Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-1435
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus avaldus Pirita Promenaad OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Aktsiaselts Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (registrikood 10257237), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas Põder
Tallinna
Olümpiapurjespordikeskus
Puudutatud isik Pirita Promenaad OÜ (pankrotis) (registrikood 14452289), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Kõiva ja Kuldar-Jaan Torokoff Puudutatud isik BSWW Trust spółka z ograniczoną odpowiedzialnością (Poola Vabariigi registrikood 0000505020), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Künnap Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1–5).
2.Jätta vastu võtmata BSWW Trust spółka z ograniczoną odpowiedzialnością
20.jaanuari 2022. a seisukohale lisatud tõend (lisa 1).
3.Jätta Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2-21-1435 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Tallinna Olümpiaspordikeskus (avaldaja, võlausaldaja I) esitas 28. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada Pirita Promenaad OÜ-le (pankrotis) (puudutatud isik I, võlgnik) ajutise halduri ja kuulutada välja võlgniku pankroti.
2.Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2021. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata, lõpetas pankrotiavalduse menetluse ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas
23.märtsil 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse.
3.Avaldaja esitas 1. aprillil 2021 maakohtule pankrotiavalduse tagamise taotluse, milles palus peatada kuni kohtuasjas lahendi jõustumiseni täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/2817. Harju Maakohus rahuldas 5. aprilli 2021. a määrusega taotluse ja peatas täitemenetluse. BSWW Trust spółka z ograniczoną odpowiedzialnością (puudutatud isik II, võlausaldaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2021. a määrusega Harju Maakohtu 9. märtsi 2021. a määruse muutmata, kuid tühistas Harju Maakohtu 5. aprilli 2021. a määruse ja tegi uue määruse, millega jättis pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus jättis maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määrused jõustusid 18. juunil 2021.
5.Puudutatud isik I (võlgnik) esitas 7. juunil 2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema lepingulise esindaja kulud kokku 6133 eurot (käibemaksuta). Täpsemalt tegi võlgniku lepinguline esindaja tunnitasuga 177 eurot (käibemaksuta) võlgnikku esindades toiminguid kokku 34 tunni 39 minuti ulatuses. Võlgnik palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.
6.Puudutatud isik II (võlausaldaja II) esitas 7. juunil 2021 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskulud kokku 950 eurot 50 senti (käibemaksuta), sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot 50 senti. Täpsemalt tegi võlausaldaja II lepinguline esindaja keskmise tunnitasuga 150 eurot 10 senti (käibemaksuta) võlausaldajat II esindades toiminguid kokku 6 tunni ulatuses. Võlausaldaja II palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgses määras viivise.
7.Võlausaldaja I ei esitanud võlgniku ega võlausaldaja II menetluskulude nimekirjade kohta seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a määrusega võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ning mõistis võlausaldajalt I võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 6133 eurot 5 senti ja võlausaldaja II kasuks välja menetluskulude
2-21-1435 hüvitise 950 eurot 50 senti, koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitistelt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldada. Arvestades Riigikohtu praktikat ja seda, et asi oli keskmisest keerukam ja mahukam, on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 177 eurot ja võlausaldaja II lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot 8 senti põhjendatud. Võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulude nimekirjas kajastatud lepinguliste esindajate toimingud olid võlgniku ja võlausaldaja II huvide kaitsmiseks vajalikud ning toimingutele kulunud aeg asja keerukust, mahtu ja menetlustoiminguid arvestades põhjendatud. Põhjendatud kulu on ka võlausaldaja II määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Avaldaja (võlausaldaja I) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulud nende enda kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on menetluskulude väljamõistmine võlausaldajalt I äärmiselt ebaõiglane, sest võlgnik varjas kohtu eest oma maksejõuetust ja jättis täitmata seadusest tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Võlausaldaja I esitas 15. juulil 2021 võlgniku suhtes uue pankrotiavalduse, mille alusel Harju Maakohus algatas 15. septembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11144 võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutise halduri. Ajutise halduri 15. oktoobri 2021. a aruande järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
10.novembri 2021. a e-kirja järgi pidi võlgniku juhatus mõistma hiljemalt 2021. a märtsis, mil võlgniku suhtes algatati täitemenetlus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esitama võlgniku pankrotiavalduse. Võlausaldajal I ei olnud võimalik eelnevale võlgniku ja võlausaldaja II menetluskuludele vastuväite esitamiseks antud tähtaja jooksul tugineda. Võlgnik ja tema osanikuks olev võlausaldaja II olid võlgniku püsivast maksejõuetusest tegelikult teadlikud juba 22. veebruaril 2021, mil võlgnik vaidles vastu siinses asjas esitatud pankrotiavaldusele. Võlgniku ja võlausaldaja II seisukohad, milles on tuginetud võlgniku maksejõulisusele, on esitatud pahas usus eesmärgiga venitada pankrotimenetlust ja võimaldada võlgniku Regati pst 3 kinnistu väljaviimine võlgniku vara koosseisust. Samuti on esitatud pahas usus menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Võlgnik oleks pidanud esitama enda pankrotiavalduse, mitte vaidlema võlausaldaja I pankrotiavaldusele vastu.
10.Puudutatud isik I (võlgnik) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisel ei saa vaidlustada jõustunud kohtulahendiga määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määrust muuta.
11.Puudutatud isik II (võlausaldaja II) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes võlgniku seisukohaga määruskaebusele. Ajutise halduri aruandest ei tulene uusi asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2021. a määruse tegemise ajal oli teada, et võlausaldajal II on võlgnikus vähemusosalus ning ta algatas hüpoteegi realiseerimise. Väited võlgniku ja võlausaldaja II pahausksusest ja kokkumängust on paljasõnalised.
2-21-1435 Võlausaldajal II oli võlgniku vastu 13 973 412 euro 96 sendi suurune hüpoteegiga tagatud nõue ning võlausaldajal I väidetavalt 66 612 euro 44 sendi suurune nõue. Täitemenetluse peatamisega pankrotiavalduse tagamise korras oleks võlausaldaja II nõude täitmist hoitud kinni oluliselt väiksema nõude pärast, kuigi ka pankrotimenetluse lõpptulemus olnuks sama, s.o võlausaldaja II nõue oleks rahuldatud esimeses järgus. Samas oleks täitemenetlusega viivitamisel viivise näol tekkinud kahju ületanud oluliselt võlausaldaja I nõuet. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Määruskaebusele ja vastusele lisatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa rahuldada avaldaja määruskaebuse taotlust jätta võlgniku ja võlausaldaja II menetluskulud nende enda kanda. Nimelt saab TsMS § 178 lg 1 I lause järgi menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Siinses asjas on menetluskulude jaotus kindlaks määratud Harju Maakohtu 9. märtsi 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2021. a jõustunud määrustega, kuid vaidlustatud määrusega on maakohus kindlaks määranud üksnes menetluskulude rahalise suuruse. Kolleegiumil ei ole võimalik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel muuta varasema kohtulahendiga kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
15.Ka juhul, kui tõlgendada määruskaebuse taotlust selliselt, et avaldaja soovib maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata, ei ole määruskaebuse väiteid arvestades alust maakohtu määrust muuta.
15.1.Kolleegium selgitab, et asja menetlev kohus määrab TsMS § 174 lg 1 I lause järgi menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 I lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
15.2.Avaldaja määruskaebuse väited võiks olla asjakohased menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuid need ei anna alust jätta puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi rahuldamata või muuta nende rahuldamise ulatust.
2-21-1435 Kohus ei saa hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määrates hinnata seda, kas menetluskulude hüvitamine on õiglane või mitte. Seda ka mitte siis, kui ilmneb uusi asjaolusid, mille tõttu võib menetluskulude jaotus osutuda ebaõiglaseks. Seda saab kohus TsMS § 162 lg 4 järgi arvestada menetluskulude jaotust määrates. Iseenesest saab kohus menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates arvestada seda, kas menetlusosaline on oma menetlusõigusi kuritarvitanud, kuid siinsel juhul ei ole alust seda puudutatud isikutele ette heita ning jätta sel põhjusel avaldajalt menetluskulude hüvitist nende kasuks välja mõistmata. Olukorras, kus avaldajale saavad hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramise menetluse ajal teatavaks asjaolud, mille tõttu peab ta oma avalduse rahuldamata jätmist ja avalduse tagamata jätmist tagantjärgi põhjendamatuks, st sisuliselt ei nõustu jõustunud kohtumäärustega ja neis sisalduva menetluskulude jaotusega, ei ole kohtul alust pidada põhjendamatuks menetluses menetlusosaliste tehtud toiminguid, mis olid edukalt suunatud avalduse ja avalduse tagamise taotluse rahuldamata jätmisele. Seetõttu ei ole ka määruskaebusele ja vastusele lisatud tõendid TsMS § 238 lg 1 tähenduses asjakohased ja tuleb jätta vastu võtmata.
15.3.Kolleegium märgib, et avaldaja pidi kohtusse pöördumisel arvestama sellega, et kui kohus ei nimeta tema pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, jäävad avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel tema kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.
16.Arvestades ülaltoodud põhjendusi ja seda, et võlausaldaja I ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võlgniku ega võlausaldaja II menetluskuludele, sh nende lepinguliste esindajate ajakulule ega tunnitasule, jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.