Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Tark Ehitus OÜ (pankrotis) esitas 06.08.2021 Harju Maakohtule hagi Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu vastu Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohtus 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-1817124 välja Tark Ehitus OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. 26.05.2020 sai hageja teada, et 26.03.2020 viidi läbi nõuete kaitsmise koosolek. Vastavalt koosoleku protokollile otsustati koosolek pidada ilma võlgniku esindaja kohalolekuta ning kaitsti kostja nõue summas 137 574,20 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi ja kostja nõue summas 1167 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi tingimuslikuna. Hageja on seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust ja seoses sellega 08.06.2020 esitas hageja pankrotihaldurile ja võlausaldajale nõude uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ja võlausaldaja(te) nõuete uuesti läbivaatamiseks. Uut nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud ning seda ei ole keegi kokku kutsunud, millest tulenevalt esitas hageja hagi eelnevalt tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks. Hageja on seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja märgib, et ei osalenud 26.03.2020 koosolekul, sest teada ei olnud sellest koosolekust teavitatud ega saanudki võlgnik isegi eeldada, et nõuete kaitsmise üldkoosolek toimub siis, kui Eesti Vabariigis oli kuulutatud eriolukord (eriolukord kehtis 12.03.2020 kuni 18.05.2020), millega olid muu hulgas kõik avalikud koosolekud keelatud. Hagejale jääb arusaamatuks kes ja kuidas võttis sellel koosolekul otsuseid vastu arvestades seda, et ühtegi võlausaldajat sellel koosolekul ei osalenud. Pankrotihaldur on üksnes koosoleku juhataja ja protokollija, otsused võetakse vastu võlausaldajate poolt. PankrS § 81 lg 1 kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vaja, et vähemalt üks võlausaldaja osaleb vahetult koosolekul. Hageja leiab, et halduri viited PankrS § 79 lg 4, § 81 lg 2 ja § 100 lg 5 ei ole asjakohased, kuna 26.03.2020 koosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Hageja on seisukohal, et seaduse mõte seisneb selles, et koosolekul peab osalema vähemalt üks võlausaldaja, kuna otsused võetakse vastu võlausaldajate poolt. Hageja leiab, et kuna 26.03.2020 koosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat, ei saanud keegi otsustada, kas nõuete kaitsmine on ilma võlgniku osalemiseta võimalik või mitte PankrS § 100 lg 6 alusel. Hageja toob esile, et hageja vastuväited kõikidele kostja nõuetele on esitatud juba pankrotiavalduse läbivaatamise käigus ning kuna kostja ei ole uusi nõudeid esitanud, ei pidanud hageja korduvalt oma vastuväiteid esitama. Isegi kui üldkoosolek oleks pädev otsuseid vastu võtma, peab igal juhul lähtuma võlgniku poolt esitatud vastuväidetest. Hageja on täiendavalt seisukohal, et pankrotihaldur on rikkunud PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat kohustust, kuna haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Hageja leiab, et pankrotihaldur jättis oma kohustused täitmata ja tegutses võlgniku huvidega vastuolus. Hageja on seisukohal, et haldur oleks pidanud vastu vaidlema kõikidele kostja poolt esitatud nõuetele vastu või vähemalt osas, mis ületas 2550,80. Hageja märgib, et

tsiviilasjast nr 2-17-2378 tuleneb, et Orase Invest OÜ-l on võlgnevus korteriomanike ees, aga mitte kostja ees. Tegemist on võlgnevusega, mis on välja mõistetud kohtuotsusega konkreetselt isikult. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa nõuda hagejalt 104 815 eurot ja sellega seotud viiviseid, mis on juba välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega teiselt isikult. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et PankrS § 106 lg-s 2 on toodud ammendavalt alused nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude vaidlustamiseks. Kostja märgib, et tunnustatud nõude uuesti läbivaatamise eeldusena pidi hageja kohtu ette tooma asjaolud olulisest seaduse rikkumisest nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisel või selle pidamisel või et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Selliseid asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Seega puuduvad alused kostja tunnustatud nõude uuesti läbivaatamiseks ning ainuüksi selle tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja märgib, et hageja pankrotimenetluses 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel pole seadust oluliselt rikutud. Hageja suhtes on pankrot välja kuulutatud 11.10.2019 kohtumäärusega, mis jõustus 19.10.2020 Riigikohtu määrusega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.03.2020, mis oli halduri poolt kokku kutsutud 11.03.2020. PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg nõuetest teatamiseks möödus 11.12.2019, mistõttu nõuete kaitsmise koosolek oli halduri poolt kokku kutsutud seaduses ettenähtud tähtajal. Võlausaldajad olid kohustatud haldurit teavitama kõikidest nõuetest hiljemalt 11.12.2019 ja haldur oli kohustatud kokku kutsuma nõuete kaitsmise koosoleku hiljemalt 11.03.2020. Eelnev nähtub ka nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. Pankrotihaldur avaldas teate koosoleku toimumise ja päevakorra kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt oli Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosolek kokku kutsutud protseduurireeglitest ja tähtajast kinni pidades, mistõttu koosoleku kokkukutsumisel seadusest tulenevat korda pole oluliselt rikutud. 26.03.2020 protokolli kohaselt üldkoosolekule võlausaldajaid ja võlgnik ei ilmunud. Protokollist ei nähtu, et kohus või haldur oleks võlgnikku kohustanud 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosolekust osa võtma, mistõttu koosoleku pidamine võlgniku osavõtuta polnud takistatud. Samuti ei takistanud koosoleku pidamist võlausaldajate puudumine. Hageja suhtes on pankrot välja kuulutatud 11.10.2019. Kostja esitas 17.12.2019 haldurile nõudeavalduse ja hagejal oli võimalik kostja nõuetele esitada kirjalikke vastuväiteid kuni 26.03.2020 kella 15.50-ni. PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei takista võlgniku vastuväide võlausaldaja nõude tunnustamist. Võlgniku poolt vastuväidete esitamata jätmine pole aluseks nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude uuesti läbivaatamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teinud usutavaks väidet, nagu oleks nõuete kaitsmise koosoleku pidamine võlgniku osavõtuta rikkunud võlgniku õigusi. Eeltoodust tulenevalt on kõik hageja viidatud põhjendused 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku pidamise korra olulisest rikkumisest, mis annaksid temale aluse samal koosolekul kostja tunnustatud nõude vaidlustamiseks, alusetud. Kostja toob esile, et pankrotiseaduses puudub säte, mille kohaselt peaks haldur koosolekust võlgnikku eraldi teavitama. Halduri poolt oli koosolek kokku kutsutud seaduses ettenähtud korras ja vastav teave oli võlgnikule edastatud 11.03.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord ei mõjutanud võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist, sh polnud keelatud 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku pidamine. Nõuete kaitsmise koosolek pankrotimenetluses ei ole avalik üritus. Kostja on hageja pankrotimenetluses 17.12.2019 esitanud haldurile nõudeavalduse majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste summas 137 574,20 eurot ja 11.10.2019 kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude summas 1167 tasumiseks. Nõudeavaldusele

pole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja viitab, et on vastuväited esitanud pankrotiavalduse läbivaatamisel. Asjas ei oma tähtsust kas ja milliseid vastuväiteid on hageja kostja nõuetele varasemalt esitanud, sh pankrotiavalduse läbivaatamisel, kuid nii maakohtu 11.10.2019 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2020 kohtumäärustest nähtub, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis annaks hagejale aluse jätta majanduskulude eest tasumata. Kostja on seisukohal, et paljasõnalised ja tõendamata on väited halduri kohustuste rikkumise kohta, mille kohaselt pidanud haldur kostja nõude vaidlustama. Kostja toob esile, et maakohus ei ole 11.10.2019 määruses väljendanud, et kostja nõuded, mis on seotud eelmise korteriomanikuga Oras Invest OÜ on õiguslikult põhjendamatud. Kostja on 17.12.2019 esitatud nõudeavalduse esitamisega maksma pannud korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-s 3 tuleneva solidaarvastutuse. TsÜS § 160 lg 2 punkti 1 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Kostja toob esile, et tal on hageja vastu majanduskulude hüvitamise nõue summas 2550,80 eurot perioodi 26.05.2017 kuni 28.08.2018 eest, mil võlgnik oli kolme korteriomandi omanik; võõrandaja majanduskulude võlgnevuse nõue summas 3917,30 eurot perioodi 01.01.2015 kuni 26.05.2017 eest, mil Orase Invest OÜ (pankrotis) oli kolme korteriomandi omanik; viivise nõue võlgniku vastu Orase Invest OÜ ( korteriomandite võõrandaja) ja võlgniku rahaliste kohustuste täitmise viivitamisest viivise nõue summas 6806,99 eurot perioodi 01.01.2015 kuni 31.12.2018 eest, millest võlausaldaja esitab võlgnikule käesolevas nõudeavalduses viivise nõude põhinõudega samas suuruses st summas 6468,10 eurot; nõue võlgniku vastu 104 815 eurot, mis on eelmise omaniku Orase Invest OÜ (pankrotis) 04.01.2008.a. lepingust tulenev majanduskulude võlgnevus ja võlgnevuselt arvestatud viivised perioodi 26.05.2017 kuni 11.10.2019 eest summas 19 823 eurot; menetluskulude nõue tsiviilasjas nr 2-18-17124 11.10.2019 kohtumääruse jõustumisel võlausaldaja nõue võlgniku vastu 1167 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole mitte ühegi kostja nõude aluseks 04.12.2017 Orase Invest OÜ suhtes tehtud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-2378. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17124 välja Tark Ehitus OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Harju Maakohtu 11.10.2019 määrus jõustus Riigikohtu 19.10.2020 määrusega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.03.2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõuete kaitsmise koosolek kutsuti kokku seadust rikkudes. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas pankrotihaldur rikkus PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat kohustust. Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Tsiviilasjas nr 2-18-17124 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus käesoleva nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 106 lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS § 100 lg 1 kohaselt kaitstakse nõudeid võlausaldajate üldkoosolekul. PankrS § 100 lg 2 alusel määrab haldur nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS § 100 lg 4 alusel on võlausaldajal ja võlgnikul enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaeg möödus 11.12.2019. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2020 ilmunud teate kohaselt teatas haldur, et võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimub 26.03.2020. Eeltoodust tulenevalt teatas haldur nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette PankrS § 100 lg 4 alusel. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult teatavakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnikul, kes on teadlik oma pankrotimenetlusest, on võimalus pankrotimenetluse kulgu väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel jälgida. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et halduril oleks kohustus toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlgnikule vahetult kätte. Eeltoodust tulenevalt pole asjakohane hageja väide, et teda ei teavitatud koosoleku toimimisest. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 26.03.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekust oli nõuetekohaselt teavitatud, koosolek oli kokku kutsutud seadust järgides ning tähtaegadest kinni pidades, mistõttu pole nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust rikutud. PankrS § 100 lg 5 kohaselt viiakse nõuete kaitsmise koosolek läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. PankrS § 81 lg 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt PankrS § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. PankrS § 79 lg 4 sätestab, et haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud

tähtaega. PankrS § 100 lg 6 kohaselt on haldur ja võlgnik kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik. Nõude või vastuväite esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude läbivaatamist ei takista. Hagiavaldusele lisatud Tark Ehitus OÜ (pankrotis) 26.03.2020 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (tlk 6) nähtub, et koosolek otsustati pidada ilma võlgniku esindaja kohalolekuta. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et nõuete kaitsmise koosolekust oli võlgnikku ja võlausaldajaid õigeaegselt ja korrektselt teavitatud, on täidetud PankrS § 81 lg-s 2 sätestatud eeldus ning 26.03.2020 toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline olenemata asjaolust, et koosolekust ei võtnud osa võlgnik ega võlausaldajad. Kohus märgib, et kuivõrd üldkoosolek oli otsustusvõimeline PankrS § 81 lg 2 alusel ning koosolek otsustati läbi viia võlgniku esindaja kohalolekuta, on ebaõige hageja väide, et nimetatud otsust ei olnud vastu võetud ning koosolekut poleks saanud võlgniku osavõtuta läbi viia. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud oluliselt seadust ning koosolek oli otsustusvõimeline, millest tulenevalt ei ole eeldused PankrS § 106 lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks täidetud. PankrS § 101 lg 1 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kohus märgib, et kuivõrd võimalik halduripoolne kohustuste rikkumine ei ole eelduseks PankrS § 106 lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks, jätab kohus hageja sellekohased väited ja kostja vastuväited tähelepanuta. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et eeldused PankrS § 106 lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava kinnituse andnud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 2592 eurot. Kostja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 18 tundi ning tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja märgib, et kostja lõplike seisukohtade tekst on koostatud juba varem koostatud menetlusdokumentide alusel,

järelikult ei saa sellele kulutada 2 tundi. Hageja leiab, et välja mõistmisele saab kuuluda tasu selliste toimingute eest, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Seoses menetluskulude tagatise taotlusega märgib hageja, et tegemist oli kostja enda sooviga taotluse esitamiseks ning asja oleks olnud võimalik lahendada ka ilma sellise taotluseta. Hageja on seisukohal, et tegemist on kuluga, mis on kantud kostja enda algatusel. Täiendavalt ei nõustu hageja kostja lepingulise esindaja tunnitasuga, pidades seda ülemääraseks. Hageja leiab, et põhjendatud tunnitasu oleks 120 eurot käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatult suured. Kohus leiab, et perioodil 25.09.2020-08.10.2020 tehtud toimingutele (hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, kliendiga suhtlemine, pankrotimenetluse materjalidega tutvumine, esialgse vastuse ja taotluse koostamine) põhjendatud ajakulu on 4 tundi, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu. Kuivõrd kostja oli perioodil 25.09.2020-08.10.2020 tehtud toimingute raames hagiavalduse ja selle lisadega tutvunud, esialgse vastuse koostanud ja oma seisukohad kujundanud, ei ole põhjendatud 04.01.2021 kostja vastuse koostamise ajakulu 5 tundi. Kohus leiab, et arvestades kostja eeltööd on põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks 2,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väide, et menetluskulude tagatise koostamise tasu näol on tegemist kuluga, mis on kantud kostja enda algatusel ning peaks jääma kostja kanda. Kostjal on õigus nimetatud taotlust esitada, mida kostja on ka teinud. Kohtu hinnangul on ülejäänud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot. (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-680 p 32; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-16473 p 10). Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ajakulu kokku 12,5 tundi ning põhjendatud tunnihind 90 eurot (käibemaksuta). Seega moodustavad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1350 eurot (sh käibemaks), mille kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.