus on varasemas kohtupraktika kujundamises selgitanud, et seda saab käsitleda kahju põhjustamisena ja raha kasutamist hageja huvides peab tõendama kostja (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16).
17.Kostja pole oma väidet sularaha kasutamise kohta hageja huvides tõendanud. Olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
18.Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
19.Kohus ei peatu hageja väitel, et kostja poolt esile toodud tasaarvestatav juhatuse liikme tasunõue on aegunud seepärast, et aegumise kohaldamiseks peab olema kindlaks tehtud, milline ja kui suur nõue kostjal hageja vastu on. Kohus ei ole aga
4(8)
kostjal tasaarvestatava nõude olemasolu tuvastatud. Nõue, mida pole, ei saa olla aegunud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ning hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja usutavalt tõendanud, et kostja on pangast sularaha välja võttes hagejale kahju tekitanud.
21.Hageja poolt kohtule esitatatud CC õiend on sisuliselt kiri kohtule, mis ei saa olla tõendiks. Kui hageja oleks soovinud kirjas toodud asjaolu tõendada, oleks ta saanud taotleda CC tunnistajana ülekuulamist. Kohus on lugenud tõendiks kirja, mis ei ole tõend.
22.Tõendeid antud asjas ei olegi peale konto väljavõtte. See dokument aga ei tõenda hagejale kahju tekkimist. Seega on kohus rajanud oma otsuse dokumentidele, mis ei ole tõendid.
23.Hagi on esitatatud kogu sularahas hageja kassast väljavõetud rahasumma kohta. Väljavõetud sularaha kasutas kostja hageja huvides, ostis vajalikke kaupu ja materjale, raha kasutasid hageja omanik ja kostja koos ühisteks hageja äritegevuse arendamiseks tehtud välisreisideks. Nende kulutuste kohta andis kostja raamatupidajale CC-le üle kõik kuludokumendid. Kohtu väide nagu ei oleks kostja korraldanud hageja raamatupidamist, ei ole tõendatud. Põhiliselt suhtles CC-ga hageja omanik ja suhtleb juhatuse liikmena temaga edasi kuni käesoleva ajani, raamatupidamist teeb edasi CC nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest.
24.Tegelikult oli hagejal raamatupidamine olemas kuni kostja lahkumiseni hageja juhatuse liikme kohalt ja tema suhte lõppemiseni hageja ja tema omanikuga. Edasi ilmselt raamatupidamist ei peetud ja tehti seda kohtus asja arutamise käigus tagantjärele jättes kostja poolt esitataud dokumendid välja.
25.20.09.2018.a. teatas Tartu Maakohtu registriosakond hagejale, et esitamata on 2015 ja 2016.a. majandusaasta aruanne ja registripidaja võib äriühingu äriregistrist kustutada. Nende aruannete esitamise tähtajal ei olnud kostja enam ammu hageja juhatuse liige. Toimikus on andmed selle kohta, et juhatuse liikmeks oli hageja omanik.
26.Kuna hagejal ei olnud olemas 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet, siis järelikult nende dokumentidega ta ei saa tõendada kostja võlga ja sularaha puudujääki. Ei ole olemas ka üldse kassa puudujääki tõendavaid dokumente.
27.27.01.2019.a. palus kostja oma vastuses hagile kohtul teha hagejale ettepanek esitada kohtule kogu hageja raamatupidamisdokumentatsioon alates 27.05.2015 kuni 09.02.2016.a. (aastaaruanded, kviitungid, kassaraamatud, kogu pangakonto väljavõte jms lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja tavast).
28.Kohtuistungil 19.03.2019 selgitas kostja esindaja veelkord, mis dokumente ta hagejalt näha soovib. 15.04.2019.a. menetlusdokumendis teatas kostja uuesti täpselt, milliseid raamatupidamisdokumente kostja näha sooviks. Hageja ei ole valdavat enamust neist dokumentidest esitanud ega võimaldanud kostjal nendega tutvuda. Kui hageja väidab, et mingeid sularaha dokumente talle kostja üle ei andnud, siis oleks hagejal olnud võimalik kostjale näidata perioodi kohta 01.07.2015 kuni 29.02.2016.a muid raamatupidamisdokumente, millede kohta on pangaülekanded. Need algdokumendid peavad olema nummerdatud ning numbrite järjekorrast nähtuks, kas mingid dokumendid on algdokumentide kaustast hiljem välja võetud. Vastus apellatsioonkaebusele
5(8)
29.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas maakohus ja apellatsioonkaebuses kinnitab kostja tuvastatu õigsust, et: - Hageja asutamisest 27.05.2015 kuni 09.02.2016 oli kostja ainus hageja juhatuse liige. - ajavahemikul 03.07.2015-13.01.2016 võttis ta hageja pangakaarti kasutades hageja kontolt sularahas välja kokku 9 675 eurot. - seda raha ei ole hageja kassas.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hageja juhatuse liikmena hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja tekitas talle kahju, kuna ei ole sularahana hageja kontolt väljavõtud raha hageja huvides kasutanud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta oma kohustusi rikkunud ning hagejale kahju tekitanud, ta kulutas väljavõetud raha hageja huvides.
33.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Ringkonnakohus osutab, et kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja tõendas nii kostja kohustuse rikkumise, hagejal kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel, ning et kostja ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega.
35.Maakohus tuvastas, et kostja rikkus oma kohustusi, kuna ta võttis hageja pangakontolt välja sularaha, kuid ei kasutanud saadut hageja huvides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga. Asjas puuduvad tõendid, sh raamatupidamisdokumendid mis tõendaksid, et kostja kasutas väljavõetud raha hageja huvides. Hagejale raamatupidamisteenust osutanud CC kinnituskirjast (tlk 111) nähtub, et kostja selliseid dokumente raamatupidamisteenust osutavale isikule ei esitanud. Seega ei ole kostja väited, et ta on vastavad dokumendid esitanud ning hagejal on või peavad need olemas olema, paljasõnalised. Veelgi enam, kostja ei ole menetluses hoolimata kohtu poolt osundatust esile toonud, millal ja mille eest ta väljavõtud raha hageja huvides kasutas.
36.Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on vääralt leidnud, et CC kiri (tlk 111) on käsitatav tõendina. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud kinnituskiri on käsitatav menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendikvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on tõenäoliselt adresseeritud kohtule. See kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et asjakohaseks tõendiks, et
6(8)
kostja ei ole teatud raamatupidamisdokumente esitanud, oleks saanud olla vaid tunnistaja CC ütlus.
37.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et kuna kostja ja hageja osa omanik olid lähedastes suhetes, kuid nende suhted on äärmiselt halvad, siis asjaolu, et kostja vastu esitati nõue vahetult enne aegumist, viitab sellele, et hageja osa omanik oli teadlik kostja kui hageja juhatuse liikme poolt sularahas väljavõetud rahasummade kasutamisest hageja (või hageja osa omaniku) huvides. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud. Asjas on tõendamata, et kostja on kunagi raamatupidamisteenust osutanud CC-le väljavõetud sularaha kohta raamatupidamisdokumente esitanud. Samas on CC juba vahetult enne kostja juhatuse liikme volituste lõppemist 05.02.2016 kirjaga küsinud dokumente raha kohta, mis puudutab ligikaudu 10 000 eurot (tlk 59-60). Nimetatud summa kattub hagis nõutuga. Kostja on kirja kätte saanud, kuna vastas sellele. Seega oli juba 2016.a veebruaris kostjal teada, et tal tuleb tõendada väljavõetud sularaha kasutamist hageja huvides. Seda kostja ei teinud. Ka 2017.a. on kostjale saadetud nõue raha tagastamiseks (tlk 8 pöördel). Seega on alusetu kostja seisukoht, et hageja on olnud teadlik kostja poolt sularahana väljavõetud summade kasutamisest hageja huvides.
38.ÄS § 315 lg 1 järgi pidi kostja oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi olema hagejale lojaalne (vt juhatuse liikme kohustuste kohta ka nt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p-d 11, 18; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 27). Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p-d 12, 13). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab juhatuse liige hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, st rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt selle ja ka põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11).
39.Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja rikkus hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kuna ei tegutsenud hageja jaoks majanduslikult otstarbekalt, vastupidi tekitas hagejale kahju, sest hageja vara vähenes väljavõetud rahasummade tõttu, kuid vastusooritust ei ole vara vähenemisest tulnud. Tõendatud on ka kahju tekkimise ja kostja juhatuse liikme kohustuse rikkumise vaheline põhjuslik seos.
7(8)
Kostja ei ole samas tõendanud, et ta täitis juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
40.Seega rahuldas maakohus hagi põhjendatult. Menetluskulude jaotus
41.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.