Advokaadibüroo OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu 2465 euro 13 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2019. a maksekäsu määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja NJORD Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11176771), seaduslik esindaja YY Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta 3. jaanuari 2019. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-18-122825 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. XX-lt on NJORD Advokaadibüroo OÜ kasuks maksekäsuga menetluskulude hüvitis maksimummääras (20 eurot) välja mõistetud. Edasikaebamise kord Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud
NJORD Advokaadibüroo OÜ (avaldaja) esitas 10. oktoobril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 2465 euro 13 sendi saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks.
2.23. oktoobril 2018 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku. 23. oktoobril 2018 ja
3.detsembril 2018 saatis kohus võlgnikule teavituse makseettepaneku koostamise kohta e-posti aadressidele XXX ja YYY. Võlgnik kohtule ei vastanud. 30. novembril 2018 vastas kohtu järelpärimisele võlgniku tööandja M OÜ, et võlgniku kontaktandmed on VVV ja e-post XXX.
3.Makseettepanek on võlgnikule kätte toimetatud 10. detsembril 2018 aadressil VVV, kui dokumendid jäeti postkasti kohtule 30. novembril 2018 teatatud aadressil.
4.Võlgnik maksekäsu kiirmenetluse avaldusele tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Vaidlustatud kohtumäärus
5.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 3. jaanuari 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõude 2184 eurot 60 senti, kõrvalnõuded 280 eurot 53 senti ning hüvitama riigilõivu 73 eurot 95 senti ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 14. jaanuaril 2019 e-toimiku süsteemi kaudu. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas 16. jaanuaril 2019 e-posti aadressilt XXX kohtule pretensiooni, mille kohaselt ei ole võlgnikule edastatud ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole ta saanud võimalust esitada vastuväidet. Võlgnik palus tühistada maksekäsu määruse ja anda võimalus seaduses ettenähtud õiguste kasutamiseks.
17.jaanuari 2019. a käiguta jätmise määruses kohustas kohus võlgnikku tasuma määruskaebuselt riigilõiv ja esitama vastavalt TsMS § 489 1 lg 2 põhistatud määruskaebus.
26.jaanuaril 2019 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maksekäsu tsiviilasjas nr 2-18-122825 ja peatada kaevatava määruse täitmine tagatiseta kuni kohtulahendi jõustumiseni. Võlgnik märkis määruskaebuses, et ta ei ole makseettepanekut kätte saanud, kuna ta elab juba üle aasta aadressil RRR ja tema eposti aadress on CCC. Võlgniku sõnul sai ta asjaolust, et tema vastu on algatatud maksekäsu kiirmenetlus, teada juhuslikult 14. jaanuaril 2019 e-toimiku kaudu. Võlgnik esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei ole võlgnik eraisikuna avaldajalt õigusabiteenust tellinud ega vastavat lepingut sõlminud. Avaldaja nõude aluseks olevatel arvetel on maksjaks N OÜ. Vastus määruskaebusele
9.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga, et ta sai maksekäsu kiirmenetlusest teada juhuslikult alles 14. jaanuaril
e-toimiku kaudu. Võlgnik kirjutas sotsiaalmeedia vahendusel juba 25. oktoobril 2018 avaldaja juhatuse liikmele VT-le, et sai kohtult kirja seoses avaldaja nõudega. Arvestades, et makseettepaneku koostas kohus 23. oktoobril 2018 ning maksekäsu
2(5)
koostas alles 3. jaanuaril 2019, oli võlgnikul piisavalt aega, et makseettepanekule vastuväide esitada. Võlgnik seda ei teinud. Avaldaja märkis, et isegi, kui leida, et ei ole tõendanud, et võlgnik 23. oktoobril 2018 makseettepaneku kätte sai, on menetluses tõendatud, et võlgnik sai makseettepaneku kätte hiljemalt 10. detsembril 2018, mil Omniva töötaja jättis selle TsMS § 326 lg-ga 1 kooskõlas võlgniku postkasti aadressil VVV, Tallinn. Võlgniku elukoha aadressina VVV, Tallinn kinnitas ka võlgniku tööandja kohtu päringule vastates. Lisaks märkis avaldaja, et võlgnik on juhatuse liige äriühingus, mille asukohaks on VVV, Tallinn (W OÜ, registrikood XXXXXXXX, esmakanne 21. juuli 2016). Sellest tulenevalt oli võlgnikul igal juhul kohustus tagada VVV, Tallinn postkasti sisuga tutvumine ning posti kättesaamine (Riigikohtu 10. märtsi 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-100-10, p 16). Menetluse edasine käik
12.veebruari 2019. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle 14. veebruari 2019. a määrusega rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Kolleegium leiab, et võlgniku määruskaebuse väited ei anna TsMS § 667 lg 2 järgi alust maakohtu maksekäsu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Võlgnik vaidlustab maksekäsu põhjusel, et ta sai väidetavalt juhuslikult 14. jaanuaril
e-toimiku kaudu teada asjaolust, et tema vastu on algatatud maksekäsu kiirmenetlus.
14.TsMS § 4891 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis võib mh tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet või et võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu.
15.Seoses makseettepaneku kättetoimetamisega on iseenesest õige võlgniku väide, et maksekäsku ei toimetatud talle kätte allkirja vastu ega elektrooniliselt. Kohtute Infosüsteemist ja toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikule ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt kätte toimetatud. Teade makseettepaneku kohta ja makseettepanek saadeti 23. oktoobril 2018 ja 3. detsembril 2018 võlgniku teadaolevatele e-postiaadressidele XXX ja YYY ning dokumendid jäeti 10. detsembril 2018 postkasti võlgniku teadaoleva Tallinnas VVV asuva eluruumi aadressil.
16.Samas, ei ole võlgnik määruskaebuses siiski põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte võlgniku süüta. Kolleegiumi hinnangul saab TsMS § 4891 lg 2 p 1 mõista selliselt, et kui võlgnikule jääb makseettepanek õigel ajal kätte toimetamata võlgniku enda tahtliku või hooletu käitumise tõttu, siis ei ole kohtul alust maksekäsku nimetatud alusel tühistada.
3(5)
17.Võlgniku rahvastikuregistris märgitud elukohaks on VVV, Tallinn. Sama aadressi on ta andnud ka oma tööandjale. Võlgniku poolt määruskaebuses viidatud aadress RRR, Tallinn oli rahvastikuregistri andmete kohaselt võlgniku elukohaks 11. jaanuarist 1993 – 19. juulini 2005. Ringkonnakohtule ei ole usutav ning võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta elab tegelikkuses taas juba üle aasta RRR aadressil. Maakohus tõi määruskaebuse lahendamisel õigesti esile, et Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-1818402 on võlgnik 27. jaanuari 2019. a esitatud menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks VVV, Tallinn. Samas menetluses nr 2-18-18402 on ta 10. jaanuaril 2019 kinnitanud dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt XXX, millele on kohus ka praeguses maksekäsu kiirmenetluses saatnud makseettepaneku 23. oktoobril 2018 ja 3. detsembril 2018 ning sellelt e-posti aadressilt on võlgnik pärast maksekäsu kättesaamist saatnud 16. jaanuaril 2019 kohtule pretensiooni.
18.Võlgniku väited, et ta ei saanud kohtu saadetud e-kirjade sisu lugeda või et tema elukoht on RRR, Tallinn on lisaks ümber lükatud avaldaja esitatud tõendiga selle kohta, et võlgnik võttis pärast 23. oktoobri 2018. a makseettepaneku saatmist tema eposti aadressidele XXX ja YYY ühendust avaldaja juhatuse liikme VT-ga 25. oktoobril 2018 sotsiaalmeedia vahendusel seoses kohtult saadud avaldaja nõudega.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule usutav, et võlgnik ei olnud tema vastu algatatud maksekäsu kiirmenetlusest teadlik enne maksekäsu kättesaamist e-toimiku vahendusel. Tõendatud on, et võlgnik kasutab e-posti aadressi XXX ja võlgnik on samal perioodil toimuvas teises menetluses nr 2-18-18402 avaldanud ise oma elukoha aadressina VVV, Tallinn. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtu saadetud teade on jõudnud võlgniku mõjualasse ja võlgnikul oli mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda ning esitada tähtaegselt vastuväide makseettepanekule. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on jätnud sihilikult makseettepaneku vastu võtmata, et vältida õiguslikke tagajärgi. Makseettepaneku kättesaamise tõttu ei ole täidetud TsMS § 489 1 lg 2 p 1 eeldus maksekäsu tühistamiseks. Kuna võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile ühtegi temast sõltumatut mõjuvat põhjust makseettepanekule vastamata jätmiseks, ei ole alust tühistada maksekäsku ka TsMS § 4891 lg 2 p 2 alusel.
20.TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt (vt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 14.3-14.4). TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 482 lg 1 p 4 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust.
21.Avaldaja nõuab võlgnikult põhinõude 2184 euro 60 sendi, kõrvalnõuete 280 eurot 53 sendi ja viivise (8% aastas) väljamõistmist. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõude aluseks olevate asjaoludena kirjeldanud, et avaldaja osutas võlgnikule õigusabiteenust aastatel 2016 ja 2017. Osutatud teenuse eest esitas
4(5)
avaldaja võlgnikule arve nr 20170418 (maksetähtajaga 23. mai 2017) ja arve nr 20170514 (maksetähtajaga 21. juuni 2017) kokku summas 2185 eurot 20 senti, millele lisandub seadusjärgne viivis 8% aastas. Vaatamata korduvatest meeldetuletustele, on võlgnik jätnud nimetatud arved tasumata. Võimalike tõenditena viitas avaldaja eelnimetatud arvetele. Avaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav.
22.Kolleegiumi arvates nähtuvad maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nõude esitamiseks kõik vajalikud asjaolud ning avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on nõude rahuldamine võimalik võlaõigusseaduse § 108 lg 1,§ 94 lg 1, § 619 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Seega on kolleegiumi hinnangul maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud.
23.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus TsMS § 4842 järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20-euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1165-16, p 12.1–12.3).
24.Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa TsMS § 4891 lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Liis Arrak Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.