Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-17228
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgniku X õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks täiteasjades nr 022/2019/6576 ja 022/2019/6577
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik):
X
(isikukood
Puudutatud isikud II–III (sissenõudjad): C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus Z tunnistajana ülekuulamiseks, asja arutamiseks kohtuistungil ja täiendava tõendi vastuvõtmiseks ning jätta määruskaebusele lisatud täiendav tõend vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-17228 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 23.11.2021 Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjades nr 022/2019/6576 ja 022/2019/6577. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 27.09.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-19-9154 ja sissenõudjate C ning Q avaldused. Tartu Maakohtu 27.09.2019 kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudjate kasuks välja igakuine elatis miinimummääras kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Perioodil 16.06.2019–30.11.2020 on tekkinud võlgnikul elatise võlgnevus summas 8334 eurot. Täitemenetluste raames ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud.
3.02.10.2019 esitas sissenõudjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B-kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 24.02.2020. Teisi TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube ei ole kohtutäitur tuvastanud. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel ja hoiatus toimetati võlgnikule isiklikult kätte 23.10.2019.
4.Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul alates 28.10.2016 kehtiv tööleping X OÜ-ga, kuid väljamaksete suuruse osas info puudub. Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Volkswagen Golf (1992, XXXXXX), Subaru Impreza (2005, CCCCCC) ja Volkswagen Golf (1995, VVVVVV), millele on kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärked, kuid võttes arvesse, et sõidukitel puudub tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, jätkuks arestimisel üksnes täitekulude katteks. Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluva äriühingu X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ning määranud osa hinnaks 250 eurot. Kohtutäiturile teadaolevalt on X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot arestinud ka kohtutäitur Katrin Vellet. Muu vara, mille arvelt elatise nõudeid õnnestuks rahuldada kohtutäituri andmetel puudub. 07.08.2020 edastas kohtutäitur võlgnikule e-posti teel teabenõude ning kohustas võlgnikku teavitama, mis põhjusel täitedokumendist tulenevat kohustust ei täideta, kuid võlgnik teabenõudele ei vastanud. Puudutatud isikute seisukohad
5.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 alusel.
2-20-17228
5.1.Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine muudaks sissenõudjatele elatise tasumise veelgi keerulisemaks. Elatise tasumiseks puuduvad hetkel rahalised vahendid. Lisaks sissenõudjatele on võlgnikul veel kaks alaealist last ning juunis 2021 sündimas veel üks laps. Juhtimisõigus on vajalik laste sõidutamiseks arstidele, lasteaeda, poodi, raseda elukaaslase sõidutamiseks jms. Kuna peres on juhtimisõigus ainult võlgnikul, siis on selle omamine väga vajalik. Mobiilse töö tõttu ei saa võlgnik alternatiivina kasutada ühistransporti. Juhtimisõiguseta ei saaks võlgnik ettevõtlusega enam jätkata.
6.Sissenõudjad toetasid avaldust. Juhtimisõigus on vajalik juhuks, kui on vaja tööl käia, et saaks elatist maksta. Kuna võlgnik ei käi ametlikult tööl, siis ei ole tal juhilube ka ilmtingimata vaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas 29.04.2021 määrusega avalduse, peatas võlgniku B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule tema õiguse seoses keelu lõpetamisega ja kohustust loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul Maanteeametile.
8.Sissenõudjad on kohtutäiturile andnud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud ja hoiatus on võlgnikule 23.10.2019 kätte toimetatud. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Täitemenetlustes ei ole võlgniku poolt ühtegi laekumist toimunud. Kohtu hinnangul ei esine TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud aluseid avalduse rahuldamata jätmiseks.
9.Võlgniku väited äriettevõtte toimimise osas on vastuolulised – kord väidab võlgnik, et tellimusi pole, jättes samas kohtuistungile ilmumata põhjusel, et täita töökohutusi. Kui äriettevõte pole alates selle loomisest 4 aasta jooksul jõudnud tulu teenida, mis on äritegevuse põhiliseks eesmärgiks, siis tuleb võlgnikul leida muu sissetuleku teenimise viis. Kui võlgnikul on oma ettevõttega tööleping, tuleb seadusest tulenevalt maksta töötasu või töösuhe lõpetada. Kuna ettevõte jätkab tegutsemist, võib järeldada, et töötasu ei vormistata nõuetekohaselt, vaid makstakse nn mustalt.
10.Võlgnik kasutab igapäevaselt sõidukit VW Touareg, mis kuulub tema elukaaslasele. Põhjendatud pole võlgniku väiteid, et maasturit on vaja raseda elukaaslase ja laste transpordiks ja töökohustuste täitmiseks. Raseda naise ja laste transpordi saab tagada Tallinnas hästi toimiva ühistranspordi abil, erakorralistel juhtudel kiirabi ja perearsti teenuse kaudu. Kõigil Tallinna elanikel pole isiklikku sõiduvahendit ja nende elukvaliteet pole seetõttu halvem. Isikliku auto omamine pole möödapääsmatu ei raseda ega laste transportimiseks. Sõiduauto ei ole võlgnikule hädavajalik ka töökohustuste täitmisel, sest võlgnik paneb mööblit kokku, mitte ei transpordi ega tooda seda. Ettevõtet saab pidada ka ilma isikliku sõiduautot ja juhtimisõigust omamata. Auto hooldus ja kasutamine on seotud kuludega, sh kohustusliku liikluskindlustuse maksed, kütuse ostmine ja sõiduki remondikulud. Sõiduauto müük võimaldaks vabanevate vahendite arvel panustada enam laste kasvatamisse.
11.Võlgnik on tööealine ja töövõimeline, omades aastaid kogemusi mööbli paigaldamisega, mis on tööturul nõutav oskus. Seega on võlgnikul võimalik asuda töölepinguga tööle, kus on kindel sissetulek. Kui isik saab ametlikult töötasu, siis alaealiste laste olemasolu korral jääb võlgnikule miinimumraha, mida arestida ei saa. Võlgnik võiks kaaluda ettevõtluse lõpetamist,
2-20-17228 kui äritegevus ei ole õnnestunud 4 aasta jooksul ja leida endale töölepingu alusel tööd, samuti tuleks suhelda võlanõustajaga ja kaaluda eraisiku pankrotti. Kui võlgnik varjab oma sissetulekuid ja ei tee midagi olukorra parandamiseks, ignoreerib täielikult jõustunud kohtuotsust ega pea oma lapsi üleval isegi osaliselt, siis ei jää kohtul üle muud kui avaldus rahuldada, et innustada võlgnikku lastele elatise maksmise kohustust täitma.
12.Avaldusega kohtusse pöördumine oli igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealiste laste kanda, kelle huvides kohtumenetlus toimub, oleks ebaõiglane. Võlgnik on andnud oma käitumisega kohtutäiturile aluse enda vastu laste huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebus
13.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda.
13.1.Võlgnik kordas kaebuses suures osas maakohtu menetluses juba esitatud väiteid: − võlgnik on kohustatud korraga elatist andma viiele lapsele, milleks puuduvad rahalised võimalused; − juhtimisõiguse peatamisel ei saa võlgnik ettevõtlusega jätkata ja võib jääda ilma sissetulekuta; − võlgniku töö mööblipaigaldajana on väga mobiilne ja eeldab suure hulga tööriistade kaasas kandmist, mis omakorda eeldab sõiduki kasutamist; − võlgnik vajab sõiduauto kasutamise võimalust suure pere transportimiseks; − sissenõudjate ema ei täida kohtu määratud suhtluskorda; − on alust arvata, et välja mõistetud elatisraha ei kasutata sihtotstarbeliselt. Menetluse edasine käik
14.Maakohus andis teistele menetlusosalistele tähtaja kaebusele vastamiseks.
14.1.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätete ning kohtupraktikaga. Võlgnik ei ole tõendanud, et tema sissetulekud ei võimalda elatist tasuda. Avalikel andmetel ei ole võlgnikule kuuluv ettevõte riiklikke makse tasunud ning puudub info maksustava käibe kohta. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga väike. Käesoleva ajani ei ole võlgnik teostanud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ühtegi makset. Juhtimisõiguse puudumine võib muuta võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Samas motiveerib see eelduslikult võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust.
14.2.Sissenõudjad vaidlesid samuti kaebusele vastu. Kingituste jmt ostmine on vabatahtlik ega kuulu elatise kohustuse täitmise hulka. Kui võlgnik vajaks autot tööl käimiseks, peaks laekuma ka töötasu, millele kohtutäitur saaks pöörata sissenõude. Ühtegi laekumist elatise katteks aga tehtud ei ole.
15.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-20-17228
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
17.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja taotluste osas.
17.1.Võlgnik soovis kaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna võlgnik on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Lisaks on maakohtu menetluses toimunud istung, kus menetlusosalised said oma seisukohad esitada vahetult.
17.2.Võlgnik on lisanud kaebusele täiendava tõendina kuvatõmmised sissenõudjate seadusliku esindajaga (laste emaga) peetud tekstivestlusest. Tõend jääb TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna see ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Määruskaebuse lahendamine ei sõltu kaebusele lisatud tõendile antavast hinnangust, s.o kas võlgnik on soovinud lastega kohtuda ja kas laste ema on lubanud võlgnikul lastega kohtuda või mitte (vt ka järgnevas p 23).
17.3.Lisaks on võlgnik palunud tunnistajana üle kuulata laste vanaisa Z. Ka see taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna võlgnik ei ole toonud esile, milliseid asjas tähtsust omavaid ja vaidluse all olevaid asjaolusid saaks tunnistaja oma ütlustega kinnitada või ümber lükata. Maakohus on asja läbivaatamiseks korraldanud kohtuistungi ning menetlusosalised on saanud esitada kõik asja lahendamiseks vajalikud seisukohad ja tõendid. Määruskaebusest ei nähtu, et mõni asja õigeks lahendamiseks vajalik asjaolu oleks jäänud välja selgitamata ja selle tuvastamiseks oleks vajalik üle kuulata võlgniku isa. TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust.
18.Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.TMS § 1774 lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17, 20.12.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Arvestades võlgniku esitatud põhistusi ja tõendeid, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et antud juhul ei esine TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldusi võlgniku õiguste piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
20.Asjaolu, et võlgnikul on veel alaealisi lapsi, ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et
2-20-17228 leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-20745, p 11, 16.12.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-19202, p 31). Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet (kasvõi osaliselt) täitma, väites, et tal puuduvad selleks piisavad rahalised võimalused.
20.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgnikul on võimalik otsida endale teine töö ja seekaudu teenida sissetulekut, mille arvelt võlg tasuda. Mõjuva põhjusena saab käsitada üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus). Kui Y OÜ-st (endine ärinimi X OÜ) saadav sissetulek pole ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav, peab võlgnik pingutama, et leida mõni stabiilse sissetulekuga töökoht. Võlgnik pole väitnud, et ta oleks üritanud tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Asjaolu, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega ja töötab enda ettevõttes mööbli paigaldajana, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema.
20.2.Lisaks nähtub äriregistri teabesüsteemist kättesaadavast viimati (s.o 22.11.2021) esitatud majandusaasta aruandest, mille võlgnik on ise allkirjastanud, et ettevõttel on jaotamata kasum 20 112 eurot. Järelikult on Y OÜ olnud kasumlikult tegutsev ettevõte. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus veenvaks võlgniku väidet, mille kohaselt puuduvad ettevõttel rahalised vahendid, et võlgnikule korralikku töötasu maksta. Võlgnik pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema ettevõtte käive ja majandustulemused oleksid märkimisväärselt vähenenud. Võlgnikul on ettevõtte ainuosaniku ja juhatuse liikmena võimalik maksta endale nii töötasu kui ka dividende. Tasu saamine sõltub üksnes võlgniku otsusest. Nii on võlgnik ka maakohtus 18.03.2021 istungil avaldanud, et endale ta ettevõttest palka ei maksa, kuid paari kuu pärast hakkab seda tegema.
21.Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kui võlgnikul ei ole kavatsust maksta endale ettevõttest tasu või leida mõni muu püsiva sissetulekuga töökoht, siis ei saa üksnes abstraktse töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 16). Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust.
22.On tõenäoline, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul või tema pereliikmetel ei oleks võimalik enam liigelda. Mootorsõiduki asemel saab kasutada ka ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta.
23.Kohtutäituri avalduse lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, kas laste ema rikub kohtu määratud suhtluskorda ja kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Kui võlgnik on seisukohal, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused kohtuotsusega väljamõistetud
2-20-17228 elatise suuruse muutmiseks, mh tulenevalt ülalpeetavate arvust, tuleb esitada kohtusse vastav hagiavaldus. Niisamuti on võlgnikul võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra täitmise või muutmise küsimusega.
24.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et ülalpidamiskohutust täita. Võlgniku poolt menetluses esitatud väited annavad alust järeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnik märkis 18.03.2021 istungil, et rahaliselt ta sissenõudjaid aidata ei taha, kuid võib neile soetada vajalikke asju (nt riideid). Ka määruskaebusest nähtub, et võlgnik ei täida kohtulahendit, kuna tema hinnangul ei kasutataks raha laste ema poolt sihtotstarbeliselt. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.
25.Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 1774 lg 6, TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.