Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-19202
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgnik X õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks täiteasjas nr 022/2020/890
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Puudutatud isik II (sissenõudja): XXXXXXXX), seaduslik esindaja W
Menetluse liik
Q
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.03.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta X kanda. Ringkonnakohtu menetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 20.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12046 ja sissenõudja Q avaldus. Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-12046 mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.08.2017-31.12.2019 on tekkinud võlgnikul elatise võlgnevus summas 4515 eurot. Nõude suurus koos täitekuludega moodustab 5271 eurot.
3.23.11.2020 esitas sissenõudja lepinguline esindaja kohtutäiturile avalduse mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja õiguse andmise keelamiseks, kuna võlgnik ei ole täitnud ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Täitmisteade, täitedokument, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja TMS § 1771 lg 1 alusel tehtud hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks 18.02.2020 aadressile XXX, Tallinn dokumentide hoiustamisega postkasti. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud ning sissenõudja on kinnitanud, et võlgnik ei täida täitedokumendist tulenevat kohustust tasuda sissenõudjale elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
4.Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B kategooria juhtimisõigust kehtivusega 07.06.2030. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ametlik sissetulek puudub. Muu vara, mille arvelt elatise nõuet õnnestuks rahuldada, kohtutäituri andmetel, puudub. Võlgnik ei ole teavitanud, mis põhjustel ei ole elatise tasumise kohustust täidetud. Täitemenetluse raames ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud. Eeltoodu põhjal taotleb kohtutäitur võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatut peatamist ning keelata võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
5.Vastuseks võlgniku seisukohale märkis avaldaja, et võlgniku esitatud seisukohale lisatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist teostanud sissenõudjale 11.02.2021 makse summas 100 eurot. Harju Maakohtu 20.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12046 on võlgnikku kohustatud tasuma sissenõudjale elatist miinimummääras. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgnik sissenõudjaga maksekokkulepet elatise tasumiseks sõlminud. 23.02.2021 kinnitas sissenõudja, et maksekokkulepet elatise tasumiseks ei ole sõlmitud ning võlgnik on teostanud ühekordseid makseid endale sobivas ulatuses. Võlgnik on märkinud, et tema igakuine sissetulek on 600 eurot, kuid ei ole kohtule esitanud sissetulekut tõendavaid dokumente. Keskmine töötasu taksojuhi ametikohal on 671-1288 eurot. Kui taksojuhina saadav sissetulek ei ole piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks, peab võlgnik pingutama, et leida suurema ja stabiilse sissetulekuga uus töökoht. Võlgnikul on juhtimisõiguse ja töötasu olemasolust hoolimata tekkinud suur elatise võlgnevus ning kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik ei teosta sissenõudjale regulaarseid makseid, vaid osaliste maksete teostamine taastus alles siis, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtutäituri hinnangul on praegusel juhul alust arvata, et võlgnikul on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma
2-20-19202 mõjuva põhjuseta. Seega motiveerib juhtimisõiguse peatamine kohtutäituri hinnangul võlgnikku elatist maksma või sõlmima sissenõudjaga kokkulepe elatise tasumiseks. Käesoleval juhul ei esine TMS § 1774 lg-st 2 tulenevaid eeldusi juhtimisõiguse peatamata jätmiseks. Puudutatud isikute seisukohad
6.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 alusel.
7.Õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgnikul tema ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik toob välja, et osutab viimased 6 aastat FIE-na taksojuhi teenust täiskoormusega ning tal on kehtiv taksoveo tegevusluba. Juhiload on vajalikud tema igapäevase töö tegevuses. Võlgnik lisab, et ta ei ole tahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud ning on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires. Võlgniku töötasu täiskoormusega ei ületa igakuiselt 600 eurot, aga COVID-i tõttu on olukord halvenenud. Võlgnik toob välja, et tal on kolm ülalpeetavat, sealjuures kolme lapse elatis ja tema enda elamis miinimum teevad kokku 1176 eurot neto. Teenitud raha ei ole piisavalt, et kõigile kolmele lapsele elatist täies ulatuses maksta, seega maksab ta kõigile võrdselt vastavalt võimalusele. Võlgniku endise abikaasaga on tal õnnestunud väljaspool kohut kokku leppida nende ühise lapse ülalpidamise osas. Kuna raske majanduslik olukord ei võimalda võlgnikul poega rahaliselt toetada, viib ta poega hommikuti kooli ja kolm korda nädalas jalgpallitrenni ja tagasi koju. Poeg elab emaga Tallinna ümbruses ja õpib Tallinnas. Selleks on samuti autojuhiload võlgnikule vajalikud.
8.Sissenõudja ei ole kohtule oma seisukohta avalduse osas esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 12.03.2021 määrusega avaldus rahuldati, peatati võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult ning keelati võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine. Maakohus märkis ka tingimused, mille täitmisel lõpetab kohus võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda.
10.Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS § 1771 lg 1). Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust (TMS § 1773 lg 1 p 1).
11.Kohtu hinnangul ei esine TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud aluseid avalduse rahuldamata jätmiseks.
12.Käesoleval juhul ei esine TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust, kuna asjas on tuvastatud, et võlgnik ei täida elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses.
13.Käesoleval juhul ei esine ka TMS § 1774 lg 2 p-s 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust, kuna võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist.
14.Puudub ka TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus avalduse rahuldamata jätmiseks. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida
2-20-19202 sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et sissetulek puudub või ei ole piisav. Võlgnik on noor tööealine mees ning ta ei ole kohtule välja toonud asjaolusid, mis takistaksid tal tulutoovama tööga tegeleda. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta, mis tõendaksid, et õiguste piiramine takistaks oluliselt tema ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kui aga taksojuhina töötades on võlgniku sissetulek selline, mis ei võimalda tal ennast ning oma lapsi ülal pidada, siis tuleks tal anda endast parim tasuvama töö leidmiseks. Riigikohus on samuti märkinud, et olukorras, kus võlgnik ei otsi tasuvamat tööd, mille abil oleks võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist, on võlgniku õiguste piiramine sel juhul meede, ajendamaks võlgnikku otsima mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd (RKTKm nr 2-16-12071 p. 14.2.). Võlgnikul on juhtimisõiguse ja töötasu olemasolust hoolimata tekkinud suur elatise võlgnevus. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kuna võlgniku poolsete osaliste maksete teostamine sissenõudjale taastus alles pärast kohtutäituri avalduse esitamist kohtule, annab see põhjust arvata, et võlgnikul siiski on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma mõjuva põhjuseta.
15.Eeltoodud asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul juhtimisõiguse peatamine asjakohane meede motiveerimaks võlgnikku leidma tasuvam töö, mis võimaldaks tal oma lapsele nõutavas määras ülalpidamist osutama või saavutamaks sissenõudjaga elatise tasumiseks mõistlik kokkulepe. Õiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane.
16.Kuivõrd lahend on tehtud võlgniku kahjuks, on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Asjas ei nähtu, et menetlusosalised oleksid menetluskulusid kandnud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
17.Võlgnik esitas 30.03.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja seadusliku esindaja kanda.
18.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav ja maakohtu seisukohad ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole võlgniku poolt esitatud selgitusi ja tõendeid arvestanud.
19.Võlgnikul on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate (sh sissenõudja) toimetulekut. Võlglik on viimased 6 aastat osutanud FIE-na taksojuhi teenust. Juhiluba on vajalik võlgniku igapäevaseks töökohustuste täitmiseks. Võlgnik ei ole tahtlikult maksmisest kõrvale hoidnud. Võlgnik tasub elatist regulaarselt ja vastavalt oma võimetele. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Taksonduses tegutseva võlgniku juhtimisõiguse piiramine välistab taksojuhina töötamise võimaluse.
20.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille järgi taastus võlgniku poolsete osaliste maksete teostamine sissenõudjale alles pärast kohtutäituri avalduse esitamist kohtule ning see annab põhjust arvata, et võlgnikul siiski on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma mõjuva põhjuseta. Kaebaja on teinud sissenõudjale igakuiseid regulaarseid makseid alates 10.03.2019, s.o ka enne sissenõudja poolt täiturile avalduse esitamist 30.01.2020.
21.Kohus on lahendi tegemisel rikkunud uurimisprintsiipi. Kohus ei ole välja selgitanud võlgniku reaalseid võimalusi teenida tulu taksonduses kehtivates turutingimustes (sh ta tööturutingimustes). Riigikohtu lahendis nr 2-16-12071 (p 14.2) viidatud seisukohtade
2-20-19202 kohaldamine ei ole põhjendatud tulenevalt Eestis kehtivast eriolukorrast. Hetkel on keeruline leida üldse mingisugust tööd. Inimeste ulatusliku üleminekuga kaugtööle ning asutuste sulgemisega on taksosõitude arv on langenud.
22.Maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu juhiseid ja selgitusi tsiviilasjades nr 2-16-14071 ja nr 2-17-4751. Riigikohus on toonitanud, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatisevõlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. (RKTKm 2-16-14071 p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud, ja mh hindama seda, kas meetmel võib tegelikult olla võlgnikule elatist tasuma innustavat mõju (vt RKTKm 2-17-4751, p 20). Menetlusosaliste seisukohad
23.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt jätta muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
26.Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine TMS § 1774 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud õiguste piiramist välistavaid eeldusi ning selles osas maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
27.Võlgnik leiab, et esinevad TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud alused avalduse rahuldamata järgmiseks. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu ja täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. TMS § 1774 lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (RKTKm nr 2-16-14071, p 17; nr 2-17-4751, p 17). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, kuid lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm nr 2-16-14071, p 17.2).
28.Ringkonnakohus parandas maakohtu puudujäägi uurimisprintsiibi kohaldamisel ning kogus asja õigeks ja ammendavaks lahendamiseks võlgnikult täiendavaid selgitusi ja tõendeid (tl 57, TsMS § 477 lg 7). Ringkonnakohus palus võlgnikul muu hulgas 1) avaldada ja tõendada enda sissetulekute suurused ning avaldada ja põhistada enda väljaminekute suurused; 2) tõendada, et võlgniku elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida tasuvamat tööd ning
2-20-19202 põhjendada ja tõendada, et võlgnikul ei ole võimalik teha muud tööd, mille vajalikuks eelduseks ei ole juhtimisõigus.
29.Arvestades võlgniku esitatud põhistusi ja tõendeid, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas ei esine TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldusi võlgniku õiguste piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et võlgniku õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane.
30.Ringkonnakohus palus võlgnikul avaldada ja tõendada oma sissetuleku suuruse. Võlgnik on oma sissetuleku suurust tõendanud vaid 2020. aasta juuli- ja augustikuu osas (juulis oli võlgniku netotöötasu 638,81 eurot ja augustis 162,86 eurot) ja alates 18.10.2021 (brutotöötasu 830 eurot kuus) (tl 64, 68, 76, 77). Võlgnik on selgitanud, et ta on töötanud aastaid taksoveos ning 2020. aasta algus tõi seoses pandeemia levikuga kaasa tellimuste vähenemise (võlgniku peamisteks teeninduspiirkonnaks oli Tallinna Lennujaam). 2020. aasta juulis ja augustis osutas võlgnik taksoteenust Boltis (tl 58 pöördel). Võlgnik oma sissetulekute suurust 2020. aasta eest (v.a juuli- ja augustikuu) avaldanud ega tõendanud ei ole. Võlgnik esitas ettevõtja (FIE) 2020. a tuludeklaratsiooni, mille kohaselt võlgnikul tulu puudub (tl 71-72). Seejuures on võlgnik avaldanud, et tema väljaminekud on 410 eurot kuus (tl 78). Millest tasus võlgnik 2020. aastal sissetulekute puudumise tõttu oma vältimatud püsikulu, võlgnik avaldanud ei ole (v.a juuli- ja augustikuu osas). Ka 2021. aasta jaanuari - septembri eest ei ole võlgnik oma sissetulekute suurust avaldanud ega tõendanud. Alates 18.10.2021 töötab võlgnik OÜ-s X autojuht-laadijana töötasuga 830 eurot kuus (bruto) (tl 76-77). Kuna võlgniku igakuised püsikulutused on 410 eurot kuus ning 2021. a veebruaris, juunis ja augustis on võlgnik leidnud vahendeid sissenõudjale elatise tasumiseks (tl 79), peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et võlgnik ei ole kohtule avaldanud oma tegelikke sissetulekute suurusi või on teinud seda osaliselt. Lisaks on võlgniku seisukohad olnud menetluses vastuolulised. 12.02.2021 seisukohas on võlgnik maakohtule kinnitanud, et ta töötab taksojuhina ja saab töötasu igakuiselt vähemalt 600 eurot. Ringkonnakohtule esitatud andmete alusel sai võlgnik sissetulekut 2020. aastal üksnes juuli- ja augustikuus ning 2021. aastal alates 18.10.2021 töölepingu sõlmimisest.
31.Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (vt nt RKTKm nr 2-16-12071, p 14.2). Mõjuva põhjusena ei saa käsitada sissetuleku puudumist.
32.Võlgnik selgitas, et enamik tööpakkumistest, mis pakuksid tasuvamat tööd vajavad eriteadmisi, eriharidust või kogemust. Kuivõrd võlgnikul on ainult keskharidus, keskeriharidus puudub ning võlgniku töökogemus on seotud valdavalt juhtimisega ja klientide teenindamisega taksoveos, siis oli keeruline leida tasuvamat muud tööd. Võlgnik töötas taksoveos FIEna viimased 6 aastat. Ka enne seda võlgniku tegevus oli seotud sõidukite juhtimisega (tl 59). Võlgnik on esitanud töölepingu, mille järgi töötab ta alates 18.10.2021 OÜ-s X autojuhtlaadijana. Seda, millistele ametikohtadele võlgnik perioodil 2020. aasta september kuni 2021. aasta september kandideerinud on, võlgnik selgitanud ega tõendanud ei ole. Seega ei ole võlgnik esitanud andmeid selle kohta, mis takistas tal aastasel perioodil tööd tegemast. Lisaks ei ole võlgnik tõendanud, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik
2-20-19202 leida tasuvamat tööd ning et juhtimisõiguse piiramine takistaks tal ebamõistlikult mõne muu sobiva töökoha leidmist.
33.Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet (kasvõi osaliselt) täitma ega ole sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, olgugi, et võlgniku väidete kohaselt töötab alates 18.10.2021 OÜ-s X autojuht-laadijana. Kohtutäitur on avaldanud, et ta on 04.11.2021 selgitanud võlgnikule maksegraafiku sõlmimise eelduseid, kuid võlgnik ei ole kohtutäiturile avaldust maksekokkuleppe sõlmimiseks esitanud. Kohtutäitur selgitas, et 16.11.2021 seisuga ei ole täiteasja nr 022/2020/890 raames kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud (tl 85 pöördel). Võlgniku esitatud selgitustest ega tõendist ei nähtu, et alates X OÜsse tööle asumisest esineks võlgnikul mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks.
34.Seega leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Võlgnikul on juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata tekkinud suur elatise võlg. Võlgniku poolt menetluses esitatud väited on vastuolulised ja võlgniku poolt esitatud andmed annavad alust järeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on kolleegiumi hinnangul võlgniku juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.
35.Kui võlgnikul ei ole võimalik elatist tasuda täitedokumendis sätestatud määras, on võlgnikul võimalik pöörduda kohtu poole väljamõistetud elatise vähendamiseks või sõlmida sissenõudjaga kokkulepe elatise tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäituril ja sissenõudjal määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.