Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-20-100538 20. aprill 2020, Narva kohtumaja Tamara Šabarova Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu avaldus X X vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus, kirjalik menetlus Menetluse lõpetamine Avaldaja: Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (registrikood 80183301), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik: X X (isikukood xxx)
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
Tsiviilasi nr 2-20-100538
menetlusabi taotlemisega, xb kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 08.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult (puudutatud isik X X) 532,23 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 05.03.2020 määrusega ning anti Viru Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas 26.02.2020 nõudele vastuväite. Avaldaja esitas 20.03.2020 Viru Maakohtule avalduse võlgniku vastu võlgnevuse summas 532,23 eurot väljamõistmiseks, sh põhivõlgnevus 488,93 eurot ja viivis summas 43,30 eurot. Avalduse kohaselt korteriühistu liikmete 10.04.2017 üldkoosolekul otsustati kehtestada sihtmaks summas 0,48 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetrist parkla ehitamiseks. Samuti otsustati, et makstakse sihtmaks 2017 ja 2018 aastates 6 kuu jooksul ehk 2017.a aprillist septembrini ja 2018.a aprillist septembrini. 29.05.2019 üldkoosolekul otsustati kehtestada sihtmaks summas 0,65 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetrist parkla ehitamistööde täitmiseks. Samuti otsustati, et makstakse sihtmaks 2019 aastas 6 kuu jooksul ehk 2019.a aprillist maist oktoobrini. Samuti, seoses sihtmakse kehtestamisega, kinnitati korteriühistu korrigeeritud majanduskava. X X keeldub sihtmakse maksmisest. Samuti seisuga 01.12.2019.a lisaks maksmata jäetud sihtmaksele jättis X X maksmata korteriühistu majandamiskulud summas 1,07 eurot. Kokku seisuga 01.12.2019. a võlgneb asjast puudutatud isiku X X avaldajale 488,93 eurot. Võlgnevuse summale oli arvestatud viivis. Viivise suurus seisuga 01.12.2019. a on 43,30 eurot. Viru Maakohus võttis avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks. Puudutatud isik esitas 03.04.2020 avalduse, milles palub lõpetada tsiviilasja menetlus, sest tema on tasunud kohtu nõude summa. Puudutatud isik märgib, et õigeaegselt mittetasumise põhjuseks olid rahaliste võimaluste puudumine ja terviseprobleemid. Avaldaja esitas 07.04.2020 kohtule avalduse, milles loobub avaldusest, kuna puudutatud isik pärast avaldaja avalduse kohtumenetlusse võtmist rahuldas avaldaja nõude. Avaldaja kinnitab, et temale on arusaadavad avaldusest loobumise tagajärgi. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud summas 370 eurot. Puudutatud isik esitas kohtule vastuväite avaldaja menetluskulude osas. Puudutatud isik leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kui kohus leiab teisiti, siis jätta puudutatud isiku kanda üksnes kohtukulud ehk riigilõiv.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-20-100538
Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise avalduse, sest peale kohtusse pöördumist tasus puudutatud isik seisuga 28.02.2020 avaldajale võlg täies ulatuses. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus lõpetab asja menetluse seoses avaldaja avaldusest loobumisega. Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 tuleb menetluskulude jaotus määrata kindlaks vastavalt TsMS § 168 lg 4, mis räägib, et kui hageja (antud juhul avaldaja) loobub hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi, kxb ta kostja (antud juhul puudutatud isiku) menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja on loobunud oma nõudest sest puudutatud isik on peale avalduse kohtusse esitamist rahuldanud avaldaja nõude. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik märgib, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Avaldaja pidi olema võimeline ise menetluses osalema ning professionaalse advokaadi õigusabi kasutamist ei ole tema jaoks vajalik. Samuti põhjendab puudutatud isik ebaõiglust ka enda varalise seisundiga. Tal on tuvastatud raske puue, tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension summas 471,51 eurot, millest enamik kulub vältimatutele kuludele, sh kommunaalkulud, söök, ravimid, transport ja abivahendid. Võlgnevus on tekkinud seoses rahaliste võimaluste puudumise ja terviseprobleemidega ja võlgnevuse tasus puudutatud isikul täiendavate kulude vältimiseks seoses kohtumenetlusega puudutatud isiku eest 03.04.2020 tema lapselaps. Arvestades eeltoodut, oleks avaldaja õigusabikulude jätmine puudutatud isiku kanda ka ebaõiglane. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda vastavalt TsMS § 168 lg
Tsiviilasi nr 2-20-100538
väidetav raske varaline seisund ei ole ka aluseks jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei näe põhjust jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus tema õigustatult pöördus kohtusse. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud summas 370 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 320 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot ühe tunni kohta on mõistlik ja põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja toimingud ja neile kulutatud aja põhjendatust. Lepingulise esindaja kulude koosseisus on: maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot; avalduse koostamine maakohtu menetluses lisade tõlkimine ja komplekteerimine 3 tundi, mis on jagatud kaheks (ts asjad nr 2-20-100537 ja 2-20-100538) summas 180 eurot; puudutatud isiku poolt esitatud maksekorraldustega tutvumine, seisukoha võtmine, loobumisavalduse koostamine 1 tund 120 eurot. Puudutatud isiku seisukohalt pidi avaldaja olema võimeline ise menetluses osalema ning advokaadi õigusabi kasutamist ei ole tema jaoks vajalik. Avaldaja on märkinud, et korteriühistu maksete võlgnevuse väljamõistmise asjades tekib poolte vahel sisuline vaidlusmenetlus, seetõttu on põhjendatud hüvitada avaldajale menetluskulud, mis on vajalik lepingulise esindaja palkamiseks. Mõlemad menetlusosalised viitavad Riigikohtu 19.10.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-86-16 väljendatud seisukohale (p 12), et „hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1811, p 19).“ Avaldaja viidab ka samas kohtumääruses väljendatud seisukohale, et: „siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kolleegium on varem leidnud veel seda, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole.“
4(5)
Tsiviilasi nr 2-20-100538
Kohus märgib esmalt asjaolu, et seadus ei piira menetlusosalise võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Kohus nõustub avaldajaga, et korteriühistu ja korteriomaniku maksete võlgnevuse väljamõistmise asjades tekib nende vahel sisuline vaidlusmenetlus ja õigusteadmistega isiku abi kasutamine on sellistes asjades põhjendatud. Võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu (avaldus on sisuliselt 1,5 leheküljeline) peab kohus põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja kuluks mõlemas avaldaja märgitud tsiviilasjas avalduste esitamiseks (sh lisade tõlkimine ja komplekteerimine) 2 tundi, so käesolevas tsiviilasjas 1 tund. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole avaldaja loobumisavalduse esitamise ajakulu 1 tund. Suurem osa esitatud dokumenti puudutab menetluskulude kindlaksmääramist, mida ei peeta põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise menetluskuluks (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14 p 12). Kohus loeb põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks avaldusest loobumise avalduse esitamisega seonduvalt 0,5 tundi. Tulenevalt TsMS § 4842 on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Seega loeb käesolevas asjas kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja menetluskuludeks 250 eurot, mis tuleb mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.