Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-4009
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti avaldus võlgnik B.W õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (täiteasi nr 031/2023/1664)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
B.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik I (võlgnik): B.W (isikukood XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): S.P (isikukood XXX), seaduslik esindaja C.D ja lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 19.04.2024 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud B.W kanda. Tallinna kohtutäitur Katrin Velletil määruskaebemenetluses kantud menetluskulud puuduvad.
5.Rahuldada S.P määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista B.W-lt S.P kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 363,60 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-4009 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (avaldaja, kohtutäitur) esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule avalduse B.W (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks.
2.Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 031/2023/1664. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 17.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-14603 ja S.P (sissenõudja) avaldus. Harju Maakohtu 17.03.2020 kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuine elatis 350 eurot kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Täitmisteade on võlgnikule e-postiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 1 alusel kätte toimetatud 04.08.2023. Kohtule avalduse esitamise seisuga oli elatise võlg 3150 eurot, millest 600 eurot hüvitas sissenõudjale riik täitemenetluseaegse elatisabi kaudu. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B-kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 16.06.2029. Sissenõudja on avaldanud soovi juhiloa kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 22.11.2023 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 alusel ja hoiatus on võlgnikule epostiga TsMS § 3141 alusel kätte toimetatud 26.01.2024.
3.Maakohus võttis avalduse 20.03.2024 määrusega menetlusse. Menetlusdokumendid toimetati võlgnikule kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 25.03.2024. Võlgnik tähtaegselt maakohtule ei vastanud ega asunud elatist tasuma. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Kohus rahuldas avalduse 19.04.2024 määrusega, peatas võlgniku juhtimisõiguse tähtajatult ja keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule tema õiguseid seoses keelu lõpetamisega ja kohustust loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul Transpordiametile.
4.1.Maakohus tuvastas, et võlgniku õiguste piiramise eeldused on täidetud. Võlgnik ei ole avaldusele vastanud ega põhjendanud, kas ja miks tuleks juhtimisõiguse kehtivuse peatamist käesoleval juhul pidada tema suhtes ebaõiglaseks. Samuti ei ole võlgnik selgitanud asjaolusid, millega seoses ta järjepidevalt ülalpidamise andmise kohustust rikub. Võlgnik on tööealine, rahvastikuregistrist nähtuvalt täiendavaid alaealisi ülalpeetavaid lisaks sissenõudjale ei ole. Esitatust ei ole võimalik tuvastada, et võlgnik oleks oma lapse ülalpidamiseks mingeidki pingutusi teinud.
4.2.Kohtutäitur ja sissenõudja kinnitasid 11.04.2024 kohtule, et võlgnik ei ole asunud elatist tasuma ega ole leppinud elatise tasumiseks kokku maksegraafikus. Kohtutäiturile ega kohtule võlgnik vastanud ei ole, küll on võlgnik lapse emale kohtutäituri poole pöördumist ette heitnud, mis heausksele käitumisele ei viita. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei tee käesoleval ajal kõike endast olenevat ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning et teda on võimalik innustada ülalpidamiskohustuse täitmiseks juhtimisõiguse piiramisega. Maakohtu hinnangul aitaks meede kaasa sellele, et alaealine laps ka tegelikult tema kasuks välja mõistetud regulaarset ülalpidamist saaks. Maakohtu määrus toimetati võlgnikule kätte KÄPO kaudu 25.05.2024. 2
2-24-4009 Määruskaebus
5.Võlgnik esitas 05.06.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist või alternatiivselt asja saatmist uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda.
5.1.Kohut on viidud eksitusse võlgniku poolt kohtudokumentide kättesaamise asjaolude osas. Võlgnik ei olnud maakohtu menetlusest teadlik ja ta ei ole kunagi KÄPO-s dokumente vastu võtnud. Ka 2019. aastal toimus sarnane olukord elatise nõude kohtumenetluses, kus võlgniku kontaktid jäeti kohtule edastamata, et oleks võimalik saada tagaseljaotsus suure ja ebaloogilise igakuise elatisnõude määraga, mida aga ei olnud tarvis 3,5 aastat sisse nõudma hakata. Avalduse lisana 5 esitatud sõnumi kuvatõmmis ei tõenda dokumentide kättesaamist, sest seal kajastatud info on varasemast ajast, sh pildil puudub kuupäev ja näha on vaid kellaaeg. Ilmselt on see saadetud 2023. aasta oktoobris või novembris.
5.2.Võlgnik asus ametlikult töötama eesmärgiga ajapikku asuda normaalselt ka last ülal pidama, kuid hetkel on sissetulekud lünklikud ja rahade laekumine võib viibida. Kuna võlgnik saab miinimumpalka, siis ei ole tööandjal võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnikule jääb kätte igakuiselt keskmiselt 455 eurot, kuid nt jaanuaris oli töötasust tarvis tasuda liiklustrahve alternatiivkaristuse taotlemise vältimiseks. Veebruaris pidas kohtutäitur võlgniku pangakontolt kinni 80 eurot, millest edastas vaid 14 eurot sissenõudjale. Võlgnik ei varja oma tulusid ja selline tahtlik rikkumine puudub, mis õigustaks juhtimisõiguse peatamist. Juhtimisõiguse peatamisega jääks võlgnik tööst ilma, sest ametikoha spetsiifika eeldab liikuvust koos töövahenditega ja võlgnik ei oska arvata, kas ta ilma juhilubadeta üldse edaspidi tööd leiaks. Kuna võlgnikul on lapsega kohtumise graafik, tuleks elatise summat korrigeerida. Menetluse edasine käik
6.Maakohus andis teistele menetlusosalistele tähtaja kaebusele vastamiseks.
7.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Puudub kahtlus selles, et nii kohtutäituri 22.11.2023 hoiatus kui ka maakohtu 19.04.2024 määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäituri hoiatus on võlgnikule edastatud esmakordselt 22.11.2023 e-posti aadressile XXX ja postiga edastamisel jäetud postkasti aadressile XXX . Võlgnik hoiatusele ei reageerinud. 26.01.2024 teatas sissenõudja kohtutäiturile võlgniku e-posti aadress XXX, kuhu kohtutäitur edastas uuesti hoiatuse 26.01.2024. Samad kontaktid on võlgnik ise märkinud ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides. Võlgnikul on olnud piisavalt aega, et võtta kohtutäituriga ühendust ning anda selgitusi tema õiguste peatamise ja nende andmise keelamise menetluse kohta. 03.04.2025 seisuga ei ole võlgnik asunud elatist tasuma. Täitemenetluses on toimunud 2 laekumist, s.o 19.02.2024 summas 23,61 eurot ja 27.07.2024 summas 65,82 eurot.
8.Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Avalduse lisana 5 esitatud sõnum on saadetud 26.01.2024 kell 18.20, kus võlgnik kinnitab täitemenetluse aluseks olevate dokumentide kättesaamist. Seega teadis võlgnik juba 2024. aasta jaanuaris väga hästi, et lapsele ülalpidamise andmata jätmise tõttu on kohtutäitur teda hoiatanud, et õigusi võidakse piirata, ent ta ei asunud sellest hoolimata lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustust täitma. Võlgnik edastas lapse emale täiendavalt täitemenetlust ja juhtimisõiguse piiramise kohtumenetlust puudutavaid sõnumeid 22.05.2024 ja 24.05.2024. Võlgnik ei ole täitnud mitte ühtegi TMS § 1774 lg 2 p-des 1-3 sätestatud nõuet ega tasunud kohaselt elatist. Võlgnik pole põhistanud, millised objektiivsed põhjused takistavad täieliku teovõimega tööealisel isikul vähemalt 3
2-24-4009 miinimumtöötasu teenimise, mille arvelt oleks võimalik täita ka alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Võlgniku senine käitumine pigem iseloomustab tema ükskõikset ja hooletut suhtumist oma alaealise lapse vajadustesse, suutmata tagada oma lapse huvide kaitse ja igakülgne heaolu omaenese teadlike valikute tõttu. Võlgnikule on olnud prioriteetsem vältida iseendale negatiivsete tagajärgede tekkimist omaenese teadliku seadust rikkuva käitumise tagajärjena, mitte pidada ülal oma alaealist last, st trahvide tasumisega on võlgnik seadnud oma huvid alaealisest lapsest ette poole. 08.04.2025 seisuga ei olnud võlgnik asunud elatiskohustust vabatahtlikult täitma.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusosaliste taotluste osas.
11.1.Võlgnik soovis kaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna võlgnik on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal.
11.2.Kohtutäitur ja sissenõudja on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde.
12.Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus kontrollis, et võlgnik on tsiviilasjas nr 2-24-4009 KÄPO vahendusel saanud kätte maakohtu 20.03.2024 asja menetlusse võtmise määruse 25.03.2024 kell 11.25 ja 19.04.2024 määruse 25.05.2024 kell 14.21. Seega väide, et võlgnik ei ole kunagi KÄPO-s dokumente vastu võtnud, on paljasõnaline ning võlgnikul on olnud võimalus aktiivselt menetlusest osa võtta, mida ta maakohtu menetluses ei kasutanud.
14.Võlgniku väide, et ta ei saanud kohtutäituri 22.11.2023 ja 26.01.2024 saadetud hoiatusi kätte, on põhjendamatu. 22.11.2023 (dtl 68-69) hoiatus on 24.11.2023 jäetud postkasti aadressile XXX (dtl 73-74) ja edastatud täiendavalt 26.01.2024 võlgniku e-posti aadressile XXX (dtl 75-77). Nimetatud kontaktandmed on võlgnik märkinud oma kontaktandmeteks ka määruskaebemenetluses. Täiendavalt on sissenõudja tõendanud võlgniku edastatud sõnumiga sissenõudja seaduslikule esindajale, et võlgnik sai kohtutäiturilt hoiatuse kätte hiljemalt 26.01.2024 (dtl 89). Hoiatuse kättesaamisest hakkab TMS § 177 1 alusel kulgema 30-päevane periood, mille jooksul on võlgnikul võimalik leida omapoolne lahendus ja täita vähemalt üks 4
2-24-4009 TMS § 1771 lg-s 1 toodud tingimustest. Hoiatuse mõte seisneb selles, et võlgnikul oleks piisavalt aega enne, kui kohtutäitur kohtule avalduse esitab. Kohtutäitur esitas avalduse kohtule 12.03.2023, s.o enam kui 30 päeva hoiatuse kättesaamisest.
15.TMS § 1774 lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 17; RKTKm 20.12.2017, 217-4751, p 17). Arvestades võlgniku esitatud põhistusi, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et antud juhul ei esine TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldusi võlgniku õiguste piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
16.Võlgnik tugineb määruskaebuses üksnes sellele, et tal on juhilube vaja tööl käimiseks, ametikoha spetsiifika eeldab liikuvust koos töövahenditega ja ilma juhilubadeta võib töö leidmine osutuda keeruliseks. Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg. Võlgnik ei ole põhistanud, et praegusel ametikohal töötades on juhtimisõigus vältimatult vajalik, vaid on vestluses sissenõudja seadusliku esindajaga viidanud, et tal pole midagi kaotada, sest võib liigelda bussiga või taksoga (dtl 91). Samuti ei ole võlgnik väitnud, et juhtimisõiguse peatamine võtab temalt võimaluse tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, nagu tal oleks muu töö tegemine välistatud.
17.Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib muuta võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Tervel ja töövõimelisel isikul tuleb leida võimalus sissetuleku teenimiseks ka juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik ei ole sissenõudjale korrapäraselt elatist maksnud, isegi mitte osaliselt. Üksnes töö tegemise või leidmise keerukamaks muutumise ohu tõttu ei saa jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks.
18.Ringkonnakohus leiab kõiki asjas tuvastatud asjaolusid arvestades, et võlgnik ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu juhtimisõiguse piiramata jätmiseks, sh ei ole tõendatud, et juhtimisõiguse piiramine takistaks võlgnikul samal töökohal töötamise jätkamist või mõne muu töökoha leidmist. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 16). Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe.
19.Ringkonnakohtule nähtuvalt ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks elatist maksma tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Eelduslikult motiveerib see võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust, s.t juhtimisõiguse piiramine aitab kaasa piirangu eesmärgile (elatise maksmisele). Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud elatist tasuma. Täitemenetluses arestimiste tulemusel on toimunud laekumised 19.02.2024 summas 5
2-24-4009 23,61 eurot ja 27.07.2024 summas 65,82 eurot ning 24.05.2024 tasus Timtam Inkasso OÜ sissenõudja seaduslikule esindajale 50 eurot. Eelnevast nähtuvalt ei ole võlgnik menetluse kestel vabatahtlikult temalt välja mõistetud elatist tasunud või on maksnud väga väikesed summad, mis aga ei vasta TMS § 1774 lg 2 p 1 tingimustele võlgniku õiguste piiramata jätmiseks ega TMS § 1775 lg 1 p 1 tingimustele menetluse lõpetamiseks.
20.Võlgnik väidab, et tal puuduvad elatise nõude täitmiseks piisavad rahalised võimalused, sest ta teenib miinimumpalka. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuleb tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (RKTKm 09.11.2017, 2-16-12071, p 14.2; TlnRnKm 16.12.2021, 2-20-19202, p 31).
21.Kohtutäituri avalduse lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses (vt RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Kui võlgnik on seisukohal, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, tuleb esitada kohtusse vastav hagiavaldus. Kohus märgib, et selline õigus ei puuduta elatist, mille tasumise kohustus on juba saabunud.
22.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et ülalpidamiskohutust täita. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii ilmselt elatisnõude tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.
23.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kohtutäitur ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
24.Sissenõudja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindajal kulunud 25.06.2024 toimikuga tutvumisele ja kirjaliku vastuse koostamisele 1,95 tundi ning 08.04.2025 vastustega tutvumisele, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,08 tundi – kokku 3,03 tundi. Eelnimetatud toimingute ajakulu on tervikuna põhjendatud, arvestades määruskaebuse sisu, asja vähest keerukust ning teiste kaebemenetluses esitatud seisukohtade sisu ja mahtu.
25.Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitte-advokaadist esindajale 164,70 eurost (käibemaksuga) tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Arvestades asja sisu ja menetluse alguse aega, peab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga), mis on mitteadvokaadist esindaja kohta ka käesoleval ajal keskmine või sellest veidi kõrgem. Sissenõudja 6
2-24-4009 esindaja kinnitas, et sissenõudja ei ole käibemaksukohuslane ja taotleb kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eelneva põhjal tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 363,60 eurot (= 3,03×120).
26.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
27.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 1774 lg 6, TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.