lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-1435/8

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1435/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus10257237(Avaldaja)Pirita Promenaad OÜ14452289(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2021 Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1435

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus avaldus Pirita Promenaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (registrikood 10257237, asukoht Purje tn 8, 11911 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder Võlgnik: Pirita Promenaad OÜ (registrikood 14452289, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Kõiva ja Kuldar-Jaan Torokoff

Menetlustoiming

Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse menetluse lõpetamine

Resolutsioon

Jätta aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus avalduse alusel Pirita Promenaad OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Olümpiapurjespordikeskus kanda

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot

Tallinna

Menetluse käik ja avalduse asjaolud

1.Võlausaldaja esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja tasus deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks nõutava summa. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 08.02.2021 kohustades võlgnikku esitama seisukoht pankrotiavalduse kohta.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Avalduse kohaselt sõlmisid 10.04.2018 aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Pirita Holding OÜ, Pirita Promenaad OÜ ja BSWW Trust spółka z ograniczoną odpowiedzialnością lepingu, mis nägi pooltele ette erinevaid kohustusi seoses Regati pst 3, Tallinn ja naabruses olevate kinnistute arendustöödega. Muuhulgas kohustus võlgnik vastavalt lepingu p-le 7 tasuma võlausaldajale 66 612,44 eurot enne lepingu p-s 1 a) märgitud liitumispunktidesse torustiku ühendamiseks vajalike töödega alustamist. Lepingu p-s 7 viidatud tööd (lepingu lisas 2 märgitud kommunaalvõrkude liitumispunkte loovad tööd), mis olid vajalikud liitumispunktidesse torude ühendamiseks ja mille tegemise võlgnik võlausaldajale võlasummana hüvitama peab, teostati ja võeti vastu juba 2018 veebruaris. Teostatud tööde akt allkirjastati 28. veebruaril 2018. Hageja eelnimetatud nõue muutus sissenõutavaks enne lepingu punktis 1 a) märgitud liitumispunktidesse torustiku ühendamiseks vajalike töödega alustamist, st enne lisas 3 olevate KE Infra pakkumise järgsete töödega alustamist. Kõnealused tööd lõpetati tegelikkuses juba sama aasta veebruaris, mis tähendab, et võlausaldaja lepingu p-st 7 tulenev nõue muutus võlgniku vastu sissenõutavaks juba hiljemalt lepingu sõlmimisel. Võlgniku vastuväited
3.Võlgnik palub jätta avaldus rahuldamata. 10.04.2018 sõlmitud leping käsitles teatud kokkuleppeid seoses Regati pst 3, Tallinn kinnisasja omandamisega Pirita Promenaad OÜ poolt. 25.04.2018 kanti Pirita Promenaad OÜ kinnistusraamatusse Regati pst 3, Tallinn (katastritunnus 78401:101:0249) kinnisasja omanikuna. Avaldaja tugineb pankrotiavalduse esitamisel väitele, et Pirita Promenaad OÜ on jätnud täitmata 10.04.2018 lepingu p-st 7 tuleneva kohustuse tasuda avaldajale 66 612,44 eurot. 10.04.2018 lepingu eesmärgiks oli kokku leppida selles, millistel tingimustel on Pirita Promenaad OÜ-l võimalik omandatavat Regati pst 3 kinnistut arendama asudes ühendada oma kinnistu torustikud avaldaja poolt välja ehitatud liitumispunktidega. Esiteks on avaldaja esitatud väited vastuolus ehitisregistri kannetega. Ehitisregistrist nähtuvalt on Regati puiestee T2 kinnistule (katastritunnus 78401:101:0252) küll püstitatud sama nimetusega torustikud, mis on reguleeritud lepingus, kuid seda avaldaja väidetust oluliselt hiljem. Ehitisregistri kannete kohaselt on rajatistele taotletud ja antud kasutusload järgmiselt: a) soojatorustik (EHR kood 220805674) kasutusloa taotlus esitatud 04.01.2019 ja kasutusluba antud 10.01.2019 (s.o ligi aasta pärast avaldaja väidetud aega); veetorustik (EHR kood 220805678) kasutusloa taotlus esitatud 11.04.2019, kasutusluba antud 16.04.2019 (s.o enam kui aasta pärast avaldaja väidetud aega) ja reoveekanalisatsioon (EHR kood 220805667) kasutusloa taotlus esitatud 27.02.2019, kasutusluba antud 12.03.2019 (s.o enam kui aasta pärast avaldaja väidetud aega). Ehitisregistri kannetest nähtuvalt ei eksisteerinud Regati puiestee T2 kinnistul enne 2019. aastat 10.04.2018 lepingu p-s 1 a) nimetatud ja õigusaktide nõuetele vastavaid rajatisi. Väide, nagu oleks avaldaja 10.04.2018 lepingu sõlmimise ajaks oma ehituskohustuse täitnud, on väär. Avaldaja ei teavitanud Pirita Promenaad OÜ esindajat rajatistega koos püstitatud liitumispunktide valmimisest, ei võimaldanud tutvuda nende asukohtadega ega vastavusega lepingu tingimustele. Avaldaja väited rajatiste püstitamise ja liitumispunkti rajamise kohta on vastuolulised. Avaldaja ehituskohustuse täitmine on poolte vahel vaidlusalune ning käesoleval ajal puudub Pirita Promenaad OÜ-l alus eeldada, et faktiliselt eksisteerivad 10.04.2018 lepingu ja õigusaktide

tingimustele vastavad liitumispunktid, kuhu oleks võimalik Regati pst 3 teenindavad torustikud ühendada.

4.Avaldaja 10.04.2018 lepingu p-st 7 tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingu tekst kinnitab üheselt, et poolte eesmärgiks oli leppida kokku hüvitise maksmises enne seda, kui alustatakse Regati pst 3 kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning Regati pst 3 kaugküttepaigaldise ühendamisega avaldaja rajatud liitumispunktiga. Tasu maksmine seati Pirita Promenaad OÜ poolt torustike liitumispunktiga ühendamise eelduseks. Pirita Promenaad OÜ ei ole asunud talle kuuluval Regati pst 3 kinnistul välja ehitama torustikke, mida oleks võimalik ühendada avaldaja poolt välja ehitatud liitumispunkti. Avaldaja nõue ei ole kooskõlas poolte ühise tahtega 10.04.2018 lepingu sõlmimisel ja on otseses vastuolus inglisekeelse tekstiga. Poolte ühise tahte tuvastamisel ei saa määrav olla 10.04.2018 lepingu p 11, mille kohaselt prevaleerib vastuolude korral inglise ja eestikeelse versiooni vahel eestikeelne tekst. 10.04.2018 lepingu sõlminud võlgniku ainuke juhatuse liige on välismaalane M. B. K., kelle alaline elukoht on xxxx ning kes ei räägi ega saa aru eesti keelest. 10.04.2018 lepingu pooleks oli tagatisagendina Poola äriühing BSWW Trust Spolka z ograniczona odpowiedzialnoscia, mille esindajana lepingu allkirjastanud S. S. ei räägi ega saa aru eesti keelest. 10.04.2018 lepingu tingimustes räägiti läbi inglise keeles ning leping sõlmiti kahekeelsena eesti ja inglise keeles. Avaldajale oli teada see, et võlgniku juhatuse liige suhtleb igapäevastes majandusküsimustes inglise keeles – avaldaja on võlgniku poole avalduse lisadest 2, 4, 6 ja 8 nähtuvalt pöördunud ainule inglise keeles ja saanud oma pöördumistele inglisekeelsed vastuse. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 sätestatud asjaolule. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
6.Kohus tutvunud avaldusega ja võlgniku vastuväidetega leiab, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
7.PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Antud säte on suunatud sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (Riigikohtu otsus 3-2-1-17-02, p 10).
8.Kohtule esitatud avaldusest, vastuväidetest ja tõenditest nähtub, et pooltel on vaidlus selle üle, kas avaldaja lepingujärgne ehituskohustus on täidetud, kas nõue on muutunud

sissenõutavaks ning milline oli poolte tahe 10.04.2018 lepingu sõlmimisel. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik esitanud vastuväited ja põhistanud neid määral, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude põhjendatuse ja sissenõutavaks muutunud nõude suuruse kohtu jaoks kaheldavaks ja ebaselgeks. Seega on vajalik nõude aluseks olevad asjaolud, õiguslik alus ja sissenõutavaks muutunud nõude suurus teha kindlaks väljaspool pankrotimenetlust hagimenetluses. Hagimenetluses toimub lisaks asjaolude tuvastamisele ja õiguslike hinnangute andmisele ka tõendite igakülgne hindamine mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.

9.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Antud juhul ei saa kohus nõude ebaselguse tõttu määrata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ka ajutist haldurit.
10.PankrS § 15 lg 7 järgi kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. PankrS § 15 lg 6 kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja