Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 16.03.2021, Tallinn 2-20-18729 J. T. hagi V. M. vastu kahju hüvitamise nõudes 39 572,56 eurot Hageja: J. T. (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Mihkel Kivisalu (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, asukoht Vesivärava 50, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: V. M. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex OÜ, asukoht Väike-Ameerika tn 8-301, 10129 Tallinn, e-post: [email protected]). 09.03.2021 Hageja lepinguline esindaja: advokaat Mihkel Kivisalu Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Therdohlebov
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja J. T. kanda. 3.2 Mõista hagejalt J. T. välja kostja V. M. kasuks menetluskulud summas 1764 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1764 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-20-18729 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA SEISUKOHAD JA HAGEJA NÕUE
1.J. T. (hageja) esitas 18.12.2020 Harju Maakohtule hagi V. M. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub mõista V. M.ilt J. T.i kasuks välja kahju hüvitis summas 36 641,26 eurot ja viivised VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt leidis hageja 2018. aastal veebilehelt www.kv.ee kinnisasja asukohaga XXX (edaspidi nimetatud ka kinnisasi) müügikuulutuse. Kuivõrd kinnisasi hakkas hagejale huvi pakkuma, võttis hageja ühendust müügikuulutuses märgitud maakleriga (M.-L. L.). Kuivõrd hagejale avaldatud informatsioon kinnisasja osas oli sobilik, sõlmisid pooled seoses kinnisasjaga 12.07.2018 korteriomandi müügilepingu. Müüja kinnitas müügilepinguga, et korteriomandil ei ole talle teadaolevalt varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjat teavitanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Arvestades, et hageja soovis kinnisasja osta pangalaenuga, oli hageja kohustatudtellima kinnisasja hindamisakti. Hindamisaktis märgiti kinnisaja väärtuseks 114 000 eurot. Hindamisakti koostamisel ei olnud hagejale ega ka hindajale teada, et kinnisasjal on varjatud puudused, mistõttu on hindamisaktis märgitud, et väärtus kehtib eeldusel, et kinnisasi on heas seisukorras (mis oli hindajale silmaga nähtav) ning ei esine varjatud puudusi. Ühtlasi märgiti hindamisaktis, et on olemas korstnapühkija 10.10.2017 tehtud akt, mis on resolutsiooniga: „puhastatud ja kontrollitud, küttesüsteemide osad on kasutuskõlblikud“.
3.Kostja andis hagejale kinnisasja valduse üle 29.07.2018. Kinnisasja üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeriti elektri- ja veenäidud ja kinnitati, et kostjal puuduvad kommunaalmaksete võlgnevused. Hageja asus kinnisasja kasutama. Seoses talvise perioodi lähenemisega tellis X korteriühistu OÜ-lt X korstnapühkija hinnangu küttesüsteemide seisukorra ja ohutuse kohta. 04.10.2019 teostatud korstnapühkimise aktist selgub, et puhastati ka hagejale kuuluva korteriomandi kamin koos ühenduslõõriga. Seejärel märgiti aktis, et puhastatud ja kontrollitud küttesüsteemide osad on kasutuskõlblikud.
4.25.11.2019 kell 03:18 edastas Häirekeskuse Põhja keskus Päästeameti Põhja päästekeskusele teate tulekahju kohta aadressil xxx. Põles korter x kolmanda korruse juurdeehituses oleva kamina alune põrand. Päästeameti sõnul sai tulekahju tõenäoliselt alguse nõuetele mittevastava kütteseadme (kamin) kasutamisest. 27.11.2019 Swedbank AS-i poolt koostatud ehitise ülevaatusaktist selgub, et „Teise korruse elutoa kamina kütmisest oli süttinud korteriseina taga olev soojusvill. Päästeameti hinnangul on kamin valesti ehitatud. Korter on sellisel kujul ostetud augustis 2018, varem on kaminat köetud mõne korra. Nähtav kahju:Teise korruse elutuba:- kõik kodune vara ja ruumi pinnad on saanud tule- ja tahmakahju, selle ruumi
2 (13)
2-20-18729 kipsseinte taga olid tulekolded mille avastamiseks on Päästeamet pindasid avanud, kolme katuseaknaklaasid on purunenud, puitraamid põlenud. Teise korruse magamistuba:- kõik kodune vara ja ruumi pinnad on tahmunud. Esimese korruse köök:- kodune vara ja ruumi pinnad on tahmunud, Päästeamet on avanud lae tulekollete avastamiseks, näha on ülemiselt korruselt voolanud tulekustutusvee kahjustused tapeeditud kipsseintel. Kahjuavaldus esitati kindlustusandjale.“
5.Hageja on kandnud kulusid kinnisasjal esinenud varjatud puuduste kõrvaldamiseks. Korteris number x tekkinud kahjustuse osas esitas If P&C Insurance AS-i kahjukäsitleja T. P. kahjunõude nr E42197316Q summas 9 872 eurot. Hageja leppis kokku maksegraafikus, mille alusel tasub hageja igakuiselt 164,50 eurot. Korteris number x tekkinud kahjustuste hüvitamiseks on hageja tasunud If P&C Insurance AS-ile 3 460,90 eurot. Korteris number x tekkinud kahjustuse osas esitas If P&C Insurance AS-i kahjukäsitleja T. P. kahjunõude nr E42197326Q summas 11 778,44 eurot, mille osas leppis hageja kokku maksegraafikus, mille alusel tasub hageja igakuiselt 196,30 eurot. Korteris number x tekkinud kahjustuse osas esitas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal kahjukäsitluse osakonna juhataja Indrek Petter kahjunõude nr 9129570 summas 3 230,92 eurot, mille osas leppis hageja kokku maksegraafikus. Lisaks eeltoodule hävines tulekahjus ka hageja korteris olev kodune vara kogusummas 15 176 eurot. Eeltoodud kaminast põhjustatud kahju on pidanud hageja kindlustusandjatele tasuma ning lisaks on hageja enda vara tulekahjus hävinud. Kogu varakahju oli summas 15 176, milles kindlustusandja kompenseeris 10 000 eurot. Seega 5 176 eurot pidi hageja ise hüvitama.
6.Müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et müügilepingu esemel ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud puuduseid, mida hageja ei saanud ülevaatuse teostamisel märgata. Lähtudes ülaltoodust, esines aga kostja poolt hagejale müüdud korteris väga oluline varjatud puudus – kamin oli ehitatud nõuetele mittevastavalt ja kamina põranda (metallist plaadi) all olev osa oli kergestisüttivast materjalist. Seega, müüdud korteriomandil esines selline varjatud puudus, mida müügitehingu toimumise ajal ja ilma spetsialisti abita ei olnud võimalik tuvastada. Kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud, mistõttu rikkus ta enda kohustusi müüjana ja müüs olulise varjatud puudusega asja. Arvestades, et hageja on kahju kõrvaldamisega tänaseks hetkeks kandnud kahju summas 33 518,26 eurot, nõuab hageja kostjalt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist 33 518,26 euro ulatuses. Tegemist on summaga, mis on vajalik kostja poolt müügilepingu sõlmimisel avaldamata jäetud ja varjatud puuduste kõrvaldamiseks.
7.11.09.2020 pöördus hageja kostja poole kahju hüvitamise nõudega, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast, mistõttu peab hageja oma õiguseid kohtus teostama. Seoses asjaoluga, et kostja ei olnud nõus hüvitama kahju kohtuväliselt ning venitas omapoolsete vastustega, on hagejale tekkinud kahju kohtueelselt kasutatud õigusabikulu näol. Hageja on püüdnud lahendada vaidlust kostjaga iseseisvalt, ilma kolmanda isiku kaasamiseta, kuid hoolimata sellest ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees, ega andnud teada tähtaega, millal tal oleks seda võimalik teha. Seega pöördus hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid poole. Nõudeavalduse koostamiseks ja esitamiseks ning kostja esindajaga suhtlemiseks on hageja kasutanud õigusabi. Hageja õigusabikulu suurus on 3 123 eurot (koos käibemaksuga). Hageja õigusabikulu tuleb kostjal tasuda kahju hüvitisena. Hagejale tekkinud õigusabikulu on hageja otsene varaline kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Riigikohus on 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Riigikohus märkis, et „advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning
3 (13)
2-20-18729 samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad“.
8.Hagi õigusliku põhjenduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõttes, mille lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas (VÕS § 217 lg 1). Hagiavalduse punktis 1.3. ja 1.5. väljatoodud asjaoludest nähtub, et müügilepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele ega kvaliteedile, sest kostja ei täitnud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja müüs hagejale oluliste varjatud puudustega asja, mis põhjustas antud korteris tulekahju, mis omakorda tekitas hagejale kahju. Kostja ei teavitanud hagejat lepingueseme puudusest ehk kamina nõuetele mittevastavusest. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Müügilepinguga anti üle hagejale korteriomand, mille juurde kuulus ka kamin. Kostja ei andnud kamina kohta teada, et sellel on varjatud puudused, mistõttu kostja müüjana teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest. Käesoleval juhul oli kostjate kohustuseks anda hagejale müügilepingu alusel üle kvaliteetne, lepingule ning VÕS §-s 217 sätestatud tingimustele vastav kinnistu. Nimetatud kohustust on kostjad rikkunud.
9.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitada tuleb kogu varaline ja mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise üldisteks eeldusteks on kehtiv võlasuhe poolte vahel (käesoleval juhul müügileping), kohustuste rikkumine (käesoleval juhul puudustega kinnistu müümine kostjate poolt), rikkumine ei ole vabandatav (käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et rikkumine on vabandatav), rikkumist ei ole põhjustanud hageja (sellised asjaolud käesoleval juhul puuduvad – puudustega kinnistu müüs kostja ning puudus oli seal olemas enne korteri üleandmist) ning kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (käesoleval juhul on kahju summas 33 518,26 eurot ning seda kahju ei esineks, kui kostja oleks müünud hagejale puudusteta kinnistu). Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad ülalviidatud õigusnormide alusel hagejale tekkinud otsese varalise kahju eest ning on kohustatud kahju summas 33 518,26 eurot hagejale hüvitama.
10.09.02.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja on oma 20.01.2021 menetlusdokumendis kokkuvõtlikult leidnud, et tulekahju tekkis kamina valest kasutamisest hageja poolt. Kostja sõnul vastas varasemalt kamin nõuetele (ehituslik audit). Lisaks leidis kostja, et ei vastuta tulekahju ja põlenguga tekitatud kahju eest, kuna hageja kasutas kaminat valesti. Kaminal ei olnud tuhakasti ega metallist lehte. Kostja tõlgendus tulekahju tekkimisest ja asjaolude tõlgendamisest on ekslik. Tegelikkuses sai tulekahju alguse kamina põhja ja põlevmaterjalist põrandakonstruktsioonide vahelisest ebapiisav isolatsioonist. Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja asjatundja L. S. (s.) hinnangu. L. S. omab korstnapühkija kutsetunnistust (nr 094569) ning talle on samuti omistatud pottsepa kutsetunnistuse tase 4. Sellest tulenevalt on L. S. pädev andma hinnanguid küttekehade ehituse osas. L. S. teostas korstnapühkimise töid vahetult enne põlengut (04.10.2019, vt hagi lisa nr 4) ning külastas korterit ka pärast tulekahju (25.11.2019).
4 (13)
2-20-18729
11.L. S. selgitab, et „Tulekahju põhjuseks on minu hinnangul kamina põhja ja põlevmaterjalist põrandakonstruktsioonide vaheline ebapiisav isolatsioon. Tulekahju oli alguse saanud kamina tulekolde keskelt tuharuumi põhja alt. Kaminal puudus arvatavasti vundament ning kamina all põranda sees asuvad konstruktsiooniosad olid isoleerimata. Käisin 04.10.2019 xxx majas teostamas korstnapühkimistöid, kaasa arvatud korteris nr x. Kamina puhastamisel ja visuaalsel kontrollil ei olnud võimalik tuvastada, et kamina põhi on piisavalt isoleerimata. Mäletan, et klaasuksega tellistest müüritud kamin oli ehitatud korstna kõrvale. Tulekolde põhjas oli tuharest, restist ca 10cm madalamal oli kivist tuharuumi põhi. Kamina ees koldeukse all oli tuharuumi luuk, kust kaudu sai tuharuumist tuhka välja võtta. Eraldi tuhakogumise nõud minu mäletamist mööda tuharuumis ei olnud ning ehituslikult see nii ka ei tundunud, et tuharuumi põhja ja tuharesti vahele käiks eraldi tuhapann. 04.10.2019 korstnapühkimistööde teostamisel oli kamina ukse ees põrandal nõuetele vastav kaitseplekk olemas. Minu mäletamist mööda kaminal tuhapanni ei olnud. Tuhapann või -kogumisnõu on tavaliselt tehases valmistatud kütteseadmetel. Tuhakogumisnõu eesmärk üldiselt on tuharestist alla suunas kukkuva tuha kogumine ning tuha mugav eemaldamine kaminast.“
12.Eeltoodust nähtub, et varasemalt kamina osas puhastamistöid tehes ei olnud visuaalselt võimalik tuvastada, et kamina põhi oli isoleerimata. Seega oli tegemist varjatud puudusega VÕS § 218 lg 1 mõttes, kuna puudust ei olnud võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Samuti nähtub, et tuhapann ei olnud ehituslikult antud kamina puhul vajalik. Samuti nähtub, et kamina ees põrandal olev kaitseplekk oli olemas. Kamina kaitseplekk nähtub ka hageja tehtud fotost korstnapühkimistööde ajal 04.10.2019. Seega on kostja väited ekslikud, et kaitsepleki puudumine või tuhapann olid põlengu tekke põhjuseks. Tegelik põhjus oli halvasti ehitatud kamin (puudulik isolatsioon). Veelgi enam, kuna tegelikku kamina põlengu põhjust ei olnud võimalik üksnes visuaalsel vaatlusel kindlaks teha, siis on käesoleval juhul kostja esitatud ekspertarvamus (vt kostja 20.01.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa 1) asjakohatu. Kostja ekspert V. M. on koostanud ekspertiisi väga pinnapealselt ning kohapeal käimata. Kostja ekspert on koostanud ekspertiisi üksnes ühel pildil kamina esisest ühest küljest, millest ei nähtu kamina siseosa. Kostja enda eksperdiarvamuse leheküljelt 7 selgub, et iga korteriomanik teostas kinnistatud projekti alusel iseseisvalt eluruumide ehitustöid, kuid puudub tegelik ehituslik akt kamina kohta. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja ekspert on koostanud ekspertiisiakti üksnes üldisel teabel, mis ei kajasta tegelikkust, seega ei vasta ka ekspertiisakti lõpptulemid (sh skeem põlengust) tegelikkusele. Kokkuvõtvalt ei ole kostja korrektselt tõendanud oma sisulisis väiteid tulekahju tekke põhjustest.
13.Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid vara ja tööde ülepaisutatusse osas. Kostja on oma menetlusdokumendis esitanud üksnes paljasõnalised väited hageja vara kahju paisutatuse osas. Samuti väidab kostja, et pole selge, kas nimekirjas olevad asjad on niivõrd kahjustatud, et nende puhastamine või taastamine ei ole enam võimalik. Hageja märkis ekslikult pooltevahelises kirjavahetuses väiksema summa. Tegelikkuses on hageja vara hävimine ja kahjustumine tõendatud lisaks ka kindlustusandja poolt. Kindlustusandja Swedbank AS selgitustest nähtub, et kodune oli saanud tule- ja tahmakahju. Lisaks selgitati, et „Kindlustuse kogemus ja ka tehnikat defekteerunud Netiabi on meile telefoni teel kinnitanud, et põlengus osalenud tehnika peendetailidele mõjuvad tahmaosad laastavalt. Lisaks plastdetailidele, mis kuumuse tõttu võivad sulada ja millele jääb kiiresti külge põlengu kirbe lõhn, ei garanteerita seadmetele enam 100% töö- või taastamise kindlust. Tahma peenikesed osad võivad seadmete ventileerimise avade tõttu jõuda üsna kaugele tehnika sisemiste detailideni. Lisaks tuleb siin tähelepanu pöörata ka tervise aspektile: nt põlengu üle elanud mikrouunis toidu soojendamine ei ole tervise seisukohalt ka kindlasti enam ohutu.“ Lisaks nähtub Swedbank AS
5 (13)
2-20-18729 koostööpartneri Netiabi OÜ selgitustest ja ekspertiisidest, et näiteks kogu utiliseeritud köögitehnika tuleb välja vahetada, kuna selle taastamine ei ole ohutu ja otstarbekas. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja esitatud vara kahju taastamine enam mõistlik ega ohutu.
14.Kostja oma asunud seisukohale, et päästeameti kirjast ei nähtu, et mis täpsemalt ei vastanud nõuetele. Hageja peab vajalikuks siinkohal märkida, et kohtus 25.01.2021 Päästeametis ohutusjärelevalve büroo peainspektor A. J., kes selgitas, et Päästeamet kasutab sõna „tõenäoliselt“ kuna Päästeamet ei anna lõplike hinnanguid tulekahjule. Tulekahju tekke põhjuseid võib kamina osas selgitada näiteks kutseline pottsepp Samuti näitas Päästeamet pärast tulekahju tehtud fotosid kaminast. Fotodelt nähtus, et kamina ülaosas oli suur auk. Kuna Päästeamet ei keeldus hagejale fotot edastamast ning palus seda teha kohtu kaudu, esitas hageja taotluse fotode välja nõudmiseks Päästeametilt.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 21.01.2021 vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitis koos viivisega VÕS § 113 lg 1 järgi.
16.Kostja leiab, et hageja minetas õiguse viidata müügieseme väidetavale puudusele kuna ei teatanud puudusest kostjale mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg-d 1 ja 3). Tulekahju toimus 25.11.2019, aga esimene pöördumine hagejalt tuli 11.09.2020, advokaadi kaudu. Kostja avaldas kohe soovi korterit üle vaadata, kuid hageja keeldus põhjendusega, et korter sai juba parandatud ja mingeid jälgi tulekahju eelsest olukorrast enam ei ole.
17.Vara ja tööde väärtus on ülepaisutatud. Hageja soovib uuele asjale vastavaid hüvitisi asjade eest, millede kasutusiga on möödunud (nt kui mitte ainult vinüülmängija on 20 aastat vana, selle väärtus on parimal juhul 5 eurot, hageja aga soovib selle eest 300 eurot; sülearvuti Macbook on 4 aastat vana, aga hageja soovib selle eest 1600 eurot; viie aasta vanune madrats, mille arvestuslik kasutusiga on mitte üle 5 aastat, omab pigem negatiivset väärtust, kuna vajab utiliseerimist, aga hageja soovib selle eest 300 eurot). Hageja ise nimetas pooltevahelises kirjavahetuses algselt olulised väiksemad hinnad (nt televiisori hinnaks oli algselt 1600 eurot, hagis aga juba 3100 eurot). Enamgi veel, pole selge, kas nimekirjas olevad asjad on niivõrd kahjustatud et nende puhastamine või taastamine ei ole enam võimalik.
18.Ei vasta tõele väide justkui müüdud korteris ei vastanud kamin nõuetele. Tegelikult tulekahju tekkis kamina valest kasutamisest hageja poolt. Kostja võtab omaks, et kaminat kontrolliti regulaarselt ja alati märgiti, et see on kasutuskõlblik (hagiavalduse punktid 1.3 ja 1.5, hagiavalduse lisa 3 – hindamisakt, milles refereeritakse korstnapühkija 10.10.2017 akti ja hagiavalduse lisa 5). Kostja võtab omaks, et kaminat kasutati regulaarselt ja probleemideta (hagiavalduse p 1.7 ja hagiavalduse lisa 7). Kui kaminat kasutas kostja, siis oli kamina all nii tuhapann kui ka metallist leht. O. M. elas müüdud korteris koos kostjaga, kasutas ja puhastas kaminat regulaarselt tuhast ja viibis selle kontrollimiste juures. Samuti oli 2017. aastal läbi viidud ehituslik audit, mille käigus kontrolliti ka kaminat ja mis tuvastas, et kamin vastab nõuetele ja ehitatud kvaliteetselt.
19.Kostja ei vastuta tulekahju ja põlenguga tekitatud kahju eest. Päästeameti kirjas (hagiavalduse lisa 6) on märgitud, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse nõuetele mittevastava kütteseadme (kamin) kasutamisest. Mis nimelt ei vastanud nõuetele – Päästeamet ei
6 (13)
2-20-18729 täpsustanud, kuid on võimalik tuletada, mida Päästeamet silmas peab. Fotode alusel on tuvastatav, et ajal, kui tekkis tulekahju, puudusid kaminast tuhapann ja kamina eest metallist leht, mistõttu ei vastanud enam kamin nõuetele ja tekkisid söega (mitte tuhaga) täidetud mõrad kaminaalusesse betoonkihisse. Kamina nõuetele mittevastavuse eest vastutab tegelikult hageja. Kostja rõhutab, et nõuetele mittevastavus ei seisnenud selles, et kamin oli valesti ehitatud, vaid ainult selles, et hageja poolt vale kasutamise tõttu muutus see ohtlikuks.
20.Hageja ajal ja kuni korteri kostjale üleandmiseni vastas kamin nõuetele ja selle kohta on nii mitmed korstnapühkija aktid kui ka ehitusauditi arvamus. Hageja vaikis maha, et peale kostalt korteri saamist ja enne tulekahju tegi hageja korteris remonti, mille käigus vahetas põrandat ja eemaldas kaminast tuhakasti ja kamina eest metallist lehte. Põranda vahetamine on tõendatav müügikuulutuse ja hindamisakti fotode võrdlemise teel tulekahju järgsete fotodega. Nimelt müügi ajal oli kaminaga ruumis helebeež parkett, tulekahju järgselt aga tumepruun. Müügikuulutuse fotod on hagiavalduse lisas 1, hindamisakti fotod on hagiavalduse lisas 3 lk-l 15 keskmises reas paremal pool. Tulekahjujärgsed pildid, millistel on näha uut põrandat, on hagiavalduse lisades 20-2 (tugitool), 20-3 (tugitool), 21 (tv alus), 23-1 (tv alus 2), 29 (reisikohver Samsonite), 32 (kott-tool) jpm). Kuivõrd hageja vahetas põranda, siis etteheited kostjale justkui põrandakate oli süttiv, ei ole adresseeritud õigele isikule kuivõrd hageja vastutab tema paigaldatud uue põranda eest ise.
21.Kostja tellis spetsialisti arvamuse 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener V. M.ilt, kellel on õigus teostada üldehituslikku ehitamist, omanikujärelevalvet ja ehitusauditit. Arvamus oli tellitud selleks, et tuvastada, esiteks, tulekahju põhjuse, ja teiseks, kas müüdud korteril olid tulekahju põhjustanud puudused. Spetsialist tuvastas, et korter renoveeriti 2017. aastal, mille järgselt viidi läbi tööde audit , mis tuvastas, et tööd olid läbiviidud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt. 25.11.2019 tulekahju alguseks on spetsialisti arvamusel puitkonstruktsioonid, mis katavad põrandat (ehk hageja poolt paigaldatud süttiv põrandakate), mida mõjutasid kuumad kaminasöed (lisa 1 p 4.3). Süte põrandale sattumise põhjuseks on tuhapanni ja kaminaesise mittesüttiva katte (metallist leht, mis pannakse kamina ette) puudumine. Spetsialisti arvamusel (lisa 1 p 4 lk 16) tegi ilmselgelt hageja kamina kasutamisel mitu järgmist viga: - ei uurinud ega järginud kamina ohutu käitamise nõudeid; - ei paigaldanud kaminasse eemaldatavat tuhapanni ja kamina ette kaitsvat metalllehte; - süütas kamina, aga ei valvanud selle järele; - järelevalve puudumise tõttu lasi tulekahjul väiksest koldest ulatuslikuks (pindala mõõtmetes) tulekahjuks muutuda. Spetsialist tuvastas, et puitkonstruktsioonide põleng kaminasüdamiku lähedal sai võimalikuks ohutuseeskirjade mitme rikkumise tõttu kamina kasutamisel hageja poolt. Rikutud on tuleohutuse reegleid ja eeskirju lahtise tulega seadmete käitamisel, mis on ette nähtud Eesti õigusaktidega (lisa 1 p 5.7 lk 17).
22.Seega, esiteks kamin on ehitatud õigesti, vaid muutus ohtlikuks selle vale kasutamise tõttu, st puudusid metallist leht ja tuhapann, ilma milledeta on kamina kasutamine keelatud, järelikult tulekahju eest vastutab siiski hageja, mitte kostja. Teiseks, kahju oleks oluliselt väiksem ja piirduks pisikese koldega, kui hageja ei oleks jätnud kaminat järelevalveta, seega kahju eest vastutab alusel jällegi hageja, seda ka siis, kui sarnases hüpoteetilises olukorras tekiks tulekahju algne kolle kostjast tulenevatel asjaoludel (mida antud juhul ei esine). Hageja rikkus Tuleohutuse seaduse § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada kamina kütmisel kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll.
23.Hageja nõue kohtuväliste õigustoimingute hüvitamiseks on suures osas põhjendamatu. Ei olnud mõistlik kulutada kohtuvälisele suhtlusele rohkem aega kui seda oleks kohtumenetluse puhul. VÕS § 128 lg 3 seab kohtuväliste kulude hüvitamisel mõistlikkuse piiri. Kostja leiab, et
7 (13)
2-20-18729 1-2 telefonikõnest (summaarse ajakuluga mitte üle 0,5 tundi) oli täiesti piisav selleks, et aru saada, kas kohtuväline lahendus on võimalik. Seega suuremad kulud ei ole mõistlikud ja ei kuulu seega hüvitamisele. Lisaks märgitule, kostja ei pea kinni maksma hageja esindajate omavahelisi arutelusid või advokaadi poolt Riigikohtu praktikaga tutvumist. Ka need kulud väljuvad kostja arvates mõistlikkuse piiridest ja seega hüvitamisele ei kuulu.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Vaidlus puudub selles ja kohus loeb tuvastatuks, et hageja ostis kostjalt 12.07.2018 müügilepingu alusel xxx asuva korteriomandi nr x hinnaga 112 000 eurot (I kd, tl 13-19). Kostja andis hagejale korteriomandi valduse üle 29.07.2018 (I kd, tl 45). Samuti puudub vaidlus selles, et 25.11.2019 kell 03:18 edastas Häirekeskuse Põhja keskus Päästeameti Põhja päästekeskusele teate tulekahju kohta aadressil xxx. Põles korter x kolmanda korruse juurdeehituses oleva kamina alune põrand. Päästeameti väitel sai tulekahju tõenäoliselt alguse nõuetele mittevastava kütteseadme (kamin) kasutamisest (I kd, tl 38). 27.11.2019 Swedbank AS-i poolt koostatud ehitise ülevaatusaktis on märgitud, et „Teise korruse elutoa kamina kütmisest oli süttinud korteriseina taga olev soojusvill. Päästeameti hinnangul on kamin valesti ehitatud. Korter on sellisel kujul ostetud augustis 2018, varem on kaminat köetud mõne korra“ (I kd, tl 47).
25.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja poolt hagejale müüdud korteris esines oluline varjatud puudus – kamin oli ehitatud nõuetele mittevastavalt ja kamina põranda (metallist plaadi) all olev osa oli kergestisüttivast materjalist. Müüdud korteriomandil esines hageja arvates selline varjatud puudus, mida müügitehingu toimumise ajal ja ilma spetsialisti abita ei olnud võimalik tuvastada. Hageja tugineb sellele, et kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud, mistõttu rikkus ta enda kohustusi müüjana ja müüs olulise varjatud puudusega asja. Hageja on hagi kohaselt kandnud kahju kõrvaldamisega kahju summas 33 518,26 eurot, mistõttu nõuab hageja kostjalt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist 33 518,26 euro ulatuses. Tegemist on hageja väitel summaga, mis on vajalik kostja poolt müügilepingu sõlmimisel avaldamata jäetud ja varjatud puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 3 123 eurot.
26.Riigikohus selgitas 14.03.2019 otsuse nr 2-17-1937 p-s 16, et müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): · puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); · puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); · ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); · sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); · ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
27.Eeltoodust tuleneb, et kostja vastutuse tekkimisel puudustega korteri müügi eest on üheks vältimatuks tingimuseks mh hageja kohustus teatada väidetavast puudusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja puudusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 1 on sätestatud, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada
8 (13)
2-20-18729 saama. VÕS § 220 lg 3 esimesest lause kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 11.09.2020 kostja poole kahju hüvitamise nõudega, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast. Kostja leiab hagivastuses, et hageja minetas õiguse viidata müügieseme väidetavale puudusele kuna ei teatanud puudusest kostjale mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg-d 1 ja 3). Tulekahju toimus 25.11.2019, aga esimene pöördumine hagejalt tuli advokaadi kaudu alles 11.09.2020. Kostja väitel avaldas ta kohe soovi korterit üle vaadata, kuid hageja keeldus põhjendusega, et korter sai juba parandatud ja mingeid jälgi tulekahju eelsest olukorrast enam ei ole.
28.Riigikohtu 18.11.2020 otsuse nr 2-17-7157 p-s 13 on selgitatud, et VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle kohustuse rikkumise korral ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 16). Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (nt sõidukiga proovisõit teha) (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14).
29.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja müüs talle varjatud puudusega korteri ja varjatud puuduseks oli nõuetele mittevastavalt ehitatud kamin. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja sai kamina väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teada 2019. a novembri lõpuks-detsembri alguseks, igal juhul 2019. a detsembris. Päästeameti 25.11.2029 vastuse kohaselt sai tulekahju tõenäoliselt alguse nõuetele mittevastava kütteseadme (kamin) kasutamisest (I kd, tl 38). 27.11.2019 Swedbank AS-i poolt koostatud ehitise ülevaatusaktis on samuti märgitud, et „Teise korruse elutoa kamina kütmisest oli süttinud korteriseina taga olev soojusvill. Päästeameti hinnangul on kamin valesti ehitatud“ (I kd, tl 47). Kohtuistungil kinnitas hageja, et talle sai viidatud Päästeameti hinnang ja ehituse ülevaatusakt teatavaks eeldatavalt 2019. a detsembri alguseks (vt II kd, tl 36). Hagi kohaselt pöördus hageja kostja poole kahju hüvitamise nõudega aga 11.09.2020 ehk rohkem kui 9 kuud pärast väidetavast kamina lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest (I kd, tl 4). Hageja ei ole väitnud ega esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest varasemalt informeerinud. Vastupidi, kohtuistungil kinnitas hageja, et enne 11.09.2020 kahjunõuet poolte vahel kirjavahetust ei olnud ja läbirääkimised võimaliku kahju hüvitamise osas algasid alles pärast 11.09.2020 (II kd, tl 36 ja tl 36 pöördel).
30.Kohus leiab, et kostja poolt hageja teavitamine asja lepingutingimustele mittevastavusest ligikaudu 9 kuud pärast sellest teadasaamist ei ole tehtud mõistliku aja jooksul VÕS § 220 mõttes. VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Ka käesolevas asjas on kostja VÕS § 1 lg 5 kohaselt tarbija. Kuna ka hageja on tarbija, siis ei vasta pooltevaheline müügileping küll tarbijalemüügi mõistele VÕS § 208 lg 4 tähenduses, kuid sellele vaatamata on alles 9 kuud pärast väidetavast puudusest
9 (13)
2-20-18729 teadasaamist sellest kostja teavitamine ilmselgelt ebamõistlik aeg. Hageja ei ole tuginenud sellele, et oleksid eksisteerinud mingid objektiivsed asjaolud, mis takistanuks hagejat informeerida müüdud korteri kamina väidetavatest puudustest juba esimese kahe kuu jooksul pärast 2019. a novembris toimunud tulekahju.
31.Hageja väitis kohtuistungil, et väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest kostja teavitamine viibis seetõttu, et hageja ootas kindlustusandjate hinnanguid kahju suuruse osas (II kd, tl 36). Kohtu hinnangul on hageja sellekohased väited põhjendamatud. Hageja soov oodata enne kostjale pretensiooni esitamist ära kindlustusandjate hinnangud kahju suuruse kohta ei saanud kuidagi hagejat takistada teavitada kostjat väidetavast lepingutingimustele mittevastavast kaminast. Hageja kinnitusel perioodil 2020. a veebruarist – juulini toimunud suhtlus kindlustusandjatega ja kindlustusandjatele tehtud maksed (I kd, tl 48-60) ei sisaldanud infot kamina lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Ka hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kamina väidetav nõuetele mittevastavus selgus Päästeameti hinnangust ja ehituse ülevaatusaktist, mitte aga kindlustusandjate tagasinõuetest. Kuna hageja pidas hagiavalduses Päästeameti hinnangut ja ehituse ülevaatusakti (I kd, tl 38 ja tl 47) kamina lepingutingimustele mittevastavuse tõendamisel piisavaks, siis pole eluliselt usutav hageja kohtuistungil väljendatud seisukoht, justkui ei olnuks needsamad tõendid 2019. aasta lõpus piisavad selleks, et teavitada kostjat kamina väidetavatest puudustest. Ka kohtuistungil kinnitas hageja, et tugineb just Päästeameti ekspertiisile, mida üksnes „kaudselt ja mingil määral“ toetab asjaolu, et kindlustus oli nõus korterit renoveerima ja vara hüvitama (vt II kd, tl 37 pöördel). Lisaks on hageja kinnitanud, et asjatundja L. S., kes omab korstna korstnapühkija ja pottsepa kutsetunnistust, külastas korterit vahetult pärast 25.11.2019 tulekahju ning tegi kindlaks kamina ehituslikud puudused (I kd, tl 169, tl 172-173). Hageja kinnitusel võib just kutseline pottsepp selgitada tulekahju tekke põhjuseid kamina osas ja kamina ehitamise nõudeid (I kd, tl 170; II kd, tl 35 pöördel) ning lisaks Päästeameti hinnangule tugineb hageja täiendava tõendina pottsepa asjatundja arvamusele (II kd, tl 35). Seega pidi hagejale lisaks Päästeameti hinnangule ja ehituse ülevaatusaktile ka kutselise pottsepa L. S. poolt 25.11.2019 tehtud ülevaatuse järgselt teada olema hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus ning hagejal tekkis VÕS § 220 lg-st 1 tulenev kohustus kostja mõistliku aja jooksul teavitamiseks väidetavast kamina lepingutingimustele mittevastavusest.
32.Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, ei teatanud hageja kostjale müüdud korteri kamina lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (vt kohtuotsuse punktid 2931). Seetõttu ei või kostja VÕS § 220 lg 3 tulenevalt väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 220 näol ei ole seejuures tegemist formaalse sättega, vaid paragrahviga, mis sätestab põhimõttelised nõuded õiguskindluse tagamiseks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 113) märgitakse VÕS § 220 kommentaarina, et paragrahvi peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. See väldib esmalt tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud huvide kaitse. Käesolevas asjas ilmestab hageja poolsest teavitamiskohustuse rikkumisest tulenevaid tõendamisraskusi mh pooltevaheline vaidlus selle üle, kas tulekahju toimumise ajal oli kamina ees kaitseplekk või mitte või kas hageja järgis kamina kasutamisel kehtivaid reegleid. Mida rohkem aega möödub puuduse ilmnemisest ja mida hiljem kostjat väidetavast puudusest teavitatakse, seda keerukam on vaidluse korral puudusega seotud asjaolusid tõendada ning ka kostjal võib osutuda võimatuks enda kaitseks tõendite esitamine olukorras, kus jälgi tulekahju eelsest olukorrast enam pole.
33.VÕS § 220 lg 3 teises lauses on sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult
10 (13)
2-20-18729 vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et käesolevas asjas olnuks hagejapoolne õigeaegne teatamata jätmine mõistlikult vabandatav. Samuti pole hageja viidanud asjaoludele, mis võiksid anda aluse kaaluda VÕS § 221 erisuste kohaldamist (kostja tahtlus, raske hooletus või kostja teadlikkus lepingutingimustele mittevastavusest).
34.Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hageja põhinõue seoses müügilepingu väidetava rikkumisega on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks (I kd, tl 94-98). Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue. Menetlusökonoomia huvides puudub põhjus käsitleda poolte muid väiteid ja tõendeid, sest hagi jääks sõltumata sellest rahuldamata. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut sellele, kas müüdud korteri kaminal esinesid hageja poolt väidetud puudused ning kas hageja rikkus kamina kasutamisel kehtivaid õigusakte ja tuleohutuse reegleid (vt I kd, tl 143; tl 172-174). Samuti ei anna kohus hinnangut Päästeameti fotodele (II kd, tl 2-30) ega kahjunõude suurust puudutavatele tõenditele. Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, ei ole põhjust hinnata hageja väidetud kahju suurust ega kostja sellekohaseid vastuväiteid.
35.Harju Maakohtu 21.12.2020 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks seadis kohus V. M. ́ile (ik XXX) ja O. M. ́le (isikukood xxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, kohtuliku hüpoteegi summas 36 641,26 eurot käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks J. T. ́i (ik XXX) kasuks (I kd, tl 106-107). TsMS § 386 lg 4 on sätestatud, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodut arvestades kohus tühistab Harju Maakohtu 21.12.2020 määrusega käesolevas asjas rakendatud hagi tagamise abinõud. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
36.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja 21.03.2021 hagivastuse kohaselt olid kostja menetluskulud antud dokumendi esitamise seisuga lepingulise esindaja kulud 2500 eurot (166,67 x 12 + KM20% = 2500) ja dokumentaalse tõendi (spetsialisti arvamus) saamise kulud 545 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märkis, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepingulise esindaja toimingutena on näidatud nõupidamine kostjaga, hagiavalduse ja lisade analüüs, esialgne vastus hagile, tagatise taotluse koostamine ja esitamine, kostjale selgitamine, kostjalt materjali küsimine ja saadud materjali selekteerimine, vastuse koostamine. Nimetatud toimingute kostja poolt näidatud ajakulu oli kokku 12,5 tundi. 09.03.2021 kohtuistungil palus kostja arvestada menetluskulude hulka ka kohtuistungi ettevalmistuse ajalises mahus 1 h ja
11 (13)
2-20-18729 kohtuistungil osalemise ajalises mahus 1,5 h vastavalt istungi ajalisele kestusele.
38.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
39.Kostja on taotlenud menetluskuluna hagejalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale teenust tunnihinnaga 200 eurot. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude osas, leides, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja tunnihind 200 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus nõustub hagejaga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot koos käibemaksuga on käesolevas asjas põhjendamatult kõrge. Käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam. Kohus ei pidanud kohaldama välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata kohtulikke ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr käesolevas vaidluses oli 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot), pidi hagejale olema ettenähtav, et ka kostja võib kasutada samaväärse tunnitasuga esindajat. Seetõttu peab kohus õigeks rakendada tunnitasumäära 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot) ka kostja esindajale. Poolte esindajate kvalifikatsioonis ei olnud käesolevas menetluses selliseid erinevusi, mis õigustaks kostja esindaja puhul kõrgema tunnitasumäära rakendamist võrreldes hageja esindajaga.
40.Järgnevalt hindab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust. Hinnates kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 12,5 tundi hagivastusega seotud toiminguteks (sh hagi analüüs, kliendisuhtlus, esialgse vastuse, tagatise taotluse ja vastuse koostamine) on ülemäärane. Kohus võtab mh arvesse, et kostja esitas esmalt ilmselgelt põhjendamatu menetluskulude tagatise taotluse koos nn esialgse vastusega hagile (I kd, tl 124) ning kohus jättis tagatise taotluse rahuldamata (I kd, tl 130-131). Kohus leiab, arvestades hagivastuse sisu ja mahtu, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu hagivastusega seotud toiminguteks ei ületa kokku (sh hagi analüüs, tõendite kogumine, kliendisuhtlus ja vastuse koostamine) 8 h. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 h peab kohus põhjendatuks. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1,5 h, arvestades ka asjaolu, et videoühendus kosja esindaja loodi juba enne ametliku kohtuistungi algust ning kohtuistungi esindus ei alga ega lõpe n-ö sekundi täpsusega.
41.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, arvestades kostja menetlusdokumente ja kostja esindaja osalemist menetluses, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud ei ületa käesolevas asjas ajaliselt 10,5 tundi, mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu määra 168 eurot (koos käibemaksuga) arvestades vastab summale 1764 eurot.
42.Rahuldamata jääb kostja taotlus dokumentaalse tõendi (spetsialisti arvamus) saamise kulude hüvitamiseks summas 545 eurot. Asjatundja arvamuse saamise kulu võiks iseenesest olla vaadeldav dokumentaalse tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, kuid antud juhul ei ole asjatundja arvamus koostatud käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja hagivastusele lisatud V. M. arvamus on koostatud 22.09.2020 ja allkirjastatud 16.11.2020 ehk rohkem kui
12 (13)
2-20-18729 üks kuu enne hagi esitamist 18.12.2020 (I kd, tl 135-144). Seega ei ole tegemist dokumentaalse tõendi saamise kuluga käesoleva menetluse tarbeks ning selle saamise kulu ei kuulu kostjale menetluskuluna hüvitamisele. Riigikohtu 21.05.2002 otsuses nr 3-2-1-56-02 p-s 19 on selgitatud, et asjaolu, et väljaspool kohtumenetlust võetud asjatundja arvamust kasutatakse hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks.
43.Kokkuvõttes määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1764 euro ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1764 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
44.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.