lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-19155/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-19155/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Staffrent OÜ14279767(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.märtsil 2021 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number

2-20-19155

Kohtuasi

M P hagi Staffrent väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1397,56 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

OÜ

vastu

puhkusehüvitise

Kostja: Staffrent OÜ (registrikood 14279767, asukoht Kaupmehe 10-2, 10114 Tallinn) juhatuse liige A K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.M P hagi Staffrent OÜ vastu puhkusehüvitise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Staffrent OÜ-lt 1397,56 eurot (üks tuhat kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 56 senti) (bruto) M P kasuks

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Staffrent OÜ kanda Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Kohtueelne menetlus Töövaidluskomisjonis ja menetluskäik

1.M P (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 15.10.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse Staffrent OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise 2442 eurot. TVK tegi 30.11.2020 töövaidlusasjas nr xxxx otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1397,56 eurot (bruto). Kostja taotles kohtult töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses ja vastuhagi menetlusse võtmist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hageja esitas 29.01.2021 kohtule hagi kostjalt kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1397,56 euro (bruto) väljamõistmiseks. TvLS § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohus tuginedes TvLS § 58 lg-le 1 võttis hageja hagiavalduse menetlusse ja määras menetleda kostja vastuhagi, kui TVK-s kohtueelset menetlust mitteläbinud, vaid uut töövaidlusasja eraldiseisva hagina. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

3.Hageja palus kohtule esitatud hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest 1397,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 15.11.2018 kuni 17.08.2020 elektriku ametikohal kirjaliku töölepingu alusel töötasuga 1221 eurot kuus. Hageja ei kasutanud kogu töötamise perioodi vältel kordagi puhkust. Seoses sellega on hagejal õigus kasutamata ja aegumata puhkuse hüvitisele 1397,56 eurot. 17.08.2020 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, kuid kostja tegi töötamise registrisse kande, et töösuhe on lõppenud 15.07.2020. Töötaja ei läinud töölt ära töösuhet lõpetamata, vaid teavitas tööandjat sellest 17.08.2020. Hageja esitatud arvutuskäigu järgi sai ta veebruarist kuni juulini 2020. aastal töötasu 5561,49 eurot. Selle ajavahemiku jooksul oli 163 kalendripäeva. Ajavahemikul alates 01.01.2019 kuni 17.08.2020 oli hagejale ettenähtud 40,96 puhkuse päeva. Seega on ühe puhkuse päeva tasu 34,12 eurot ja puhkusehüvitise suurus 1397,56 eurot (34,12 eurot x 40,96 puhkusepäeva). Kostja vastuväited
4.Kostja ei vaidlusta poolte vahel töösuhte olemasolu 05.11.2018 – 17.08.2020 ega põhipalga suurust 1221 eurot kuus (bruto). Vastuväidetest nähtuvalt esitas hageja 17.08.2020 kostjale kirjaliku avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks päeva pealt, millega rikkus 30 kalendripäevast etteteatamise tähtaega ja tekitas tööandjale kahju, mis seisneb leppetrahvi nõudes 926,92 eurot ja saamata jäänud tulus 1005,08 eurot. Kostja palus vastuhagis tasaarvestada hageja põhipuhkuse hüvitise nõuded tema nõuetega töötaja vastu. Kostja vastuväidetest nähtub ka, et talle jäävad hageja nõuded arusaamatuks, kuna ta on oma töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud, et ta tööandja vastu pretensioone ei oma. Kohtuotsuse põhjendused
5.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures elektriku ametikohal perioodil 05.11.2018 – 17.08.2020, et hageja põhipalk oli 1221 eurot kuus (brutos), et 17.08.2020 esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse töölepingu ülesütlemiseks samast päevast ning, et tööandja ei ole avaldajale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud. Kostja ei ole kohtule esitatud vastuväidetes seadnud enam kahtluse alla hageja kasutamata puhkuse hüvitise nõude suurust, vastupidi ta on esitatud vastuhagis palunud nõuded tasaarvestada.
6.TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et töötaja igaaastase põhipuhkuse kestuseks on 28 kalendripäeva.
7.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
8.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetaksenimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
9.Töösuhte vältamise perioodist 15.11.2018 kuni 17.08.2020, tuleb maha arvestada aeg, kui töötaja oli poolte kokkuleppel tasustamata puhkusel 17.12.2019 - 17.01.2020 (32 kalendripäeva) ja 20.07.2020 20.08.2020 (29 kalendripäeva). Töötajal oli õigus töötatud ajavahemiku 01.01.2019 -17.08.2020 eest kasutada 40,96 puhkusepäeva. Hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda töötasust 5561,49 eurot (veebruar 2020 - juuli 2020) ja arvestuse aluseks olevast 163-st kalendripäevast. Seega on ühe puhkuse päeva tasu 34,12 eurot ja puhkusehüvitise suurus 1397,56 eurot (34,12 eurot x 40,96 puhkusepäeva).
10.Töötaja kinnitus pretensioonide puudumise kohta töölepingu ülesütlemise avaldusel ei anna alust jätta töötaja õigustatud kasutama puhkuse hüvitise nõuet rahuldamata. Kohus jätab hageja nõude lahendamisel tähelepanuta kostja tasaarvestuse nõude, kuna kohus menetleb kostja vastuhagi, kui kui TVK-s kohtueelset menetlust mitteläbinud, vaid uut töövaidlusasja eraldiseisva hagina.
11.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes hagejale hüvitise kasutamata puhkuse eest maksmata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ja hageja kasuks kostjalt välja mõista 1397,56 eurot brutotasuna. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja