2-21-520
Kohus Kohtunik Konsultant Määruse tegemise päev ja koht
Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 4. märts 2021, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number Kohtuasi
2-21-520
Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avaldus K V pankroti väljakuulutamiseks ja
nende Võlausaldaja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (RK 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Võlausaldaja esindaja: Kristjan Vahar (e-post [email protected]) Võlgnik: K V (IK XXX , elukoht XXX; e-post XXX) kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, kirjalikus menetluses
I. Kinnitada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi ja K kompromiss alljärgnevas:
V
vahel sõlmitud
2-21-520
Viru Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avaldus K V pankroti väljakuulutamiseks. Menetlusosalised sõlmisid kokkuleppe (kompromissi) määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Kokkuleppe asjaolude kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 23.09.2020 otsusega tsiviilasjas nr XXX võlgnikult võlausaldaja kasuks kahju kogusummas 156 691,87 eurot, menetluskulud 6070 eurot ja lisanduva viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Võlausaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mis on võetud kohtumenetlusse 19.01.2021. Pooltel oli kokkulepe sõlmida 02.03.2021 notariaalselt tõestatud võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe Tallinna notar L V notaribüroos. Kokkuleppe sõlmimine jäi ära võlgnikust tulenevatel põhjustel. Notari tasu võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe tõestamisel kokku on 625,73 eurot. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 30, on notari tasu 2 (4)
2-21-520 notariaalakti projekti koostamise eest pool toimingu tegemise tasust, kui toimingu tegemist ei järgne. Arvestades eeltoodut, s.h kompromissi sõlmimisel tagastamisele kuuluvat riigilõivu, lepivad võlgnik ja võlausaldaja kokku, et pool võlausaldaja tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ja pool notari toimingu tasust, s.o 312,86 eurot lisanduvad võlausaldaja kasuks võlgnikult välja mõistetud summale. Võlgnik ja võlausaldaja kinnitavad kokkuleppes, et võlgnikul on võlausaldaja ees kokkuleppe sõlmimise ajal sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 163 224.73 eurot. Võlgnik on tasunud võlgnevuse osa summas 27 116.12 eurot enne kokkuleppe sõlmimist, mille tulemusena on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga kokku 136 108.61 eurot. Menetlusosalised paluvad kokkuleppe kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kokkuleppe pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Kohus, tutvunud kokkuleppega, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 1. ja 3. lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 2. lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist kompromissiga PankrS § 178 tähenduses, mis tehakse pärast pankroti väljakuulutamist ja mille kinnitamisega pankrotimenetlus lõpeb (PankrS § 157 p 6), vaid TsMS-is sätestatud menetlust lõpetava kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kokkulepe on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kompromissi sõlmimine ei ole välistatud TsMS § 477 lg 6 järgi, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Seega kohus kinnitab Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi ja K V vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 3 (4)
2-21-520 Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, kuivõrd isikute ring, kelle õigusi käesolev (hagita menetluses tehtav) määrus puudutab, on selge. Seega ei ole käesolev kompromissimäärus edasikaevatav.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku menetluskulude jaotuses. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja palus tagastada pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot. Seega tuleb kohtul tagastada võlausaldajale pool tasutud riigilõivust. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.