Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-47364 B Ha pankrotihalduriks määras kohus Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi& Partnerid, Tatari 25, Tallinn 10116, e-post [email protected], tel 6640620). B Ha võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 16. detsembril 2013 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas (Lossi 2, Kuressaare). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teated ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, kohustatud sellest teatama haldurile. Kui võlausaldaja oma nõuet tähtajaks ei esita võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

Võlgnik B H esitas 10. 10. 2013 avalduse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja enda pankroti välja kuulutamiseks. Vastavalt esitatud avaldusele on võlgnik sattunud makseraskustesse, kuna ei ole suutnud täita võlakohustusi Pankrotiseaduse § 1 p 2 sätestab, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hetkel viibib võlgnik lapsehooldus puhkusel ja tema sissetulekuteks on töötasu vanemahüvitis, alimendid ja peretoetus ning igakuine sissetuleku on kokku 598,12 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last: . Võlanõudeid on kokku summas 9230,60 EUR lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnikul on alljärgnevad arveldusarvekontod: AS-is Swedbank arvelduskonto nr 221019792476, mille saldo seisuga 09.10.2013 on 10,55 eurot. Võlgnik on seisukohal, et tema sissetulekut arvestades ei suuda ta olemasolevaid kohustusi täita, kuna tema kohustused ületavad oluliselt tema igakuise sissetuleku ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast ajutine. Täpsem ülevaade võlgade kujunemisest on toodud lisades vastavalt Pankrotiseaduse § 13 p 2, mis ütleb maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Praegu ei oma kinnis- ja vallasvara. Vara puudumist tõestavad vastavad väljavõtted registritest, mis on lisades. Kuna võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning ei suuda oma kohustusi juba pikemat aega tavapäraselt täita palub ta kohtul: 1.algatada eraisiku pankrotimenetlust

2-13-47364

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

1.Kohtule esitatud aruande kohaselt on võlgnikul vara järgmiselt:

Konto nr Arvelduskonto 10010725921017

Saldo 31.10.2013 seisuga saldo arvelduskontol 0,04 EUR Konto arestitud 21.10.2013.a. Kohustused panga ees puuduvad.

Swedbank AS

Arvelduskonto 221019792476

24.10.2013 seisuga saldo arvelduskontol – 10,55 EUR Kohustused panga ees: -20,16 kaardi hooldustasudest - võlgnik on kaassaajaks XX laenulepingus nr 08-074663EV. Võlgnevus kokku koos kõrvalnõuetega 1 456,63 eurot

2-13-47364 175/2009/169

AJUTISE HALDURI

PÕHJUSTE KOHTA

HINNANG

VÕLGNIKU

MAKSEJÕUETUSE

TEKKIMISE

Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest teenindada erinevate krediidiasutuste ja muude majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatelt laenuandjatelt võetud laene ning oma majandusliku võimekuse võimalikus ülehindamises võlgniku poolt. Võlgniku pankrotiavaldusest selgub seejuures, et võlgnikul puudub käesoleval ajal töökoht, mistõttu puudub ka sissetulek ning seega ka võimalus võetud kohustusi täita. Seejuures on võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last, mis raskendab tema majanduslikku olukorda veelgi. Võlgnikule makstavad riiklikud toetused ei võimalda kindlasti olemasolevaid nõudeid rahuldada. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seejuures puudub võlgnikul ka igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. IV ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. V

LÕPPJÄRELDUSED

Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 230,60 euro ulatuses, mis tegelikkuses võivad veelgi suuremad olla. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg. 1-st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohtule esitada kohustustest vabastamise avalduse, siis PankS § 171 lg. 1 prim kohaselt kuulutab kohus pankroti välja.

2-13-47364 Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku kuulutada välja B H (isikukood 48408180024) pankrot PankrS § 31 lg.1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 9230,60 eurot , varad puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et B H on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 16. detsembril 2013 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

2-13-47364 suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu ja kulude hüvitise saamiseks kokku summas 395,04 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.