OÜ Aktiva Finants hagi N. P.i vastu võlgnevuse 483,12 euro, intressi 43,94 euro, võla sissenõudmiskulu
euro, sissenõutavaks muutunud viivise 455,14 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1050,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; registrikood: 10686553; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; Telefon: 681 44 00; Faks: 681 44 01; E-post: [email protected]); Kostja: N. P. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt N. P. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevuse 483,12 eurot, intressi 43,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 91,51 eurot.
3.Mõista kostjalt N. P. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 03.12.2021.a kuni põhinõude summas 483,12 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 363,63 euro osas.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2-20-126955 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 195 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi N. P.i vastu võlgnevuse 483,12 euro, intressi 43,94 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 455,14 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.Hageja nõude aluseks on P OÜ ja kostja 28.08.2017.a sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 730 eurot. Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 25.07.2018.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu 07.05.2018.a sõlmitud laenu tagastamise ja intressi maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja on olnud viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, on laenuandja laenulepingu nr xxxx ülesse öelnud kuupäeval 25.07.2018.a, edastades vastava sisulise teate kostjale e-kirja teel kuupäeval 10.07.2018.a kostja e-posti xxxx.
2-20-126955 Kostja on teostanud makseid põhiosa katteks summa 246,88 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus summas 483,12 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.05.2018.a kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 10.07.2018.a summas 43,94 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. Hageja sissenõudekulude summa on 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 483,12 eurot ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2018 kuni hagi esitamiseni 02.12.2020.a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 455,14 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 26.07.2018.a seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Samas hagiavalduses palus hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel 24.02.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et P OÜ on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
5.Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse kokku 483,12 eurot. Hageja selgitas, et laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 730 eurot. Kostja tasus 483,12 eurot, mida hageja arvestas põhiosa katteks. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel summas 43,94 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 43,94 eurot. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude.
2-20-126955
6.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 483,12 eurot ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.07.2018.a kuni hagi esitamiseni 02.12.2020.a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,98%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 455,14 eurot. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kostja ja P OÜ vahel sõlmitud laenulepingu viivisemäär on 0,11% päevas (39,98% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,11% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 2018.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi alates, s.o 26.07.2018.a kuni 02.12.2020.a summas 91,51 eurot. Hagi esemes on märgitud, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivised alates 26.07.2018.a kuni põhinõude summas 483,12 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises
2-20-126955 lauses ettenähtud ulatuses. Samas hagiavalduses palus hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast, st 03.12.2020.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi esemes on märgitud ekslikult kuupäevaks 26.07.2018.a ning edasiulatuvat viivist tuleb arvutada alates hagi esitamise järgnevast päevast, st 03.12.2020.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 65% ulatuses (1050,85/687,22), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.
11.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 300 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 195 eurot (300*65%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
13.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.