Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-20-100537 22. märts 2021, Narva kohtumaja Tamara Šabarova Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu avaldus L P vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus, kirjalik menetlus Menetluse lõpetamine Avaldaja: Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (registrikood 80183301), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik: L P (isikukood xxx)
Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.
Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 08.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult (puudutatud isik L P) 538,26 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 28.02.2020 määrusega ning anti Viru Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas 10.02.2020 nõudele vastuväite.
Tsiviilasi nr 2-20-100537
Avaldaja esitas 20.03.2020 Viru Maakohtule avalduse võlgniku vastu võlgnevuse summas 538,26 eurot väljamõistmiseks, sh põhivõlgnevus 487,08 eurot ja viivis summas 51,18 eurot. Avalduse kohaselt korteriühistu liikmete 10.04.2017 üldkoosolekul otsustati kehtestada sihtmaks summas 0,48 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetrist parkla ehitamiseks. Samuti otsustati, et makstakse sihtmaks 2017 ja 2018 aastates 6 kuu jooksul ehk 2017.a aprillist septembrini ja 2018.a aprillist septembrini. 29.05.2019 üldkoosolekul otsustati kehtestada sihtmaks summas 0,65 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetrist parkla ehitamistööde täitmiseks. Samuti otsustati, et makstakse sihtmaks 2019 aastas 6 kuu jooksul ehk 2019.a aprillist maist oktoobrini. Samuti, seoses sihtmakse kehtestamisega, kinnitati korteriühistu korrigeeritud majanduskava. Kokku seisuga 01.12.2019. a võlgneb asjast puudutatud isik avaldajale 487,08 eurot. Võlgnevuse summale oli arvestatud viivis. Viivise suurus seisuga 01.12.2019. a on 51,18 eurot. Viru Maakohus 24.03.2020 võttis avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks. Puudutatud isik esitas 09.04.2020 vastuavalduse L P ja Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu vahel 10.04.2017 ja 29.05.2019 üldkoosoleku otsuste alusel tehingute tühiseks tunnistamiseks. 20.04.2020 esitas L P kohtule vastuse avaldusele, milles ei nõustu avaldusega ja palub rahuldada tema vastuavaldus. Kohus 20.04.2020 määrusega keeldus L P vastuavalduse menetlusse võtmisest. L P vaidlustas kohtumäärust. Tartu Ringkonnakohus 26.06.2020 määrusega jättis Viru Maakohtu 20.04.2020 määruss muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 17.07.2020. Menetlusosalised esitasid 19.03.2021 kohtule avaldaja avalduse ja kompromissi. Avaldaja teatab, et 17.03.2021 (avalduses oli ekslikult märgitud 17.03.2020, avaldaja kinnitas kohtule e-posti teel, et õige kuupäev on 17.03.2021) rahuldas L P avaldaja nõude ja tasus avaldajale põhinõude summas 487,08 eurot, viivis seisuga 17.03.2020 summas 96,51 eurot ning menetluskulud summas 230 eurot. Seoses sellega loobub avaldaja oma nõudest L P vastu. Avaldaja kinnitab, et on teadlik nõudest loobumise tagajärgedest. Avaldaja palub lõpetada kohtumenetlus põhinõude osas ja mõista L Plt avaldaja kasuks välja menetluskulud. L P kinnitab kohtule, et 17.03.2021 tema rahuldas avaldaja nõude. Tema tasus põhinõude summas 487,08 eurot, viivis seisuga 17.03.2020 summas 96,51 eurot ja menetluskulud summas 230 eurot. L P on nõus avaldaja avaldusega avaldusest loobumise kohta. Avaldaja ja puudutatud isik esitavad kompromissi ja taotlused:
Tsiviilasi nr 2-20-100537
Avaldusest loobumine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise avalduse, sest peale kohtusse pöördumist tasus puudutatud isik avaldajale võla täies ulatuses. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas avaldaja põhinõude osas. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromiss Avaldaja ja puudutatud isik esitasid kohtule kompromissi, milles leppisid kokku avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruses ja selle tasumise korras. Pooled leppisid ka kokku, et puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Paluvad kompromissi kinnitada kokkulepitud tingimustel ja lõpetada asjas menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-20-100537
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuses, menetluskulude suuruses ja hüvitamise korras. Kohus ei määra menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.