Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud

M B esitas 13.01.2021 Harju Maakohtule avalduse KV ja Spetsialistid OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt jäi puudutatud isikule jaotamata vara. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata iseennast või A K. 15.02.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 15.02.2021 määrusega kohustas kohus avaldajat välja tooma, milline vara puudutatud isikule kuulub, täpsustada, kelle määramist puudutatud isiku likvideerijaks ta soovib, põhistada kandidaadi sobivust likvideerija ametikohale ning esitada kohtule volikiri ja A. K haridust tõendav dokument, kui avaldaja soovib, et A. K teda käesolevas menetluses esindaks. Samuti kohustas kohus avaldajat tasuma kohtu deposiitkontole likvideerija tasu ja likvideerimismenetluse kulude katteks tagatise 300 eurot. Allkirjastatud avalduse täiendus esitati kohtule 03.03.2021. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine likvideerija ja osanik, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule kinnisasi asukohaga xxxx (reg.osa nr xxxx), 1⁄4 suurune kaasomandiosa kinnistust asukohaga xxxx (reg.osa nr xxxx) ja 1⁄4 suurune kaasomandiosa kinnistust asukohaga xxxx (reg.osa nr xxxx). Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku täiendav likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseennast või A K. Avaldaja on märkinud, et A. K omab ettevõtjana kogemust üle 25 aasta ja oskab teha vajalikke toiminguid, samuti on ta leidnud lahendusi vara realiseerimiseks. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist oli avaldaja puudutatud isikule kohtu poolt määratud likvideerija (tsiviilasi 2-16-3380), puudutatud isik vabastati 04.06.2019 kohtumäärusega ametist ja määrati likvideerimismenetluse lõpetamine, kuivõrd puudutatud isik ei täitnud likvideerija kohustusi nõuetekohaselt. Nimetatut arvesse võttes ei saa avaldajat pidada sobivaks kandidaadiks likvideerija

ametikohale. Avaldaja senine tegevus ei võimalda teha järeldust, et likvideerimismenetluse läbiviimine oleks avaldajale võimetekohane töö. Kohus leiab, et avaldaja ei ole veenvalt põhistanud ka A. K sobivust likvideerija ametikohale. Pikaaegne kogemus ettevõtluses ei tähenda, et A. K oleksid teadmised ühingu tegevuse lõpetamiseks vastavalt seadusele. Samuti ei nähtu äriregistrist, et A. K oleks kunagi varem ühtegi likvideerimismenetlust läbi viinud, veel enam kohtu poolt määratud likvideerijana, millisel juhul lisandub likvideerija tavapärastele ülesannetele ka kohustus suhelda kohtuga. Kohus ei ole veendunud, et A. K oleks võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, mistõttu kohus A. K puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Pankrotihaldur Andres Tootsman on vastusena kohtu järelepärimisele 10.03.2021 teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et A. Tootsman on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur A. Tootsmani. Likvideerija tasunõude tagamiseks on kohtu deposiiti tasutud 300 eurot. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 17. detsembriks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati 04.06.2019 kohtumääruse alusel (tsiviilasi 2-16-3380) registrist avaldaja tegematajätmise tõttu, on käesoleva menetluse põhjustanud avaldaja. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.