H-S Shagi ECD Kiinteistöt Oy ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg vastu H-S S`i nõude summas 44 000 euro tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming
Kohtulahend Hageja H - S S isikukood xxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn, Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, tel: 601 2900, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I ECD Kiinteistöt OY registrikood 2526353-6, Pitkäsillanranta 3A, 00530 Helsinki, Soome Vabariik Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts, Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, tel: 6 233 017, e-post: [email protected] Kostja II Est Building Partner OÜ (pankrotis) Pankrotihaldur Eve Selberg, Advokaadibüroo CLARUS, Parda tn 12 Tallinn 10151, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Jätta tunnustamata H-S S`i nõue Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 44 000 (nelikümmend neli tuhat) eurot II järgu nõudena.
3.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.20.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 kuulutati 20.03.2019 a kell 15.00 välja Est Building Partner OÜ (registrikood 12072045, pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg.
2.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. 3.H-S S(edaspidi nimetatud ka hageja) esitas 03.04.2019 nõudeavalduse Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses (t 3 –lisa1). 4.15.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul (vt lisa 2 lk 2 t 0000) vaidlustasid võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy ( kostja I) ja pankrotihaldur Eve Selberg (kostja II) hageja nõude täies ulatuses. 5.Kostjate vastuväidete tõttu jäi hageja nõue 15.08.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata summas kokku 44 000 eurot.
6.Hageja esitab võlausaldaja ja pankrotihalduri vastu hagi oma nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel soovides oma nõude tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel summas 44 000 eurot.
7.Hageja soovib nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel summas 44 000 eurot.
8.H-S S laenas võlgnikule pangaülekannetega kokku 40 000 eurot (väljavõte lisatud nõudeavaldusele, vt hagi lisa t 4) ja saadud laen on võlgniku poolt hagejale tagastamata.
9.PankrS 42 kohaselt pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.H-S S tasus võlgniku eest ka Cramo Finland Oy arved (t 6-10) kokku summas 4 000 eurot ja võlgnik ei ole kõnealust summat hagejale hüvitanud. Soome ettevõte Cramo Finland Oy ei olnud nõus lepingut sõlmima ja arveid väljastama välismaisele juriidilisele isikule (Est Building Partner OÜ). Seetõttu esitati arved füüsilise isiku H-S Selli (võlgniku tolleaegne juhatuse liige ja omanik) nimele. Arvetelt nähtub, et Cramo Finland Oy poolt müüdud teenused (erinevate ehitusel
vajaminevate tarvikute rent) olid vajalikud just võlgniku jaoks ja neid tarbis tegelikkuses võlgnik seoses tema ehitustegevusega Soomes. H-S S tasus 23.10.2018 (maksekorraldus lisatud) arve 1051142903 summas 1199,76 eurot, arve nr 1051136452 summas 2236,85 eurot ja arve nr 1051149306 osaliselt summas 563,39 eurot (kokku 4 000 eurot). 11.Saadud laenu ja Cramo Finland Oy-le hageja poolt tasutud summa pidi võlgnik tasuma hagejale tema nõudmisel.
12.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 13.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult, et tema nõuet tunnustataks summas 44 000 eurot Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõistes.
14.Kostja I esindaja pöördus 02.02.2021 kohtupoole seisukohaga et hageja on oma 01.02.2021 kohtule esitatud seisukohas väidetavalt täiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.
15.Hageja esindaja vastas kostja I esindaja seisukohale 09.02.2021, milles märgib: Hageja nõue koosneb hagiavalduse punkti 2 kohaselt kahest erinevast nõudest - 40 000 euro suurusest tagastamata laenu nõudest ja 4 000 euro suurusest nõudest mis rajaneb sellel, et hageja tasus võlgniku eest ka Cramo Finland Oy arved kokku summas 4 000 eurot ja võlgnik ei ole kõnealust summat hagejale hüvitanud.
16.Hagiavalduse punktis 2 viitas hageja PankrS §-ile 42 mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas hagi punktis on hageja lisaks märkinud, et saadud laenu ja Cramo Finland Oy-le hageja poolt tasutud summa pidi võlgnik tasuma hagejale tema nõudmisel. Eeltoodu viitab kostja hinnangul üheselt, et hageja väite kohaselt raha tagastamise tähtaega ei olnud kokku lepitud aga pankroti väljakuulutamise tõttu muutusid vastavad nõuded sisse nõutavaks. Hageja märkis 01.02.2021 seisukohas, et sisuliselt saab nentida, et tegemist oli tähtajatute laenudega (õiguslik kvalifitseering) ei anna kostjale alust nõuda võimalust uusi tõendeid esitada. 17.Nõude materiaalõigusliku alusena viitas hageja hagiavalduse punktis 2 VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS 396 lg 1 (laenuleping) ja VÕS 396 lg 2 (isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna). Kostja I viide sellele, et hageja viitas hagis mh VÕS § 396 lg-le 2 on iseenesest õige aga kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab seadust niikuinii ise.
18.Hageja leiab et tema positsioon ei ole seoses eelpool tooduga (hagis kajastatuga) tegelikult muutunud ja seda ei muutnud hageja ka oma 01.02.2021 seisukohas. Hageja poolt täiendava tõendi (kohtuotsus) esitamise 01.02.2021 tingis kostja II vastusele lisatud tõend millele tuginedes kostjad väitsid, et hagejale võib tegelikkuses raha juba tõenäoliselt olla sularahas tagastatud. Hageja täiendav tõend lükkab aga tema hinnangul selle kostjate vastuväite ümber.
19.Hageja märgib - Kuna hageja ei ole esitanud kirjalikku laenulepingut ega ka väitnud, et selline leping oleks olnud sõlmitud pidi kostjale olema selge, et järelikult saab vastav leping olla suuline. Kostja väide mille kohaselt tema vastuse koostamise ajal puudusid Est Building OÜ-l (pankrotis) igasugused tõendid, et ettevõte oli saanud laenu ja jätnud selle tagastamata on ainetu, sest hagile oli lisatud (vt hagi lisa 1) hageja pangakonto väljavõte laenu summas kokku 40 000 euro andmise kohta ja maksekorraldus Cramo Finland Oy arvete tasumise kohta summas 4 000 eurot ja 01.02.2021 ei ole hageja seoses eeltooduga ühtegi uut tõendit esitanud.
20.Hageja leiab, et valib ise millised väited ja tõendid ta oma nõude tõendamiseks kohtule hagis ja hilisemates menetlusdokumentides esitab ja sama põhimõte kehtib kostja vastuväidete osas kostja jaoks. Viitega kostja alloleva e-kirja punktile 5 teatab hageja, et ta ei ole loobunud mingisugusest positsioonist.
21.Siinkohal tuleb esile tuua ka seda, et Harju Maakohtu 15.12.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 219-13553 (vt hageja 01.02.2021 seisukoha lisa) ja selle menetluse käigus esitatud asjaolud ja nõue ei saanud kostja I jaoks olla üllatuslikud, sest selles tsiviilasjas oli R T hageja esindajaks.
22.Tegelikkuses on kostja sattunud lihtsalt ebamugavasse olukorda, sest tema varasem väide mille kohaselt on hageja saanud eelnevalt raha tagasi, on hageja esitatud kohtuotsusega ümber lükatud ja kostja proovib seetõttu saada kohtult õigustamatult võimalust esitada uusi tõendeid kuigi kohtu antud konkreetne tähtaeg selleks on möödunud. Kostja I viited asjaoludele selle kohta kas leping oli suuline, milline oli selle tähtaeg, millal muutus kohustus sisse nõutavaks jne (vt e-kirja punktid 1- 5) ei anna alust anda kostjale võimalust esitada uusi tõendeid.
23.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et tema poolt ei ole 01.02.2021 kohtule esitatud hagi aluseks olevaid uusi asjaolusid ega selliseid uusi tõendeid mis tingiksid vajaduse ja õigustuse anda kostjale võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Kostja pole ka selgitanud miks siis ikkagi esitati kohtule varasemalt tõend mille alusel väideti, et hageja võib olla tegelikkuses raha tagasi saanud (mille asjasse puutuvuse osas kostja enam selgitusi ei jaga) ja miks ei esitatud õigeaegselt täiendavat tõendit mida soovib kostja I esitada nüüd. Kostja I vastus hagile 24.Kostja I hinnangul omavad tähtsust järgmised asjaolud: Ajutine pankrotihaldur esitas 20.02.2019 kohtule kirjaliku aruande ( t 38 jj). Aruandes märkis ajutine pankrotihaldur muuhulgas järgmist: võlgnik Est Building Partner OÜ juhatuse liikmeks on alates 24.09.2018 U Õ. Endisteks juhatuse liikmeteks on H-S S(perioodil 10.03.2011 – 24.09.2018) ja C A S (perioodil 20.09.2016 – 22.11.2017); võlgniku pangakontodelt nähtub, et viimati maksti töötajatele palka augustis 2018, tööjõumaksud palkadelt jäeti tasumata. Viimane laekumine Võlgniku pangakontole oli 14.09.2018, võlgnevused hankijatele on tekkinud põhiliselt 2018. aasta suvel, millest võib järeldada, et rahalised vahendid majandustegevuseks puudusid alates 2018 suvest; võlgnikul on suured kohustused ning vara kohustuste katteks puudub, ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgniku majandustegevus lõppenud; ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud olulisi Võlgniku raamatupidamisdokumente (bilansid, kassadokumendid) seoses Võlgniku majandustegevusega; võlgniku arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et arveldusarvetelt on pangakaartidega välja võetud sularaha nii Eestis kui ka Soomes; arvestades, et ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku kassadokumente, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida antud rahade kasutamist võlgniku
majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides; kuivõrd võlgnik ei ole esitanud nõutud bilansse ja 2017. aasta majandusaasta aruannet, samuti kassa dokumente, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud;
25.Harju Maakohtu 20.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 (t 43 jj) kuulutati 20.03.2019 kell 15.00 välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrot ning nimetati Võlgniku pankrotihalduriks Eve Selberg. Võlgniku pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2019 ( lisa 3, lk 9 t 000). Harju Maakohtu 20.03.2019 määrusega kohustati Est Building Partner OÜ juhatuse liiget U Õ ja endist juhatuse liiget HS S kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut (t 47). Hageja ei ole esitanud laenulepingut ega välja toonud laenulepingu tingimusi
26.Kostja I osundab, et nõudeavalduses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekule ega ka hagiavalduses ei ole H-S.S välja toonud, millised olid väidetava laenulepingu tingimused ning esitamata on ka laenuleping. Samuti on ebaselge, kas tegemist oli kirjaliku või suulise laenulepinguga. Pangaülekanded selgitusega „omaniku laen“ ei tõenda, millise maksega on tegu ehk kas tegu on laenu andmise või laenu tagasimaksmisega. Oluline on siinkohal ka rõhutada, et pankrotihaldurile ei ole üle antud ühtegi Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumenti ega -andmeid. Seega puuduvad kostjatel mis tahes tõendid selle kohta, et Est Building Partner OÜ (pankrotis) oli saanud laenu ja jätnud selle tagastamata. Hageja on Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt ajavahemikus 01.01.2017 kuni 30.08.2018 välja võetud sularaha summas 246 750 eurot
27.Kostja II on kohtule 21.10.2019 esitatud vastuses välja toonud, et H-S.S on ajavahemikus 01.01.2017 kuni 30.08.2018 Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 246 750 eurot. Kostja I nõustub selle väitega ja peab seda samuti oluliseks tsiviilasja lahendamise seisukohalt. Lisaks pankrotihalduri poolt esitatud konto väljavõttele esitab kostja I käesolevale vastusele lisatuna (t 49) XXX panga 07.08.2019 kirja, mis tõendab, et pangakaart nr XXX, millega sularaha äriühingu kontolt välja võeti, oli väljastatud H-S.S ellile. Seonduvalt eelnevaga märgib kostja I, et olukorras kus hageja on võtnud välja ettevõtte arvelduskontolt sularaha ja selle kohta puuduvad igasugused dokumendid võib niivõrd puuduliku teabe alusel eeldada, et vähemalt osaliselt oli tegemist omaniku laenuga ehk omanik oli võtnud enda äriühingust laenu ning tagastas selle osaliselt summas 40 000 eurot.
28.Täiendavalt osundab ECD, et ÄS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist. Sama sätte lg 4 esimese lause kohaselt on kõnesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut rikkuv tehing tühine. Seega hageja poolt esitatud (lakooniliste) asjaolude ning kogutud tõendite kohaselt on võimalik, et H-S S poolt Est Building Partner OÜ-le (pankrotis) üle kantud 40 000 eurot on tagastatud kui tühise tehingu alusel saadu, mida H.S.S ise pidas omanikulaenu tagastamiseks. Cramo Finland Oy-le arvete tasumine 29.Hageja on nõudeavalduse ja hagi alusena välja toonud asjaolu, et ta on tasunud Cramo Finland Oy arveid Est Building Partner OÜ (pankrotis) huvides ja see nähtub esitatud arvetelt. Cramo Finland Oy ei nõustunud lepingut sõlmima ja arveid väljastama välismaisele juriidilisele isikule. 30.Kostja I märgib, et hageja väited on tõendamata. Tõendatud on, et arved on esitatud hageja enda nimele ja hageja on need ka tasunud. Cramo Finland OY arved ei ole seostatud Est Building Partner OÜ-ga. Kahel arvel sisalduvat märget „Margariinitehdas“ ei saa käsitleda piisava ja
tõenduslikku tähendust omavana, sest arvelt nähtub, et tegemist on teenuse saaja enda viitega (arvel märgitud „Teie viide“) ehk teenuse saaja ise (s.o H-S.S) määras, milline viide arvele märkida. Enamgi, H-S.S oli Cramo Finland Oy arvete väljastamise ajal osanikuks ja juhatuse liikmeks veel neljas (4) ehituse- ja kinnisvaravaldkonnas tegelevas äriühingus – XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ning XXX OÜ1 ( t 50-56). Kui vastab tõele hageja väide, et ta tellis Cramo Finland Oy-lt teenuseid äriühingu huvides, siis oleks tegemist võinud olla ka teiste tema juhitavate äriühingutega. Esitatud tõendid (Cramo Finland Oy arved) tõendavad, et teenuse saajaks oli hageja
H-S S.
31.Nõudeavalduses ja hagiavalduses on ka välja toomata asjaolud, mille pinnalt saaks lõplikult analüüsida nõude õiguslikku alust. Nimelt, hageja on hagiavalduse punktis 2 viidanud VÕS § 396 lg-le 2, millest võib järeldada, et Est Building Partner OÜ (pankrotis) ja H-S.S leppisid kokku, et Cramo Finland Oy-le tasutud summad võlgneb võlgnik hagejale laenuna. Samas ei ole seda asjaoluna välja toodud. Kostja II vastus hagile
32.Kostja II – (toimikus ekslikult kostja I , t 19 jj) hagi ei tunnista. Oma seisukohas kostja 2 selgitab järgmist: pankrotihalduril puudub võimalus kontrollida nõude õigsust Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamises, sest pankrotihaldurile ei ole üle antud Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente, mille tõttu pankrotihalduril puudub ülevaade Est Building Partner OÜ majandustehingutest, võimalikest lepingupartneritest ja muudest asjaoludest.
33.Alustatud on kriminaalmenetlust nr xxx KarS § 3811 lg 2 (raamatupidamise kohustuse teadva rikkumise) toodud kuriteo tunnustel.
34.Hagiavalduse kohaselt laenas hageja võlgnikule pangaülekannetega kokku 40 000 eurot. Hageja oli Est Building Partner OÜ juhatuse liige ajavahemikul perioodil 10.03.2011 - 24.09.2018. H-S S võttis võlgniku pangakontolt välja 266 490 eurot sularahas ja juhatuse liikmed pole esitanud kuludokumente, et raha kasutati võlgniku majandustegevuses. Pankrotihalduril puudub võimalus kontrollida, kas E-S S poolt välja võetud sularahast on tehtud laenu tagasimakseid, kuid seda võib eeldada.
35.Tulenevalt ülaltoodust palub kostja jätta H-S S hagiavaldus nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
36.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused ja kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
37.Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 15.08.2019 ning hageja nõudele esitasid vastuväite võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy ja pankrotihaldur Eve Selberg. TsÜS § 136 lg 8 järgi kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsÜS § 136 lõikega 8 on hagi esitatud PankrS määratud tähtaja jooksul õigete kostjate vastu.
II KOHTU PÕHJENDUSED
38.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, hinnanud esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
39.Käesolevas tsiviilasja on kolm teemade käsitlust: 1. endise juhatuse liikme ja omaniku H-S S`i võimalik nõue Est Building Partner OÜ (pankrotis) väidetavalt laenatud raha tagasisaamiseks, 2. H-S Selli poolt sularahas väljavõetud sularaha saatus, kasutamise eesmärk ja sellest võimalikud pankrotipesale tekkinud vastunõuded, 3. Est Buidling Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamise kadumine ja sellega seotud H-S S`i vastutus.
40.TsMS § 5 (menetluse toimumine poolte esitatud alusel) sätestab – lg 1 – hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, lg 2 – pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
41.Hageja on esitanud oma nõude ja asjaolud hagiavalduses. Kohtupraktika on sedastanud, et kohus pole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohus kohaldab seadust ise.
42.Kohus leiab, et hageja on läbivalt kogu menetluse jooksul olnud ühtsel samal positsioonil, menetluse ajal seda muutmata st hageja väidetavalt laenas raha võlgnikule, laen on väidetavalt tagastamata ja hageja tasus võlgniku eest arved äripartnerile ja need on väidetavalt hüvitamata.
43.Hageja nõue koosneb kahest summast: summa 40 000 euro suurusest väidetavalt tagastamata laenu nõudest ja 4 000 euro suurusest nõudest millega hageja väidetavalt tasus võlgniku eest Cramo Finland OY arveid.
44.Hageja on esitanud väite, et kumbagi summat pole enne pankrotimenetluse algust võlgnik hagejale hüvitanud.
45.Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete tähtaeg saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
46.Vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada kas H S S poolt on tõendatud, et on andnud Est Building Partner OÜ (pankrotis) laenu ja kas Est Building Partner OÜ (pankrotis) suudab tõendada laenu tagastamist. Kelle eest ja miks tasus hageja summa 4 000 eurot? Millised on kostjatel üleüldse tõendamise võimalused olukorras kus raamatupidamist pole nõuetekohaselt peetud või seda võlgniku pankrotihaldurile üle antud.
47.Kohtule on hageja esitanud tõendina pankakonto väljavõtte (t 4) kust nähtub, et hageja on 7 erineva maksega-ülekandega perioodil 09.02.2015 kuni 12.05.2016 teinud võlgniku pangakontole makseid selgitusega: omaniku laen. Osamaksete summa kokku moodustab hageja hagis nõutud nõude ühe osa summa 40 000 eurot (üks summa nõudest). H S S oli juhatuse liige perioodil 10.03.2011 – 24.09.2018.
48.Alates 24.09.2018 oli juhatuse liige U Õ. Nimetatud laen väljastati seega ajal kui hageja oli võlgniku juhatuse liige ja omanik.
49.Kuigi kirjaliku laenulepingut kumbki osapool pole esitanud ja pole ka väidetud et laenuleping sõlmiti kirjalikult siis loeb kohus tuvastatuks, et tegemist oli suulise laenulepinguga (VÕS § 396 jj). Kuigi hageja pole selgitanud ettevõttele laenu andmise vajadust ja eesmärke pole vastutõendeid ka selle väite kohta kostjate poolt esitatud ega esitatud veenvaid selgitusi, et laenu andmiseks igasugused vajadused puudusid. Pooled pole esitanud kohtule tõendeid raha tagastamise tähtaja kokkuleppe sõlmimise kohta, seega saab pankroti väljakuulutamise tõttu 20.03.2019 kell 15.00 lugeda et vastavad nõuded muutusid sisse nõutavaks hiljemalt pankroti väljakuulutamisega.
50.Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et pangaülekande selgitus: omaniku laen – ei oma õigusliku tähendust, kuna makse teostaja teeb selle märke ülekandel omal äranägemisel või võib jätta selle nt üldse tegemata ja sellest ei teki iseenesest õiguslike tagajärgi. Kuid kostja pole ka
oma väidet et tegemist oli mingi muu maksega - seda tõendanud. Seega lähtub kohus eeldusest et selgituses olev märge : omaniku laen on õige. Samas märgib kohus vastuseks kostja väitele, et nimetatud ülekannete selgitustest ei saa teha järeldust, et tegu oli varasema mistahes laenu tagasimaksega. Üldjuhul mõistetakse laenulepingut sõlmides ja seda täites kui oluline on laenu tagasimaksmine ja laenulepinguga kokku puutunud üldjuhul ei eksi laenu summade tagasimaksmisel selgitustega enda kahjuks. Laenulepingu pooled eriti kes tegutsevad ärikeskkonnas-ettevõtluses ja puutuvad kokku korduvate laenude teenindamisega mõistavad laenu tagasimaksmise tõendamise vajadust ja tähendust. Kohus leiab, et kui tegemist oleks olnud hageja poolt võlgniku käest varem võetud laenu tagastamisega oleks mõistlik isik pangaülekandes ka seda sellisena märkinud, laenuvõtjale oleks see väga oluline märge et fikseeritakse just laenu tagastamine. Kohus nõustub Kostja I seisukohaga, et juhul, kui leiaks tõendamist et võlgnik andis hagejale laenu – oleks see keelatud ja tühine ÄS § 159 alusel. Samas kui analüüsida nimetatud ülekannete teostamise aega (veebruar 2015 – mai 2016) ja pankroti väljakuulutamise aega (20.03.2019) ei saa teha järeldust (3-4 aastat enne pankroti kuulutamist) nagu oleks hagejal olnud muud teadlikud nt näilikud eesmärgid eksitada pooli võimalikus tulevikus saabuvas pankroti olukorras. Kohus märgib, et tõendatud pole kostja 1 seisukoha punktis 2.3.2 kirjeldatud olukord, kus osaühing annab laenu osanikule, mille tagajärjel oleks tehing tühine.
51.Mõlema kostja 1 ja 2 vastuväide käesolevas vaidluses on - et võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni pole pankrotihaldurile üle antud ei hageja poolt ega viimase juhatuse liikme U Õ poolt. Kostja väidab, et H S S`ile on xxx panga poolt väljastatud pangakaart nr xxx (t 49), millega on sularaha äriühingu kontolt välja võetud ja selle kasutamise eesmärgi kohta puuduvad igasugused dokumendid - võib eeldada, et vähemalt osaliselt oli tegemist omaniku laenu tagastamisega ehk omanik oli võtnud enda äriühingust laenu ning tagastas selle osaliselt summas 40 000 eurot.
52.Kohus hinnanud pangakonto väljavõtet (t 4) ja xxx panga 07.08.2019 teatise sisu (t 49) ei saa teha järeldust, et omanik võttis äriühingust sularahas laenuna enne veebruari 2015 ja asus seda 2015 a veebruarist vähemalt osaliselt tagastama, sest sularaha pangakaart on väljastatud alles 19.07.2016 aastal seega enne seda kuupäeva polnud võimalik sularaha tehinguid nimetatud pangakaardi abil teostada. Samas pole kohtule jäänud märkamata, et pangakaart väljastati ca 2 kuud pärast viimase st seitsmenda (viimase) omaniku laenu osamakse tegemist. Viimane laenu makse toimus 12.05.2016 ja pangakaart millega sularaha hakata välja võtma väljastati hagejale 19.07.2016 (t 4, 49). Esimesed pangaülekanded hageja laenu kohta võlgnikule on 09.02.2015 aastast. Kohus ei nõustu hageja esindaja 01.02.2021 a esitatud seisukohaga nn hageja poolt laenu tagasimaksmise käsitlusega mis puudutab teise tsiviilasja nr 2-19-13553 raames esitatud nõude summa suurust. Välistatud ei ole, et hageja võttis sularahas välja kõik laenu tagasimaksed, kuid jättis laenu tagastamise võlgniku raamatupidamises kajastamata. Kuna raamatupidamise dokumente pole üle antud ei ole võimalik tegelikku laenutehingu asjaolusid taastada. Kuna pole teada millisel eesmärgil hageja võlgniku arvelt võetud sularaha kasutas ei ole välistatud ja on pigem usutav et sellega täideti muuhulgas ka laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustus, kuid jäeti see tehing võlgniku raamatupidamises kajastamata.
53.Kohus leiab, et olukorras kus hageja oli võlgniku juhatuse liige ja teostas sularaha tehinguid summas vähemalt 246 750 eurot jättes need tehingud nõuetekohaselt dokumenteerimata st ei korraldanud nõuetekohaselt osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183) rikkudes sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187), jättes raamatupidamiskohuslasena võlgniku raamatupidamise dokumendid üle andmata on teadlikult tekitanud olukorra mille tulemusena saab teha järelduse et asjakohaseid kuludokumente pole säilinud. RPS § 4 p 5 kohaselt on raamatupidamiskohuslane kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente. Nimetatud rikkumisega on tekitatud olukord, kus kostjatel puudub sisuliselt igasugune võimalus tõendada võlgniku poolt võetud laenu hagejale tagastamist. Kostjate väide et hageja on sularaha tehingutega laenumaksed tagasi saanud on usutav analüüsides kohtule esitatud laenu teenindamise asjaolusid ja poolte käitumist enne ja pärast seda. Ümber lükkamaks väidet et laenu pole võlgnik tagasi maksnud saab tõendada hageja tõendades või usutavalt selgitades/põhistades võlausaldajatele,
pankrotihaldurile või käesoleval juhul kohtule - kuhu ja millisel eesmärgil on hageja kulutanud võlgniku arveldusarvelt sularahana välja võetud summat 246 750 eurot ja teiselt võlgniku kontolt xxx perioodil 01.01.2016 kuni 01.01.2017 summas 18 015 eurot. Hageja pole kohtule esitanud mistahes tõendeid ega selgitusi, et kuhu milliste vajaduste katteks on hageja võlgniku väljavõetud sularaha kulutanud (sh enne 2017 a), et kohus ja kõik huvitatud isikud saaks veenduda, et sellest summast pole tasutud võlgniku poolt hagejalt võetud laenu tagasimakseid. Eelpool nimetatud asjaolusid analüüsides jääb mõistlikule kõrvalseisjale mulje, et hageja on laenates võlgniku arvete kaudu liigutanud teadmata päritoluga raha läbi võlgniku ja võtnud selle raha sularahas teadmata eesmärgil uuesti tagasi vormistamata seejuures võlgniku raamatupidamises rahaliste tehingute kohta mistahes dokumente eesmärgiga varjata raha summade päritolu ja liikumist. Tegemist võib olla karistusseadustiku süüteo koosseisu tunnustega teoga.
54.Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust. Samas on äriühingu huvides ka hagejalt võetud laenu kohene tagastamine. Pole mingit mõistliku põhjust, miks ei peaks olukorras kus võlgnikul on võetud laenu (hageja enda väitel eksisteerib kehtiv laenuleping) summas 40 000 eurot ja omades arveldusarvetel kordades rohkem rahalisi vahendeid (üle 246 750 + 18 015 euro on võetud sularahas kontolt) st omades perioodil 01.01.201730.08.2018 võimalust laen tagastada seda siiski mitte teha. Kohus leiab, et pole usutav et eraisikuna hageja st laenuandjana ei ole huvitatud laenu tagasi saamisest esimesel võimalusel. Kohus leiab, et hagejal on võimalik tõendada või selgitada/põhistada välistus meetodit kasutades, et sularaha kulus muudeks võlgniku huvides tehtud kuludeks ja sealt ei jäänud vahendeid ega teostatud mistahes summas makseid hagejale laenu summa tagastamiseks. Kuidas millist liiki tõenditega hageja seda teeb kohus ette ei määra. Käesolevas vaidluses saaks hageja tõendada välistus meetodit kasutades raamatupidamise dokumente vms enda huvides esitades näidates ära kuhu on kulutatud sularaha, samas toimides korraliku ettevõtja hoolsuse vastaselt on hageja ise tekitanud olukorra kus seda pole võimalik teha kuna raamatupidamist pole nõuetekohaselt peetud ega üle antud. Hagejal on võimalik muude tõenditega oma väidet tõendada mh on võimalik ka isikul (juhatuse liikmel) , kes on võlgniku vahendeid varasemalt ise kasutanud ka raamatupidamise dokumentatsiooni vajadusel kas osaliselt või täielikult taastada nt maksesaaja raamatupidamise kaudu esitada tõendid võlgniku maksete kohta. Ebaõiglane, ebamõistlik ja hea usu põhimõtte vastane oleks käesolevas olukorras (kus kostjatel on kohustus laenu tagasimaksmist tõendada/ hageja enda tegevuse tõttu – raamatupidamisdokumendid on jäetud kostjale üle andmata - on tehtud kostjatele vaidluse korral tõendite esitamine sisuliselt võimatuks) eeldada et kostjad kes võlgniku raamatupidamisega varasematel aastatel pole üldse kokku puutunud suudavad muul viisil tõendada võlgniku poolt nt laenu tagasi maksete teostamist (VÕS § 6-7). Kohus leiab, et välistamaks võimalust et võlgnik on laenu sularahas siiski tagastanud - hageja tõendeid ei esitanud. Eelnevast on võimalik teha järeldus, et hagejale on võlgniku poolt sularahas laen tagastatud. Ei saa õiglaseks ega õigeks pidada olukorda kus hageja on tahtliku teadliku käitumisega st rikkumisega saavutanud enda jaoks soodsa olukorra ja kasutab seda kostjate vastu. Cramo Finland OY arvete eest tasumine
55.Hageja on nõudeavalduses ja hagi alusena esile toonud asjaolu, et hageja on tasunud Cramo Finland OY arveid Est Building Partner OÜ (pankrotis) huvides ja see nähtub esitatud arvetelt. Väidetavalt Cramo Finland OY ei nõustunud lepingut sõlmima ja arveid väljastama välismaisele juriidilisele isikule.
56.Kohus leiab, et hageja väited arvete tasumise kohta võlgniku nimel pole tõendatud. Tuvastatud on, et hageja poolt esitatud arvetel seisab, et arved on esitatud hageja mitte võlgniku nimele,
hageja on need arved ka enda kontolt tasunud. Tõendatud pole, et Cramo Finland OY keeldus arveldama võlgnikuga ja hageja täitis mingil teadmata põhjusel võlgniku kohustust. Iseenesest võib kokkuleppel täita teise isiku kohustust kolmas isik, kuid siis peaks dokumentides kajastuma kohustatud isikuna kindlasti algne (kelle kohustust täidetakse) ja/või ka täitja kohta andmeid. Käesoleval juhul puuduvad arvetel mistahes märked võlgniku kohta/võlgniku kohustuse täitmise kohta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Cramo Finland OY arved ei ole seostatud Est Buiding Partner OÜ-ga. Puudub mõistlik põhjus, miks Cramo Finland OY ei esitanud arveid võlgniku nimele ka siis kui keegi teine need arved tasub, osutades samaaegselt teenust tegelikult võlgnikule, puuduvad tõendid põhjuste kohta miks usaldas Soomes tegutsev äriühing rohkem eraisikut kui Soomes ehitusvaldkonnas tegutsevat teist äriühingut (võlgniku), pole esitatud mistahes poolte vahelist kokkulepet kohtule hindamiseks. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga – olukorras kus hageja oli Cramo Finland OY arvete väljastamise ajal osanikuks ja juhatuse liikmeks veel neljas ehituse ja kinnisvaravaldkonnas tegelevas äriühingus (xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ ning Exxx OÜ (t 50 jj) ei saa vähemalt kahel arvel sisalduvat märget „Margariinitehtas“ käsitleda tõendusliku tähendust omavana. Arvetelt nähtub, et tegemist oli teenuse saaja enda viitega ehk hageja enda määranguga milline viide arvele märgitakse. Kohus leiab, et hageja väiteid arvestades oleks mõistlik ja asjakohane olnud märkida arvetel viiteks mh ka seotus võlgnikuga, selline viide aga puudub.
57.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna hageja tegutses mitmes äriühingus mis tegutsesid samas valdkonnas nagu võlgnik, et tegelikult telliti teenuseid mõne teise äriühingu huvides, kellel oli tegelikult tasumise kohustus. Seda kinnitab ka mh arve nr xx (t 10), milles on kajastatud lepingulised suhted erinevate objektide kohta ja mille osalist tasumist/hüvitamist hageja nõuab. Tuvastatud ja tõendatud on, et arved on koostatud hageja nimele ja hageja poolt on need ka tasutud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et - arvetelt nähtub, et Cramo Finland OY poolt müüdud teenused (erinevate ehitusel vajaminevate tarvikute rent) olid vajalikud just võlgniku jaoks ja neid tarbis tegelikkuses võlgnik seoses oma ehitustegevusega Soomes ja tasumise kohustus oli võlgnikul. Tõenditena esitatud Cramo Finland Oy arved ei tõenda et teenuse saajaks oli võlgnik ja seega võlgnik ei ole kohustatud neid summasid hagejale hüvitama ja vastav nõue on alusetu. Nõude tunnustamata jätmine on eeltoodut arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on tõendite esitamine ja tõe tuvastamine raskendatud eelkõige hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu (esitamata aastaaruanded alates 2017 ja üle andmata raamatupidamise dokumentatsioon). Etteruttavalt selgitab kohus, et kohus hindas selgitusi arvetel koosmõjus ajajoonega (sündmuste kronoloogiaga) ja teiste tõenditega st 2016 a laenu ülekannetel selgituses märgitud omaniku laen on usutav arvestades teiste tõenditega ja ajajoonega st võlgniku pankroti kuulutamiseni oli veel ca 2 aastat, Cramo Finland tasuti juuli-august-september 2018 (pankrot kuulutati 20.03.2019) ja pankrotimenetluses on tuvastatud et võlgnikul majandustegevus lõppes suvel 2018 ja nimetatud arved on seotud teise äriühingu tegevusega.
58.Kohus märgib, et olukorras kus hageja pole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2) ei saa eeldada ja nõuda käesoleva vaidluse raames tõendite (sh raamatupidamisdokumentide) raskusteta esitamist pankrotihaldurilt või võlausaldajatelt. See on ebaõiglane, ebamõistlik ja hea usus põhimõtte vastane (VÕS § 6 ja § 7). Vaidluse pooled suudaks raskusteta täita oma tõendamiskoormused, kui hageja oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja üle andnud nõuetekohaselt peetud raamatupidamise dokumentatsiooni. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja nõuete tunnustamise nõue tuleneb pankrotimenetlusest. Pankrotimenetlus on avalikes huvides toimuv menetlus. Sellest tuleb kohtu arvates mõlemale poolele tõendite esitamise kohustus. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus tõendid tuleb esitada eelkõige hagejal. Kohus möönab et negatiivse asjaolu tõendamine (laen on tagasi maksmata) võib olla raskendatud kuid mitte võimatu (nt tehingute taastamise kaudu) seega on hagimenetluses tõendamiskoormis eelkõige hagejal ja seda ka juhul, kui kostja oma vastuses kohtule vaidleb nõudele vastu. Kohus kaalus ka tõendamiskoormise ümberpööramist (nt juhuks kui hagejal on siiski säilinud teatud hulk raamatupidamise dokumente ja mida pole mingil teadmata põhjusel pankrotihaldurile üle antud), kuid kui on etteteada et neid tõendeid st raamatupidamisedokumente ei eksisteeri siis kohus seda
menetlusseadustikus ettenähtud võimalust ei rakendanud (TsMS § 230), kuid siiski on hagejatel võimalik muul moel välistamis meetodit kasutades nt muude tõenditega usutavaks teha et võlgnik pole laenu tagastanud. Milliste tõenditega pool oma vaidlusaluseid väiteid tõendab on poole otsustada. Tsiviilkohtumenetluses ei tuvastata tõde vaid lahendatakse vaidlust, kui tõendeid esitada pole siis jääb hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus lahendab vaidlust tõendeid hinnates, kui neid pole kohtule esitatud ei ole kohtul võimalik neid hinnata. Hageja kohtusse pöördudes peab hindama oma tõendamise võimalusi ja perspektiivikust ja seeläbi kaaluma ka kostja poolelt võimalike tõendite esitamist. Hageja pidi arusaama ja teadis, et kostjatel puuduvad võimalused oma väiteid laenu tagastamise kohta tõendada ja selle tõendamise raskuse on loonud hageja enda tegevusetus/tegevus ettevõtte juhtimisel ja raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel. Kohtu lahend peab olema ka õiglane, kohus leiab et ebaõiglane oleks tuvastatud asjaoludel eeldada kostjatelt tõendite esitamist käesoleva vaidluse lahendamiseks. Samas hagi esitatakse eeldusel et hagi rahuldatakse ja hageja peab kõik endast oleneva tegema, et oma väiteid ja seisukohti usutavaks teha või neid tõendada. Menetluskulud
59.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 sätestab – hagimenetlusekulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
60.Käesoleva kohtulahendiga jäävad hageja nõuded rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
/digiallkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik
Osaliselt jõus. TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.