4.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist täitmiseks Maanteeametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud D A’i kanda
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 (5)
2-20-19202
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Kohtutäitur Elin Vilippus (edaspidi kohtutäitur) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgnik D A’i (edaspidi võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku D A suhtes algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-15-12046 ja sissenõudja S G (edaspidi sissenõudja) avaldus. Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-12046 mõisteti välja D Ailt S G kasuks igakuine elatis miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni S G täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.08.2017-31.12.2019 on tekkinud elatise võlgnevus summas 4515.00 eurot. Nõude suurus koos täitekuludega moodustab: 5271.00 eurot. 23.11.2020 esitas sissenõudja lepinguline esindaja kohtutäiturile avalduse mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja õiguse andmise keelamiseks, kuna võlgnik ei ole täitnud ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Täitmisteade, täitedokument, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja TMS § 1771 lg 1 alusel tehtud hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks 18.02.2020 aadressile Jxxx dokumentide hoiustamisega postkasti. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud ning sissenõudja on kinnitanud, et võlgnik ei täida täitedokumendist tulenevat kohustust tasuda S G-le elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab AM; B kategooria juhtimisõigust kehtivusega 07.06.2030 a. Teisi TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei ole tuvastanud. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksuja Tolliameti andmetel võlgnikul ametlik sissetulek puudub. Muu vara, mille arvelt elatise nõuet õnnestuks rahuldada, kohtutäituri andmetel, puudub. Võlgnik ei ole kohtutäiturile teavitanud, mis põhjustel ei ole elatise tasumise kohustust täidetud. Täitemenetluse raames ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud. Eeltoodu põhjal taotleb kohtutäitur võlgniku D A mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatut peatamist ning keelata võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
2.Kohus võttis avalduse 06.01.2021 määrusega menetlusse ning määras puudutatud isikutele 20 päeva avalduse suhtes seisukoha esitamiseks.
3.Võlgnik D A esitas 12.02.2021 kohtule oma seisukoha. Võlgnik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgnikul tema ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik toob välja, et osutab viimased 6 aastat FIE-na taksojuhi teenust täiskoormusega ning tal on kehtiv taksoveo tegevusluba. Juhiload on vajalikud tema igapäevase töö tegevuses. Võlgnik lisab, et pole tahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud ning on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires. Elatise rahad on üle kantud võlgniku ja tema ema konto pealt, sest võlgniku kontod 2 (5)
2-20-19202 on arestitud. Võlgniku töötasu täiskoormusega ei ületa igakuiselt 600 eurot, aga COVID-i tõttu on olukord halvenenud. Võlgnik toob välja, et tal on kolm ülalpeetavat, sealjuures kolme lapse elatis ja tema enda elamis miinimum teevad kokku 1176 eurot neto. Teenitud raha ei ole piisavalt, et kõigile kolmele lapsele elatist täies ulatuses maksta, seega maksab ta kõigile võrdselt vastavalt võimalusele. Võlgniku endise abikaasaga on tal õnnestunud väljaspool kohut kokku leppida nende ühise lapse ülalpidamise osas. Kuna raske majanduslik olukord ei võimalda võlgnikul poega rahaliselt toetada, viib ta poega hommikuti kooli ja kolm korda nädalas jalgpallitrenni ja tagasi koju. Poeg elab emaga Tallinna ümbruses ja õpib Tallinnas. Selleks on samuti autojuhiload võlgnikule vajalikud.
4.Kohtutäitur esitas 25.02.2021 kohtule seisukoha võlgniku vastuse suhtes. Kohtutäitur toob välja, et võlgniku esitatud seisukohale lisatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist teostanud sissenõudjale 11.02.2021 makse summas 100 eurot, selgitusega S G elatis (veebruar 2021). Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-12046 on võlgnikku kohustatud tasuma sissenõudjale elatist miinimummääras. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgnik sissenõudjaga maksekokkulepet elatise tasumiseks sõlminud. 23.02.2021 kinnitas sissenõudja, et maksekokkulepet elatise tasumiseks ei ole sõlmitud ning võlgnik on teostanud ühekordseid makseid endale sobivas ulatuses. Võlgnik on märkinud, et tema igakuine sissetulek on 600 eurot, kuid ei ole kohtule esitanud sissetulekut tõendavaid dokumente, mistõttu on võlgniku sissetuleku suurus tõendamata ja väide paljasõnaline. Https://www.palgad.ee/salaryinfo/transport-logistika/taksojuht?search=1 leitava info kohaselt on keskmine töötasu taksojuhi ametikohal 671-1288 eurot. Kohtutäitur märgib, et kui taksojuhina saadav sissetulek pole piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks, peab võlgnik pingutama, et leida suurema ja stabiilse sissetulekuga uus töökoht. Võlgnikul on juhtimisõiguse ja töötasu olemasolust hoolimata tekkinud suur elatise võlgnevus ning kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik ei teosta sissenõudjale regulaarseid makseid, vaid osaliste maksete teostamine taastus alles siis, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtutäituri hinnangul on praegusel juhul alust arvata, et võlgnikul on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma mõjuva põhjuseta. Seega motiveerib juhtimisõiguse peatamine kohtutäituri hinnangul võlgnikku elatist maksma või sõlmima sissenõudjaga kokkulepe elatise tasumiseks. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud nõutavas määras elatist tasuma või sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe elatise tasumiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohtutäitur seisukohal, et ei esine TMS § 1775 lg 2 tulenevaid eeldusi juhtimisõiguse peatamata jätmiseks.
5.Sissenõudja ei ole kohtule oma seisukohta avalduse osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
7.Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. 3 (5)
2-20-19202
8.TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest.
9.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
10.Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-12046 mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuine elatis, mis vastab mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. TMS § 1774 lõike 2 p 1 kohaselt välistab õiguste peatamise alates 30.12.2020 kahe kuu elatise tasumine, mille suurus kokku on 584 eurot. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et 23.02.2021 on sissenõudja kinnitanud, et võlgnik on teostanud ühekordseid makseid talle sobivas ulatuses. Võlgnik on 11.02.2021 teostanud sissenõudjale makse summas 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega asjas tuvastatud, et võlgnik ei täida elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
11.Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist, nimetatud asjaolu on ka sissenõudja kohtutäituri andmetel kinnitanud. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
12.TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul. Võlgnik on välja toonud, et õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgnikul tema ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik osutab viimased 6 aastat FIE-na taksojuhi teenust täiskoormusega ning juhiload on vajalikud tema igapäevase töö tegevuses. Võlgniku vastuse kohaselt on tema igakuiseks töötasuks taksojuhina parematel kuudel 600 eurot. Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et sissetulek puudub või ei ole piisav. Võlgnik on noor tööealine mees ning ta ei ole kohtule välja toonud asjaolusid, mis takistaksid tal tulutoovama tööga tegeleda. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta, mis tõendaksid, et õiguste piiramine takistaks oluliselt tema ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kui aga taksojuhina töötades on võlgniku sissetulek selline, mis ei võimalda tal ennast ning oma lapsi ülal pidada, siis tuleks tal anda endast parim tasuvama töö leidmiseks. Riigikohus on samuti märkinud, et olukorras, kus võlgnik ei otsi tasuvamat tööd, mille abil oleks võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist, on võlgniku õiguste piiramine sel juhul meede, ajendamaks võlgnikku otsima mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd (RKTKm 09.11.2017 nr 2-16-12071 p. 14.2.). Nagu ka kohtutäitur välja tõi, on võlgnikul juhtimisõiguse ja töötasu olemasolust hoolimata tekkinud suur elatise võlgnevus. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kuna võlgniku poolsete osaliste maksete teostamine sissenõudjale taastus alles pärast kohtutäituri avalduse esitamist kohtule, annab see põhjust arvata, et võlgnikul siiski on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma mõjuva 4 (5)
2-20-19202 põhjuseta. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul juhtimisõiguse peatamine asjakohane meede motiveerimaks võlgnikku leidma tasuvam töö, mis võimaldaks tal oma lapsele nõutavas määras ülalpidamist osutama või saavutamaks sissenõudjaga elatise tasumiseks mõistlik kokkulepe. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et õiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane.
13.Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtutäituri avaldus rahuldamisele, sest kohtu hinnangul ei esine TMS § 1774 lõikes 2 sätestatud aluseid avalduse rahuldamata jätmiseks.
14.Võlgnikule on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lg 4).
15.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
16.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kAb täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lahend on tehtud võlgniku kahjuks, on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda.
17.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asjas ei nähtu, et menetlusosalised oleksid menetluskulusid kandnud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.