3.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Saarte Tamm OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Saarte Tamm OÜ (hageja) esitas 16. detsembril 2020 hagi FroggyLand Haldus OÜ (kostja I) ja FroggyLand OÜ (kostja II) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagiavalduse kohaselt keelati Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 kinnistusosakonnal kinnistusraamatus kostja II omandis olnud kinnistu (registriosa nr 3019104, Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Salu tee 1) (kinnistu) suhtes
5.augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr 58551202050 toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi sissekandmist. Kohtunikuabi rikkus Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruses sisaldunud selgesõnalist keeldu teha kinnistu suhtes 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses nr 58551202050 toodud kannet ja ka mistahes muid kandeid enne hüpoteegi sisseseadmist ning tegi keelule vaatamata 27. augustil 2020 kande kinnistusraamatusse, millega muutus kinnistu omanik ning kinnistu uue omanikuna kanti kostja I. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis 17. detsembri 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja esitas 17. detsembril 2020 uue hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas 18. detsembri 2020. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse, arestis hagi tagamiseks kostja I omandis oleva kinnistu ja kandis kinnistusraamatu kolmandasse jakku kinnistu võõrandamise ja mistahes asjaõigustega koormamise keelamiseks kinnistu käsutamise keelumärke hageja kasuks. Kostjad esitasid 18. detsembri 2020. a hagi tagamise määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 1. veebruari 2021. a määrusega kostjate määruskaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määruse. Tartu Ringkonnakohus tegi asjas uue määruse, millega jättis hageja 17. detsembri 2020. a hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kostjad esitasid 10. veebruaril 2021 vastuse hagile ja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis 16. veebruari 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hageja on esitanud nõude kostjate vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagejate nõude aluseks on AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse kinnistu omanik või asjaõiguse omaja. Nõude esitamise alust ei tulene ka KRS §-st 621. Hageja ei ole oma nõuet TsMS § 381 lg 2 mõistes põhistanud. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et ta on õigustatud isikuks kandeparandamise hagiavalduse esitamiseks AÕS § 65 lg 1 mõttes. Hageja tõi hagi alusena esile, et vaatamata Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega kehtestatud keelule tegi kohtunikuabi omanikukande, millega kostja II kinnistu omanikuks sai kostja I. Nimetatu ei anna hagejale hagiavalduses märgitud nõudeõigust.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus andnud väära õigusliku hinnangu asja perspektiivikusele ning seetõttu jätnud asja ebaõigesti läbivaatamata. Hageja on õigustatud isikuks kandeparandamise hagiavalduse esitamiseks AÕS § 65 lg 1 alusel. Hageja asjaõigus, mida kostjate tegevuse tulemusena on kahjustatud, on hageja õigus nõuda tema kasuks määratud kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistule. Hageja kasuks on Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega seatud kohtulik hüpoteek kinnistule. Seega on hagejal asjakohane asjaõigus ning maakohtul tuleb analüüsida, kas seda asjaõigust on ebaõige kandega rikutud. Kostjad takistasid läbi omanikukande muutmise hageja kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnistusraamatusse, rikkudes hageja asjaõigust. Asja läbivaatamata jätmisel on hagejal võimatu nõuda kehtiva kohtumääruse täitmist ning kostja II saab jätkata oma vara peitmist või varjamist, mille takistamiseks kohtulik hüpoteek seati. Kostjate vaheline tehing vastab näiliku tehingu tunnustele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Kostja II on tegelenud oma vara peitmise ja varjamisega, et välistada tsiviilasjas nr 2-20-9733 hageja esitatud hagi rahuldamise korral selle täitmine. Näilik tehing on tühine TsÜS § 89 lg 2 järgi ning seega on omanikukanne kinnistusraamatus ebaõige.
4.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus jõudis käesolevas asjas 1. veebruaril 2021 tehtud määruses järeldusele, et hagiavaldus on perspektiivitu nii õigusnormi tõlgendamisel kui ka kohaldamisel ning vastavad seisukohad on maakohtule asja lahendamisel järgimiseks kohustuslikud. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu, kuna hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kuigi Tartu Maakohtu
7.augusti 2020. a hagi tagamise määrus on formaalselt kehtiv, siis on see tagajärjetu ning selle alusel ei saa ja ei saanud kinnistusraamatusse kandeid teha. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9733 on tingimuslik, mis ei ole lubatud. Nimetatud määrusega ei seadnud kohus registriossa nr 3019104 kantud kinnistu suhtes käsutuskeeldu, vaid määras kandeavalduste lahendamise seadusega vastuoluliselt teises järjekorras, mis on lubamatu. Kohus ei saa kehtestada hagi tagamise abinõud, mis ei ole seadusega lubatud. Kohus ei saa
muuta kinnistusraamatu pidamist puudutavaid norme ja kohaldada hagi tagamise abinõud, mis on vastuolus seadusega. Kui kohus õigusvastast abinõu kohaldab, siis seda ei ole võimalik täita. Tartu Maakohus ei ole 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 keelumärget seadnud. See välistab 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduse kande õigusvastasuse ja muudab hagiavalduse perspektiivituks. Juhul, kui hagejal oleksid seoses Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-9733 täitmata jätmisega nõuded, saaks hageja neid esitada kinnistusosakonna ja mitte kostjate vastu, st hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja viide AÕS § 65 lg-le 1 on asjakohatu, kuna viidatud säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Kuna omanikukanne ei ole ebaõige, ei saa hageja selle parandamist nõuda. Isegi kui hageja saaks nõuda tema kasuks määratud kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistule, siis ei saa hageja nõuda omanikukande parandamist, kuna sellega ei ole hageja õigusi rikutud. Hageja õigusi peab olema rikutud just konkreetse vaidlustatud kandega ja mitte sellega, et selle tulemusena ei saa ta nõuda mingi järgmise teistsuguse kande tegemist. Asjakohatu on ka hageja väide käsutustehingu näilikkusest. Käsutustehingu kehtivus on seotud tehingupoolte tegeliku tahtega (anda omandiõigus üle) ja sellisel juhul ei mõjuta käsutustehingu kehtivust ka see, kui selle eesmärgiks oli vältida kostjate vastu mingite nõuete maksmapanekut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluses tekkinud kulud hageja kanda.
6.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja nõude aluseks on seega AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja tugineb esmalt kostjate vahelise võõrandamistehingu näilisusele. Riigikohus on leidnud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14007, p 14). Seega saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse kinnistu omanik või muu asjaõiguse omaja. Määruskaebuses toob hageja lisaks välja, et hageja asjaõiguseks, mida kostjate tegevuse tulemusena on kahjustatud, on hageja õigus nõuda tema kasuks määratud kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistule. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati vaidlusaluse kinnistu kohta
5.augustil 2020 kinnistamisavaldus, millega kostja II andis kinnistu üle kostjale I. Tartu Maakohtu 7. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9733 keelati kinnistusosakonnal kinnistusraamatus kinnistu suhtes 5. augustil 2020 registreeritud kinnistamisavalduses toodud kannete ja ka mistahes muude kannete tegemine enne kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi sissekandmist. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tagamise määruse alusel tehtav märge kantakse AÕS § 591 lg 4 järgi kinnistusraamatusse üldises korras ehk AÕS § 59 lg 2 järgi avalduste saabumise järjekorras, siis on Tartu Maakohtu 7. augusti 2020 hagi tagamise määrus tagajärjetu ning selle alusel ei saa kinnistusraamatusse kandeid teha. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 41 lg 2 kohaselt, kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on
esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.
5.augusti 2020. a kinnistamisavalduse alusel tehtud omanikukanne ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul hageja asjaõigust, mis on AÕS § 65 lg 1 alusel esitatava nõude eelduseks. Kuivõrd nõude esmane eeldus ei ole täidetud, jättis maakohus õigesti hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole määruses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.