Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2021.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-134061
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 10115 TALLINN) hagi A Ha (H, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2782,54 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
17.02.2021.a
alusel kostja võlgnes hagejale 3231,41 euro suuruse põhinõude ja 804,34 euro suuruse viivise. Kuivõrd kostja võlgnetavat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 16.05.2017 kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 1,41 eurot nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4044,34 eurot (so 3231,41 eurot + 802,93 eurot + lepingus sätestatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ning selle tingimustega nõustunud. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja võlgnevuse katteks 1950 eurot, millest 10 eurot arvestati hageja poolt lepingus sätestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 1940 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal käesoleva seisuga tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1291,41 eurot ja viivis 802,93 eurot. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ning ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.06.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 25.06.2018 osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et kostja sai selgitustest aru ning kostja hinnangul oli viivis mõistlikus suuruses. Hageja nõuab viivist perioodi eest 26.06.2018-15.10.2020 summas 653,20 eurot. Harju Maakohtu 19.10.2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg seisukoha esitamiseks. 26.10.2020 edastas kostja kohtule kirja, milles kinnitas, et ta on hagiavalduse kätte saanud ning avaldas, et temale ei ole saadetud teatist selle kohta, et xxx AS on tema võla andnud üle Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Kostja märkis, et ta on korduvalt edastanud hagejale järelepärimisi tasumisele kuuluvate summade osas, aga kohast vastust ei ole saanud. Kostja avaldas, et tema hinnangul on tal laen tasutud. Kostja selgitas, et ajal, mil xxx AS andis nõude üle Aktsiaseltsile PlusPlus Capital, oli kostja elukoht ametlikult registreeritud xxx. 05.11.2020 esitas hageja vastuse kostja kirja osas, selgitades, et hageja omab võlgniku vastu nõuet, mis tulenes 22.08.2016 kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppest nr xxx. Hageja selgitas lisaks, et 24.04.2017 avaldas kostja soovi sõlmida hagejaga uus kokkulepe eelmise asemel. Alates 24.04.2017 kuni 16.05.2017 toimusid hageja ja kostja vahelised läbirääkimised kokkuleppe sõlmimise osas. Hageja vastusest nähtuvalt saatis hageja 16.05.2017 kostjale uue kokkuleppe ekirja teel, mille kostja tagastas allkirjastatult hagejale 17.05.2017. Hageja lisas, et hageja pöördus kohtusse seoses asjaoluga, et kostja on venitanud osamaksete tasumisega, on andnud hagejale korduvaid lubadusi, kuid ei ole neid täitnud ning ei ole osamakseid tasunud täies ulatuses. Lähtudes ülaltoodust tuleneb hageja nõue kostjaga 16.05.2017 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppest nr xxx mitte xxx AS-iga sõlmitud lepingust. 18.11.2020 määrusega määras kohus pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade, täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) või kompromisslepingu esitamiseks kuni 30.11.2020 ning vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 14.12.2020. Pooled määratud tähtajaks kohtu poolt osundatud dokumente ei esitanud.
17.02.2021 toimus kohtuistung, millest võtsid osa nii hageja kui ka kostja. Hageja avaldas istungil, et jääb nõude juurde. Kostja avaldas, et vaidleb vastu nõudele kogu ulatuses. Hageja selgitas, et hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud kompromisslepingust. Hageja möönis, et kompromissleping on kostja poolt digitaalselt allkirjastanud, kuid kostja väitis, et ei ole lepingut allkirjastanud. Kostja selgitas, et on allkirjastanud lepingu, mis on sõlmitud Marko Rauaga. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud 1950 eurot. Hageja selgitas veelkordselt, et nõue tuleneb kompromisslepingust ning lisas, et xxx AS käesolevalt asjasse ei puutu. Kostja avaldas istungil, et on soovinud hagejaga kokku saada, et täpsustada võlgnevuse kujunemist. Hageja selgituste kohaselt on võlgnevuse kujunemine toodud välja hagiavalduses. Hageja rõhutas, et kompromiss on sõlmitud ja kõik eelnevad kokkulepped on kehtetud. Kostja avaldas, et ta ei ole saanud vastuseid intressi osas. Hageja selgitas, et kompromisslepingus ei ole kajastatud intressi vaid üksnes viivist. Kohus teavitas pooli, et kohtulahend tehakse teatavaks 17.03.2021 e-toimiku kaudu. Kohtu põhjendused Kohus menetleb hagi lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Puudub vaidlus, et pooled on 16.05.2017 sõlminud kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe nr xxx. Kohus loeb eelneva faktilise asjaolu tuvastatuks. Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega. Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 16.05.2017 kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkuleppe nr xxx, mille kohaselt on hageja nõue kostja vastu põhinõudes summas 3231,41 eurot, viivitusintressinõudes summas 802,93 eurot ja lepingu sõlmimise tasu nõudes summas 10 eurot. Hageja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4044,34 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ning selle tingimustega nõustunud. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja võlgnevuse katteks 1950 eurot, millest 10 eurot arvestati hageja poolt
lepingus sätestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 1940 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ning ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.06.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Seega on kostjal käesoleva seisuga tasumata kompromissisummas sisalduv põhinõue 1291,41 eurot ja viivis 802,93 eurot. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1291,41 eurot ja viivis 802,93 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 2094,34 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 võlateatist, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 26.06.2018 kuni 15.10.2020 määras 0,060% päevas kogusummas 653,20 eurot. Vastavalt kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtukokkuleppele nr xxx on viivisemäär 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt ning viivist hakatakse vastavalt lepingule arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja nõuab seega viivist perioodi eest alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast, so 26.06.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 15.10.2020. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 653,20 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on
kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja M Š vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv kogusummas 275 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. Kohus peab vajalikuks määrata hageja esindaja menetluskulu 17.02.2021 kohtuistungil osalemise eest vastavalt hageja poolt märgitud tunnihinnale. Kohtuistung algas kell 11.57 ja lõppes kell
vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.