2-20-13463 Osaühing Kodiaros hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (endine haldur Veli Kraavi) ja aktsiaselts FEB vastu nõude tunnustamiseks TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Kodiaros (registrikood 10710518, asukoht Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaat Siret Saks (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected]) Kostja I: TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (e-post: [email protected]) (endine haldur Veli Kraavi) Kostja II: aktsiaselts FEB (registrikood 10109270, asukoht Forelli 4, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post: [email protected]) Kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta Osaühing Kodiaros hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (endine haldur Veli Kraavi) ja aktsiaselts FEB vastu nõude tunnustamiseks TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja Osaühing Kodiaros palub tunnustada TIMO Houses OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses järgnevaid Osaühing Kodiaros nõudeid: a)
20.10.2017.a sündikaatlaenulepingu tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud nõuete maksimaalses summas 3 042 349,49 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
b) 15.10.2018.a sõlmitud laenulepingu nr 33548 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 700 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. c)
27.02.2020.a. ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 157 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 1 900 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 31.12.2019 kohtumäärusega välja TIMO Houses OÜ pankroti. Hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse. Võlgniku võlausaldajate 18.08.2020.a üldkoosolekul esitasid võlgniku pankrotihaldur Veli Kraavi ja võlausaldaja AS FEB kõigile hageja nõuetele vastuväite summas 5 642 349,49 eurot ning nõue loeti tunnustatuks teise rahuldamisjärgu nõudena summas 13 169,68 eurot. Seetõttu jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Hageja esitas hagiavalduse 28.02.2020 nõudeavalduses esitatud nõuete tunnustamiseks PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus summas 5 655 519,17 ehk ulatuses, millises esitati kostjate poolt pankrotimenetluses vastuväide.
3.Võlgnik on sõlminud xxx AS-ga ja Xxx AS (likvideerimisel) 20.10.2017 sündikaatlaenulepingu olemasolevate laenukohustuste refinantseerimiseks, laenulimiidi avamiseks ja pangagarantiide väljastamiseks. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on laenusummaks kokku kuni 3 688 000 eurot, mida antakse vastavalt lepingu lisas 1 toodud osalustele vastavas osalaenus. xxx AS osalus oli osalaenus 1 summas 1 433 000 eurot ning osalaenus 2 summas 500 000 eurot. Xxx AS osalus oli osalaenus 1 summas 1 433 000 eurot ning osalaenus 2 summas 500 000 eurot. Laenud olid antud lepingujärgse intressimääraga 4,85% aastas + 6 kuu EURIBOR. xxx AS on esitanud pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse, mille kohaselt sündikaatlepingust tuleneva nõude summaks on 1 303 816,62 eurot, millest põhiosa moodustab 1 279 869,66 eurot, intress 22 775,65 eurot ja viivis 1171,31 eurot. Xxx AS on esitanud pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse, mille kohaselt sündikaatlepingust tuleneva nõude summaks on 1 303 816,62 eurot, millest põhiosa moodustab 1 279 869,66 eurot, intress 22 775,65 eurot ja viivis 1171,31 eurot. Sündikaatlaenulepingu p 9.1 kohaselt tagavad tagatised laenu Agendi (xxx AS) kasuks, kes tegutseb Laenuandjate huvides tagatiste hoidjana. Tulenevalt sündikaatlaenulepingust on tagatised seatud ka Xxx AS (likvideerimisel) kasuks. Sündikaatlepingutest tulenevate xxx AS ja Xxx AS (likvideerimisel) nõuete esialgseks kogusummaks võlgniku vastu on 2 607 633,24 eurot, mida tagavad hageja omandis olevatele kinnistutele seatud hüpoteegid kogusummas 3 042 349,49 eurot. Täna on Xxx AS nõude omandanud xxx AS. Nõudeavalduse esitamise seisuga ning hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud xxx AS või Xxx AS (likvideerimisel) asunud hüpoteeke realiseerima. Nii xxx AS kui ka Xxx AS (likvideerimisel) nõudeavaldused olid esitatud esialgsetena. Seega ei ole teada, kas nõuete suurus võib olla oluliselt suurem kui nõudeavaldustest märgitud ning välistatud ei ole ka asjaolu, et tegelike nõuete summa võib olla võrdne hüpoteekidega. Pole ka teada, millistel tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara võõrandada. Samas ei saa printsiibis välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga tagatavat nõuet hüpoteegi maksimaalses ulatuses. Seega võivad pooled täna sõlmida ka
kokkuleppeid, millise ulatuses ei ole tänased hüpoteegipidajad veel lepinguid sõlminud, mistõttu ei kaitse hagejat pankrotimenetluses AÕS § 349 lg 3 alusel tekkiv võimalik eriõigusjärglus millele kostja II on viidanud. Tulenevalt eeltoodust esitab hageja hagiavalduse Timo Houses OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse hüpoteegiga tagatud nõuete tunnustamiseks (sündikaatleping) maksimaalses summas 3 042 3349,49 eurot tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud teises järgus.
4.15.10.2018 sõlmisid xxx AS ja võlgnik investeerimislaenulepingu nr xxx summas 500 000 eurot, lepingujärgse intressimääraga 5% aastas. xxx AS on esitanud pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse, mille kohaselt investeerimislaenulepingust tuleneva nõude summaks on 538 386,89 eurot, millest põhiosa moodustab 500 000 eurot, intress 2843,89 eurot ja viivis 1171,31 eurot. xxx AS on esitanud nõudeavalduse esialgsena, mistõttu ei ole välistatud, et nõude suurus võib olla võrdne hüpoteegi suurusega. Investeerimislepingu tagatiseks seati I järjekoha ühishüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule summas 700 000 eurot. Nõudeavalduse esitamise seisuga ning hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud xxx AS asunud hüpoteeke realiseerima. xxx AS nõudeavaldus olid esitatud esialgsena. Seega ei ole teada, kas nõude suurus võib olla oluliselt suurem kui nõudeavaldustest märgitud ning välistatud ei ole ka asjaolu, et tegelik investeerimislaenulepingust xxx AS nõude summa võlgniku vastu võib olla võrdne hüpoteekidega. Pole ka teada, millistel tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara võõrandada. Samuti ei saa printsiibis välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga tagatavat nõuet hüpoteegi maksimaalses ulatuses. xxx AS nõuet on pankrotimenetluses tunnustatud summas 3 146 020,13 eurot. AÕS § 349 lg 3 regulatsioon ei välista hageja tingimusliku nõude rahuldamist käesolevas pankrotimenetluses ning esitatud nõude tunnustamise hagi rahuldamist. Käesoleval juhul on olukord, kus võlgniku kohustusi tagavad hageja kinnistutele seatud hüpoteegid. Juhul kui pankade nõuete tasumiseks hüpoteegid realiseeritakse ning hageja selle tasub, siis tõepoolest saab hageja nõuda nõuete üleandmist eriõigusjärglusele tuginedes. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda seda, et hageja ei saaks esitada täna iseseisvat tingimuslikku nõudeavaldust käesolevas pankrotimenetluses. Seega on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine hageja tingimuslikult esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja hagiavalduse Timo House OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamiseks maksimaalses summas 700 000 eurot tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud teises järgus.
5.Hageja kinnistud nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx on koormatud ühishüpoteegiga summas 1 900 000 eurot XXX Xxx Osaühingu kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. XXX Xxx OÜ on esitanud pankrotimenetluses nõude summas 1 568 555,56 eurot, nõue on tunnustatud. Hüpoteegid tagavad XXX Xxx OÜ nõudeid võlgniku vastu. Nõudeavalduse esitamise seisuga ei olnud XXX Xxx OÜ asunud hüpoteeke realiseerima. Välistatud ei ole, et XXX Xxx OÜ nõue, mis on tagatud hageja kinnistut koormava hüpoteegiga on võrdne hüpoteegi suurusega. Pole ka teada, millistel tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara võõrandada. Samuti ei saa printsiibis välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga tagatavat nõuet hüpoteegi maksimaalses ulatuses. AÕS § 349 lg 3 regulatsioon ei välista hageja tingimusliku nõude rahuldamist käesolevas pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust esitab hageja hagiavalduse Timo House OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamiseks (tulenevalt XXX Xxx OÜ kasuks seatud hüpoteekidest) maksimaalses summas 1 900 000 eurot tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud teises rahuldamisjärgus.
6.Hageja ei nõustu kostja II käsitlusega selle osas, et nõue oleks esitatud alusetult või puuduks alus käesoleval juhul rahuldada hageja nõuet tingimuslikuna. Seega kuulub hagiavaldus rahuldamisele.
Kostja I (pankrotihaldur) vastuväited
7.Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13 punktis 14 selgitanud, et AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule võlgniku pankrotimenetluses uuesti tunnustada. Kui pankrotivõlausaldaja tunnustatud nõue rahuldatakse kolmandale isikule kuuluva hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel täielikult või osaliselt, läheb pankrotimenetluses tunnustatud nõue seaduse alusel täielikult või osaliselt nõude rahuldatud kinnisasja omanikule ilma tunnustamata üle. Hageja nõue ei saa eksisteerida samaaegselt hüpoteegipidajate nõuete kõrval.
9.Hageja on esitanud enda nõude tingimuslikuna. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrval tingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega muutub hageja nõue sissenõutavaks, kui edasilükkav või äramuutev tingimus saabub. Kui hageja peab selleks AÕS § 349 lg 3 olukorra saabumist, siis sellisel juhul ei ole tegemist tingimusega, mille saabumisel muutuks hageja nõue sissenõutavaks, vaid hagejale lähevad üle hüpoteegipidaja nõuded, mis on juba varasemalt muutunud sissenõutavaks ja hagejal tekib õigus nõuda nende nõuete üleandmist ja hagejal ei teki täiendavat nõuet võlgniku vastu, mille tunnustamist on tal õigus võlgniku pankrotimenetluses nõuda. Hagejal ei saa tekkida täiendavat tingimuslikku nõuet, mille tunnustamist saaks nõuda võlgniku pankrotimenetluses. Kostja II (aktsiaselts FEB) vastuväited
10.Kostja II vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostjale II jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel hageja tingimuslik nõue võib tekkida. Juhul, kui hageja peab silmas, et vaidlusalune tingimuslik nõue tekibki AÕS § 349 lg 3 alusel, siis selline käsitlus on ebaõige. Riigikohtu selgituse järgi AÕS § 349 lg 3 alusel nõude ülemineku korral ei ole vaja üle minevat nõuet eraldi tunnustada, vaid kolmandast isikust kinnisasja omaniku korral läheb hüpoteegipidaja nõue ka pankrotimenetluses talle üle AÕS § 349 lg 3 alusel. Järelikult, kui käesoleval juhul müüakse pankrotivõlgniku pankrotimenetluses hagejale kuuluvad kinnisasjad ja rahuldatakse selle arvel hüpoteegipidajate nõuded, lähevad hüpoteegipidajate nõuded täielikult või osaliselt hagejale üle. Seetõttu puudub ka hagejal kui kolmandast isikust kinnisasja omanikul õigus nõuda täiendavalt enda nõude tunnustamist pankrotimenetluses lisaks hüpoteegipidajate nõuetele. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama nõudega, mis ei saa eksisteerida samaaegselt hüpoteegipidajate nõuete kõrval.
12.Hagejal ei teki tingimuslikku nõuet hüpoteegipidajate nõuete kõrvale. Hageja on esitanud enda nõude tingimuslikuna. PankrS 98 kohane tingimuslik nõue tähendab, et võlausaldaja nõue muutub sissenõutavaks, kui tehingust või haldusaktist tuleneb edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Ehk teisisõnu nõue muutub sissenõutavaks, kui edasilükkav või äramuutev tingimus saabub. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud, milles seisneb tema nõude sissenõutavaks muutumise edasilükkav või äramuutev tingimus. Kui hageja peab selle all silmas AÕS § 349 lg 3 kohase olukorra saabumist, siis selline käsitlus on ekslik. Tegemist ei ole tingimusega, mille saabumisel muutub hageja nõue sissenõutavaks. Hagejale lähevad sellisel juhul üle hüpoteegipidajate nõuded, mis on juba varasemalt muutunud sissenõutavaks. Hagejal tekib üksnes õigus nõuda juba tekkinud nõuete üleandmist, mis ei tähenda uue nõude sissenõutavaks muutumise tingimuse saabumist. Hagiavalduse punktides 11 – 13 on hageja seoses viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-152-13 leidnud, et viidatud Riigikohtu lahendi seisukoht ei tähenda, et nõue läheb üle täies ulatuses ning mahus selliselt, et tagatud oleks ka hageja õigused võlgniku pankrotimenetluses. Hageja hinnangul, olukorras, kus puudub teave, millises osas kuuluvad hüpoteegipidajate nõuded rahuldamisele, ei saa eeldada, et hüpoteegipidajate nõuded võivad kattuda hageja nõuetega. Kostja II hinnangul võib sellest järeldada hageja arusaama, et tal
võib siiski tekkida täiendav nõue, kui hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks ei realiseerita tema kinnisasju või rahuldatakse nõuded kinnisasjade müügist vaid osaliselt. Hageja selline võimalik käsitlus on samuti ebaõige. Juhul, kui mingil põhjusel pankrotimenetluses hagejale kuuluvaid kinnisasju ei müüda, jääb hageja kinnisasjade omanikuks ja tal ei teki ka õigust nõuda AÕS § 349 lg 3 alusel hüpoteegipidajate nõuete üleandmist. Seevastu kui hüpoteegipidajate nõuded rahuldatakse hagejale kuuluvate kinnisasjade müügi tulemusel vaid osaliselt, siis lähebki hagejale AÕS § 349 lg 3 alusel üle see osa hüpoteegipidajate nõudest, mis rahuldati hagejale kuuluva kinnisasja müügist. Seetõttu on küll võimalik, et hüpoteegipidajate nõuded ei pruugi hagejale AÕS § 349 lg 3 alusel täielikult üle minna, kuid sellisel juhul ei teki hagejal täiendavat nõuet pankrotivõlgniku vastu, mille tunnustamist on hageja õigus pankrotimenetluses nõuda. Kohtu põhjendused
13.Kohus on 22.09.2020 hagi menetlusse võtnud ja kostjad on saanud tähtaja hagile vastamiseks. 27.11.2020 määrusega on kohus määranud TsMS § 403 alusel asja menetlemise kirjalikku menetlusse. 16.02.2021 e-kirjaga on kohus teavitanud menetluse käigust seoses pankrotihalduri vahetumisega (05.01.2021) uut haldurit. Hageja on rahuldanud pankrotimenetluses xxx AS nõude summas 1 600 000 eurot vastavalt 04.12.2020 asjaõiguslepingule nr 1817. Lisaks üldkoosolekul tunnustatud nõudele tuleks täiendavalt tunnustada 1 600 000 eurot, kokku 1 613 169.68 eurot. Tuginedes riigikohtu lahendile 3-2-1-151-13 läheb üle pankrotimenetluses tunnustaud nõue VÕS § 173 lg 1 mõttes, mida ei oli vaja uuesti tunnustada.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
16.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrval tingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.
17.Seega hageja tunnustamise nõude rahuldamise eeldusteks on ka asjaolu, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
19.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et:
Harju Maakohus kuulutas 31.12.2019 kohtumäärusega välja TIMO Houses OÜ pankroti (tlk 6);
hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse (tlk 9);
võlausaldajate 18.08.2020 üldkoosolekul esitasid võlgniku pankrotihaldur Veli Kraavi ja võlausaldaja asktsiaselts FEB hageja nõuetele vastuväite summas 5 642 349,49 eurot (tlk 18, 34);
hageja nõue loeti tunnustatuks teise rahuldamisjärgu nõudena summas 13 169,68 eurot;
hageja on esitanud enda nõude 5 642 349,49 eurot tingimuslikuna PankrS § 98 alusel;
võlgniku kohustusi tagavad hageja kinnistutele seatud hüpoteegid;
kui hageja võlgniku laenukohustused täidab, saab nõuda nõuete üleandmist.
20.Kohus saab asja läbivaatamisel lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagis esitatud nõudest ja faktilistest asjaoludes. Hageja Osaühing Kodiaros palub tunnustada TIMO Houses OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses järgnevaid Osaühing Kodiaros nõudeid: a)
b) 15.10.2018.a sõlmitud laenulepingu nr 33548 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 700 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tlk 71-73). c)
27.02.2020.a. ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 157 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 1 900 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tlk 7480).
21.Hageja väitel ei ole nõudeavalduses märgitud nõude tunnustamata jätmist võimalik asendada AÕS § 349 lõikes 3 sätestatud instrumendi kasutamisega olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuded realiseeritakse laenuandjate poolt, nõude ülemineku ulatus sõltub, mis ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati. AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Seega on vaidlus selle üle, kas hageja õiguste tagamiseks pankrotimenetluses on vajalik nõuete tingimuslik tunnustamine.
22.Hageja väitel ei välista AÕS § 349 lg 3 regulatsioon tema tingimusliku nõude tunnustamist vaidlusaluses asjas. Hageja on viidanud hagiavalduse punktis 14 Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, punkt 14: „kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. /.../ Seejuures ei takista nõude üleminekut AÕS § 349 lg 3 alusel ka see, et laenuandja nõue on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Kolleegiumi arvates saab seaduse alusel üle minna ka pankrotimenetluses tunnustatud nõue. Kostjad on seisukohal, et sama lahendi juhiste kohaselt, on ekslik kohtute arusaam, et hagejale seaduse alusel üle läinud tunnustatud nõuet tuleb hagejale üle läinud osas võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Kolleegium leiab, et AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule võlgniku pankrotimenetluses uuesti tunnustada. Kui
pankrotivõlausaldaja tunnustatud nõue rahuldatakse kolmandale isikule kuuluva hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel täielikult või osaliselt, läheb pankrotimenetluses tunnustatud nõue seaduse alusel täielikult või osaliselt nõude rahuldanud kinnisasja omanikule ilma tunnustamata üle.“
23.PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevalt on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses xxx AS, xxx AS ja XXX Xxx esitatud laenuvõla nõuded tagatud hagejale kuuluvatele kinnistustele seatud hüpoteekidega, kus eelnimetatud võlausaldajate tunnustatud nõuded võivad kuuluda täitmisele hagejale kuuluvate kinnisasjade arvelt. Seega kohaldub AÕS § 349 lg 3, kus hageja hagiavalduses esitatud asjaolude alusel võib talle kuuluva kinnisasja(de) müügi korral tekkida õigus nõuda hüpoteegipidajalt nõude üleandmist, kuid ei teki iseseisvat tunnustamist tingimuslikku nõuet. Nimetatu tuleneb ka Riigikohtu suunistest tsiviilasjas 3-2-1-152-13, mil võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle ka üle, sealjuures üle läheb sama nõue, seadusjärgse nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes. Seega läheb üle nõue ka pankrotimenetluses, mida ei ole vajalik uuesti tunnustada ja pankrotivõlausaldajaks tuleb lugeda isik, kellel nõue seaduse alusel osaliselt üle läks. Pankrotihaldur on oma vastuses ka esile toonud, et 04.03.2021 seisuga on hageja nõude suurus kokku 1 613 169,68 eurot. Võlgniku nõude rahuldanud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule täielikult või osaliselt AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule võlgniku pankrotimenetluses uuesti tunnustada. Pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ja lugema täielikult või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel vastavalt osaliselt või täielikult üle läinud.
24.Hageja ei ole põhistanud, milles seisneb tema nõude sissenõutavaks muutumise edasilükkav või äramuutev tingimus PankrS § 98 mõttes. Kohtu hinnangul ei saa selliseks tingimuseks olla AÕS § 349 lg 3 kohase nõude ülemineku olukorra saabumine. Seega ei ole menetluses esile toodud selliseid asjaolusid, mis oleks käsitletavad just tingimusliku nõude tunnustamisena. Õige on, et nõude ülemineku ulatus sõltub sellest, millises ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et puudub mis tahes informatsioon võimalikest täitemenetluse kuludest. PankrS § des 65, 651, 66 ja 661 on reguleeritud pankrotihalduri tasu ja kulude kalkuleerimine. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.