Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu 1 (4)

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik Korteriühistu Tartu linn, Jaama tn 193 (end. Korteriühistu Jalakas-1) esitas 19.05.2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axxxx Axxxxxxx 2651,39 euro saamiseks. Kohus tegi 22.05.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.09.2020. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule (dtl 1-2). Korteriühistu Tartu linn, Jaama tn 193 esitas 06.10.2020. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 56-58), milles nõuab Axxxx Axxxxxxx perioodil 31.08.2018. a kuni 30.04.2020. a majandamiskulude arvetest tuleneva võlgnevuse summas 2651,39 eurot tasumist. Nimetatud perioodil ei ole Axxxx Axxxx korteriühistule võlgnevuse katteks midagi tasunud. Korteriühistul ei ole õnnestunud ka puudutatud isikuga kontakti saada. 2017.a loovutas korteriühistu võla Eesti Inkasso OÜ-le. Nõude suuruseks oli seisuga 27.11.2017. a 4059,59 eurot. Inkassofirmal ei õnnestunud võlga kätte saada ning Tartu Maakohtu 31.10.2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-104431 rahuldati Eesti Inkasso OÜ hagi Axxxx Axxxxx vastu. 2018. a loovutas korteriühistu uue võla Eesti Inkasso OÜ-le ning 17.01.2019. a rahuldas kohus Eesti Inkasso OÜ hagi võlgniku vastu. Käesolevalt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2018/1082 ning Axxxx Axxxxx kinnisasjale registriosa nr 315503, asukohaga Jaama 193-xx, Tartu linn, on seatud käsutamise keelumärge AS SEB Pank kasuks. Avaldaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus võttis avalduse 16.10.2020. a määrusega (dtl 112-113) menetlusse ning kohustas puudutatud isikut Axxxx Axxxxxx avaldusele kirjalikult vastama. Axxxx Axxxx avaldusele ei vastanud. Kohus määras 08.12.2020. a määrusega, et hagiavaldus ja asja menetlusse võtmise määrus tuleb puudutatud isikule kätte toimetada avalikult. Menetlusdokumentide kätte toimetatuks lugemise kuupäevaks on 24.12.2020. a. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Esitatud asjaolude kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Jaama tn 193xx, Tartu linn. Puudutatud isik on jätnud perioodil 31.08.2018. a kuni 30.04.2019. a talle korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved kokku summas 2651,39 eurot tasumata. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule AxxxxxAxxxxxxx väljastatud arved perioodi 2 (4)

31.08.2018. a kuni 30.04.2019. a kohta. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Korteriühistu põhikirja punkt 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks põhikirjas kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punktides 4.2.6.1 kuni 4.2.6.16 on toodud majandamise jooksvate kulude arvestamise alusandmed. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Kohtule esitatud avalduses on kirjeldus korteriomaniku varasema maksekäitumise kohta ja isiku käitumise kohta korteriomanikuna. Sellest järeldub üheselt, et korteriomanik Axxxx Axxxx mitme aasta kestel hoidub korteriühistuga (juhatuse liikmetega) suhtlemast, ei täida kulude tasumise kohustust, ta ei ole täitnud KrtS § 31 lg.5 kohustust ja korteriühistul on õigus KrtS § 46 lg.3 alusel lugeda Axxxx Axxxxx asukohaks tema korteriomandi asukoht Tartu linn Jaama tn 193-xx. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 2651,39 eurot ning seda perioodil alates 31.08.2018. a kuni 30.04.2020. a. Nõue on esitatud arvete alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Nimetatud asjaolu nähtub korteriühistu kliendi väljavõttest. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 2651,39 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 99,86 eurot. Hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasutud ei ole. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu kokku 99,86 eurot. Kohus on avalduse menetlusse võtnud hagita asjana ja menetleb asja hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu

3 (4)

50 eurot. TsMS § 147 lg.5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Käesolev juhtumil on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu rohkem kui 3% nõudesummalt (RLS § 59 lg.6) ehk 99,86 eurot, mistõttu selle summaga on kogu ulatuses kaetud hagita menetluses esitatavalt avalduselt tasutav riigilõiv (50 eurot). RLS § 59 lg.6 alusel tasumisele kuuluv riigilõiv 3% nõudesummalt on 79,54 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuda, s.o 79,54 eurot. Ülejäänud osas (20,32 eurot) on tasutud riigilõivu rohkem ja selles osas rakenduvad TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.4, lg.6 sätted ehk avaldajal on õigus taotleda selles osas riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.