Võlgnik: B K (endise perenimega H), isikukood XXXXXXXXXXX, usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik Võlausaldajad: Swedbank AS, registrikood 10060701 Bigbank AS, registrikood 10183757 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340
Menetlustoiming
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada B K (isikukood XXXXXXXXXXXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 29.11.2013. Võlgniku vabastamisel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
3.Lõpetada B Ku kohustusest vabastamise menetlus.
4.Jätta menetluskulud B Ku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Avaldada teade B Ku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
1(4)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohus kuulutas 29.11.2013 kohtumäärusega välja B Ku (endise nimega H) pankroti. Kohus lõpetas 01.10.2014 määrusega B Ku pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas B Ku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas määruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi, võlausaldajatele väljamaksete tegemist ning sissetulekute jaotamist võlgniku ja võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate osade vahel.
Pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldajate nõuded kogusummas 2155,58 eurot, sh Bigbank AS nõue summas 221,27 eurot, Swedbank AS nõue summas 1465,72 eurot ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue summas 468,15 eurot.
Võlgnik esitas kohtule 11.02.2020 taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks ja 17.06.2020 lõpparuande. Võlgnik esitas kohtule 16.10.2020 täiendavalt andmed võlausaldajale Swedbank AS võlgnevuse tasumisest pärast taotluse esitamist. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate Bigbank AS ja Swedbank AS nõuded. Rahuldamata on pankrotimenetluses Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu esitatud nõue osas 368,15 eurot.
Võlgniku taotlusele esitasid seisukoha võlausaldajad Swedbank AS ja Eesti Vabariigi esindaja Maksu- ja Tolliamet. Swedbank AS on kohtule 03.02.2021 esitatud vastuses jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Maksu- ja Tolliamet on 04.02.2021 vastuses kohtule avaldanud, et vastuväiteid täitmata kohustustest vabastamisele ei ole.
Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks võlgniku isiklikult ära 10.02.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud aruannete ja seisukohtadega, võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 01.10.2014, seega on käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle.
Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega PankrS § 175 lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.
2(4)
10.Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6).
11.Kohus on enne kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku. Võlausaldajad Swedbank AS ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei soovinud võlgniku ärakuulamisel osaleda ja esitasid kohtule seisukohad kirjalikult. Kohtule seisukohad esitanud võlausaldajatel võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväited puuduvad.
12.Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel töötanud oktoobris 2014 OÜ-s X (viimane töötasu makse 07.04.2015), seejärel aastal 2015 AS Hoolekandeteenused (töötasu makstud juunis ja juulis 2015). Lapsehoolduspuhkuse järgselt on võlgnik töötanud alates XXXXXXXX OÜ-s (alates 01.09.2019 töökoormusega 0,7 kohta). Võlgnikul on neli ülalpeetavat: XXXXXXXXXXXXX Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema netotöötasu on vahemikus 300-500 eurot. Võlgniku sissetulekud on moodustanud Sotsiaalkindlustusameti peretoetused ja töötasu, mis on jäänud alla palga alammäära, s.t tegemist on sissetulekuga, millele täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikuga koos elavad ja tema ülalpidamisel on kolm last XXXXXXXXX. Võlgnik elab lastega noorima lapse isale kuuluvas elamus. Eluasemekulud tasaarveldab võlgnik teise vanemaga lapse elatise arvelt. Võlgnik on menetluses selgitanud, et tema vanim laps elab koos vanaemaga ja võlgnik toetab teda vastavalt võimalustele. Võlgniku kinnitusel on ta oma kohustuste täitmiseks teinud laste kasvatamise ja ülapidamise kõrval temast oleneva. Kohtu hinnangul, arvestades konkreetse võlgniku elulist olukorda ja tema senist elukäiku, on võlgnik menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja täitnud enda kohustusi vastavalt oma võimetele. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku tegelik elustandard erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest.
3(4)
Kohus ei tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Võlgnik on menetluse kestel küll hilinenud aruannete esitamisega ja kohus on kohustanud võlgnikku 2017 jaanuaris määrusega võlgnikku teostama võlausaldajatele väljamakseid tuludeklaratsiooni alusel tagastatud summast, kuid võlgniku selgituste põhjal saab asuda seisukohale, et tegemist on olnud võlgniku teadmatuse, mitte süüliste rikkumistega, mis oleks kaasa toonud võlausaldajate huvide kahjustamise. Tuleb ka arvestada, et ainsaks kohustuseks, mis on käesoleva määruse seisuga jäänud võlgnikul pankrotimenetluses osaliselt täitmata, on kohustus 369,15 euro ulatuses Eesti Vabariigi ees ja võlausaldaja on avaldanud, et tal puuduvad kohustustest vabastamisele vastuväited (Maksu- ja Tolliameti 04.02.2021 vastus kohtule). Eeltoodust tulenevalt ei esine aluseid kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (PankrS 172 lg 4).
14.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 2-4).
15.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
16.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.