Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

summas 500 eurot. X AS-ile on tagastatud võlgnevus summas 1800 eurot. Viimasena esitatud aruandest nähtuvalt perioodil 2015-2017 moodustas võlgniku tulu ligikaudu 400 eurot kuus ja perioodil 2018-2020 500 eurot kuus. Eelnimetatud perioodidel on võlgnik teinud tööd nö juhutöödena ehk enda poolt osutatavate teenustena. Käesolevalt viibib ja töötab võlgnik Venemaal, kus töötab jätkuvalt ettevõttes, mis tegeleb pildiraamide valmistamisega. Sissetulek on 500 eurot igakuiselt. Aruandest nähtuvalt toetab võlgnik oma kahte alaealist last. Elamispind on jätkuvalt võimaldatud tööandja poolt. Aruande kohaselt võlgnik isiklikku pangakontot ma ei oma. Võlgnik on märkinud, et ta on tasunud X AS-ile võla katteks 2000 eurot ning jätkab maksete tegemist kuni võlgnevuse likvideerimiseni. 12.01.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele x, x AS-ile, AS-ile x ja kohtutäitur x tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 22.01.2021 seisukohas avaldas x, et kuivõrd võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal ühtegi makset võlgnevuse katteks teinud, samuti ei nähtu asjaolusid, mis tõendaksid, et võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuva töö leidmisega ning maksuhaldurile ei ole teada ka asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul töötamist, tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Lisaks märkis võlausaldaja, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne või siis varjanud enda sissetulekuid, mis viitab sellele, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. 22.01.2021 esitas X AS seisukoha, milles palub kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Kõik maksed võlausaldajale on teinud võlgniku kaaslaenusaaja X X. X X on võlgnikuga koos solidaarvõlgnik, mistõttu on võlausaldajal võimalik nõuda kohustuse täitmist võlgnikult, X Xlt või mõlemalt laenusaajalt. Seega on võlausaldaja ees kohustusi täitnud X X solidaarvõlgnikuna, mitte võlgnik ise. Lisaks ei ole võlgnik võlausaldaja sõnul andnud kohtule teavet oma elukoha kohta, st Venemaal elamise kohta. Samuti ei ole võlgnik tõendanud oma sissetulekuid. Lisaks ei pea võlausaldaja piisavaks niivõrd madala töötasuga (ca 500 eurot) töötamist, eriti välismaal. 25.01.2021 esitas kohtutäitur x seisukoha, milles palub kohtul võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ilma kohustustest vabastamise menetlust pikendamata ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole usaldusisikule andnud üle töösuhtest saadavat tulu võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Lisaks eeltoodule tõi võlausaldaja esile, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema igapäevase majandamise raames kulusid ning arvestades ülalpeetavate olemasolu, siis võib eeldada, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid oma tegelike tulude ja kulude kohta. AS Citadele banka Eesti filiaal ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 04.03.2021 toimunud ärakuulamisele võlgnik ega võlausaldajad ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 06.11.2015, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus määras ärakuulamise ajaks 04.03.2021 saamaks võlgnikult teavet tema kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei ilmunud 04.03.2021 toimunud ärakuulamisele. Võlgnik sai kohtu 11.02.2021 kirja ärakuulamise aja määramise kohta kätte 12.02.2021. Olles kohtukirja 04.03.2021 ärakuulamise aja määramise kohta kätte saanud, edastas võlgnik kohtule ärakuulamise päeval, so 04.03.2021 e-kirja, milles teavitas kohut, et tal ei ole võimalik kohtukirja avada ning palus nimetatud kirja saata pdf formaadis. Lisaks kohustas kohus võlgnikku 03.02.2020 ja 19.10.2020 aruandenõudes esitama pangakonto väljavõtted alates 06.11.2015. Võlgnik ei ole kohtunõuet täitnud ega esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel. Seega on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lg-s 4 sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamise ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Võlgnik on küll esitanud usaldusisiku aruanded vastavalt kohtunõuetele, kuid kohtu poolt osundatud lisadokumente ja tõendeid võlgnik kohtule esitanud ei ole. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, sealhulgas ei ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldajad x, X AS ja kohtutäitur x on leidnud üheselt, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada võlgnikku kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgniku poolt ei ole võlausaldajatele tehtud ühtegi makset võla tasumiseks. Võlgnik on küll märkinud, et on tasunud X AS-i võla katteks 2000 eurot, kuid nimetatud makse on tehtud X X poolt, kes on võlgnikuga koos

solidaarvõlgnik. Seega asub kohus seisukohale, et võlgnik ei ole võlausaldajatele teostanud võlgnevuse katteks 5 aasta jooksul ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud 04.03.2021 ärakuulamisele, liiatigi olles eelnevast asjaolust teadlik. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad D Di kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.