Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindaja
Kohtuistungi aeg
Harju Maakohus Andres Suik 03.03.2021, Tallinn 2-20-1368 O. V. hagi Aiandusselts Sever vastu Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks 3500 eurot Hageja: O. V. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ Hugo, epost: [email protected]); Kostja: Aiandusselts Sever (registrikood 80123751, asukoht Veeru tn 18-97, Maardu linn, 74113 Harju maakond, e-post: [email protected], [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex OÜ, e-post: [email protected]). 23.02.2021, kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja Merike Roosileht ja kostja lepinguline esindaja Jevgeni Therdohlebov
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja O. V. kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. Jätta kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja Aiandusselts Sever kanda.
2.2.Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1800 eurot. Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 150 eurot. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõista hagejalt O. V. välja kostja Aiandusselts Sever kasuks välja menetluskulud summas 1650 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1650 eurot) tuleb hagejal O. V. tasuda kostjale Aiandusselts Sever käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,
2-20-1368 e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.O. V. esitas 27.01.2020 Harju Maakohtule hagi Aiandusselts Sever vastu Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hageja täpsustas hagiavaldust ning esitas 11.03.2020 lõpliku hagiavalduse tervikteksti.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 30.11.2019 Maardus, aadressil: xxx MTÜ Aiandusselts Sever üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakorras oli ette nähtud: 1. Juhatuse liikmete valimine; 2. Revisjonikomisjoni valimine; 3. Maa võõrandamisest aiandusühistu Severile. Üldkoosoleku teates oli märgitud, et esindajatel peab hääletamiseks olema kaasas volikiri. Samuti peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli pandud Maardu Rahvamaja seinale. Nii sai ka hageja teada 30.11.2019.a. kell 12.00 toimunud üldkoosolekust. MTÜ Aiandusseltsi Sever põhikirjas pole sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtuda mittetulundusühingute seaduses (edaspidi nimetatud MTÜS) sätestatust.
3.MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ja samas lg 6 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Vastavalt MTÜS § 20 lg 6 oli üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud nõuded täidetud, sh. toimumise aeg 30.11.2019.a. kell 12.00, koht xxx ja päevakord. Samuti oli üldkoosoleku teade pandud maja seinale 7 päeva enne koosoleku toimumist. Eeltoodud asjaolusid hageja ei vaidlusta.
4.MTÜS § 21 lg 1 alusel üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p.4.4. alusel on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest ja käesoleva põhikirjaga pole ette nähtud suurema esinduse nõuet (vt. Lisa 2). Põhikirja p. 2.3.1. alusel liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus seaduse alusel, samuti korraldab juhatus liikmete arvestust. Põhikirja p. 2.7. alusel ühingu liikmelisus on seotud liikmemaksuga ja sisseastumismaksuga. MTÜS § 21 lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Riigikohus on ts nr 3-2-1-18112 p. 14 asunud seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob eelviidatud sätte (MTÜS § 21 lg 3) kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7).
2-20-1368
5.30.11.2019.a. üldkoosoleku protokollis on märgitud, et aiandusseltsil on 220 liiget ja koosolekule on registreerinud 163 liiget, mis moodustab liikmete koguarvust 74 %. Hagejale teada olevalt osalesid 30.11.2019.a. üldkoosolekul ka isikud, kes ei ole aiandusseltsi liikmed ja neil puudus esindamiseks vastav õigus. Kuna hagejal ei ole olnud võimalik tutvuda aiandusseltsi liikmete nimekirjaga, siis on hageja seisukohal, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus võib olla tühine eeltoodud rikkumise tõttu. Nimelt ei ole välistatud, et üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Kostja ei ole esitanud hagejale koos üldkoosoleku protokolliga 30.11.2019.a. üldkoosolekul osalejate nimekirja ning volitusi.
6.MTÜ Aiandusseltsi Sever põhikirjas ei ole sätestatud, kes võivad üldkoosolekul olla liikmete volitatud esindajaks. Seega põhikirjast p. 4.4. lähtudes saab üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole ühingu liikmetest. Vajalik on ühingu liikmete isiklik osavõtt. MTÜS § 21 lg 5 alusel üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Seega tulenevalt MTÜS § 21 lg 5 ja lähtudes põhikirja p. 4.4. saab üldkoosolekul osaleda ja hääletada vaid MTÜ Aianduselts Sever liige isiklikult.
7.30.11.2019 üldkoosolekul on rikutud kokkukutsumise korda, kuna üldkoosolekul on otsustatud küsimusi, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras ja millega ei olnud eelnevalt võimalik tutvuda. Nii nähtub 30.11.2019.a. protokollist, et koosolekul otsustati päevakorras punkt 3: xxx maakonnas asuva L. kinnistust osa ostmine. Koosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud päevakorra punktis 3: Maa võõrandamisest aiandusühistu Severile. Protokollist nähtub, et L. kinnistu ostmise aluseks olid aiandusühistute ettepanekud ostmiseks otsustuskorras ja vastavad Jõelähtme Vallavolikogu otsused. Aiandusühistute lepinguline esindaja P. T. tutvustas koosolekust osavõtjatele otsuse projekti, milles on maksmise tähtajaks pakutud 12.12.2019.a. S. D. tegi ettepaneku viia see tähtaeg veebruari kuusse. Maa ostuhinnaks, mis tasutakse Jõelähtme vallavalitsusele on summas 594 369,21 eurot. Lisaks tuleb tasuda notarikulud summas 2189.00 eurot, riigilõiv 951.00 eurot, juriidilise teenuse eest 11 825.00 eurot (kokku: 609 334,21 €).
8.Nii otsustati päevakorra punktis 3 kohaselt 30.11.2019.a. üldkoosolekul osta xxx asuvast L. kinnistust 2203/4658 suurune osa, hinnaga 594 369,21 eurot. Samuti otsustati nõustuda kõigi kulutuste tasumisega, mis on seotud L. kinnistust osa ostmisega. Aiandusseltsi Sever liikmetel tasuda 3,5 eurot iga tema ainukasutuses oleva ühe ruutmeetri maa eest. Lisaks otsustati, et Aiandusseltsi Sever liikmetel tuleb tasuda L. kinnistu ostuhinna osa juhatuse poolt esitavate arvete alusel aiandusseltsi arveldusarvele 17. jaanuariks 2020.a. Märkimist väärib ka asjaolu, et ajal, mil aiandusühistu juhatus otsustas otsustuskorras kinnistu ostmise Jõelähtme vallalt, ei olnud juhatusel kehtivaid volitusi. 30.11.2019.a. toimunud koosoleku kokkukutsumise aluseks oli muu hulgas asjaolu, et aiandusseltsi juhatuse liikmete volitused olid lõppenud ning aiandusselts ei saa volituste puudumise tõttu aiandusseltsi esindada.
9.Nimetatud üldkoosolekul otsustati tehingu sõlmimine Jõelähtme vallaga, kuid ei otsustatud, kes on aiandusühistu volitatud esindaja vastava tehingu tegemisel notari juures. MTÜS § 27 lg 6 alusel juhatuse liikmel ei ole õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. MTÜS § 20 1 lg 5 alusel küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kuna eelnevalt ei olnud üldkoosoleku päevakorras punkt 3 ette nähtud xxx, L. kinnistust osa ostmine ja üldkoosolekul ei osalenud kõik
2-20-1368 mittetulundusühingu liikmed, siis ei võinud seda võtta üldkoosoleku päevakorda ja panna see päevakorra punkt 3 all hääletamisele. Veelgi enam, ei olnud hagejal ja teistel ühistu liikmetel võimalik eelnevalt enne koosolekut tutvuda kinnistu ostuprojektiga.
10.Hageja on seisukohal, et 30.11.2019.a. üldkoosoleku otsus päevakorra punkt 3 osas on tühine, kuna koosolekul ei osalenud kõik ühingu liikmed, et otsustada kinnistu ost. Samuti üldkoosolekul ei otsustatud selles ostu-müügitehingus ühingu esindaja, kes on aiandusühistu esindajaks notari juures. Kuna kinnisasjaga seotud tehingud peavad olema notariaalses vormis, siis ei saa ühistu liikmete poolt häälteenamusega otsustada kinnistu ostu. Põhikirja p. 4.3 alusel kuulub üldkoosoleku pädevusse muu hulgas tehingus ühingu esindaja määramine. MTÜS § 24 1 lg 1 alusel üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
11.TsÜS § 83 lg 1 alusel tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on otsus päevakorra punkt 3 osas tühine ka vormi vea tõttu. Hageja vaidlustab 30.11.2019.a. MTÜ Aiandusselts Sever üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 3 ning palub kohtul: Tuvastada MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorra punkti 3 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorra punktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks.
12.Vastavalt kohtunõudele, teatab hageja, et juhul, kui kohus ei tuvasta 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisust päevakorra punkt 3 osas, siis palub ta alternatiivselt tunnistada päevakorra punktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks alljärgnevatel põhjendustel: 1) 30.11.2019 otsus on vastuolus MTÜS § 21 lg 1, lg 3, lg 5 (koosoleku kokkukutsumisel pole järgitud kõiki seaduses või põhikirjast tulenevaid nõudeid ja seetõttu ei tohtinud üldkoosolek vastu võtta otsuseid; üldkoosolekul ei osalenud kõik mittetulundusühingu liikmed; üldkoosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Põhikiri ei näe ette, et üldkoosolekul võivad osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liikmete volitatud esindajad. 25.02.2000.a. põhikirja p. 4.1. kohaselt võivad üldkoosolekul osaleda kõik ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 21 lg 5 alusel mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 30.11.2019.a. üldkoosolekul osalesid isikud, kes ei olnud mittetulundusühingu liikmed ja neil ei olnud õigus osaleda üldkoosolekul volitatud esindajana. Seega on otsus vastuolus ka põhikirja p. 4.1. 2) Otsus on vastuolus MTÜS § 20 1 lg 5 (Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
13.Üldkoosoleku teates oli eelnevalt märgitud päevakorra punktis 3: “Maa võõrandamisest aiandusühistu Severile”. 30.11.2019.a. toimunud üldkoosolekul ei pandud hääletamisele ega kinnitatud muudetud päevakorda p. 3 osas: “xxx maakonnas asuva L. kinnistust osa ostmine”. Kuna sellel koosolekul ei osalenud kõik mittetulundusühingu liikmed ega küsitud üldkoosolekul osalejate käest nõusolekut päevakorra muutmise kohta, siis on otsus vastuolus MTÜS § 20 1 lg 5. Seda küsimust ei olnud eelnevalt päevakorda võetud ja seega ei tohtinud üldkoosolek vastu võtta otsuseid päevakorra p. 3 osas.
14.MTÜS § 24 lg 1 alusel kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks
2-20-1368 tunnistamist saab nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja oli üldkoosolekul kohal, kuid ei osalenud hääletamisel (otsuse tegemisel), sest mittetulundusühingu juhatus keelas tal üldkoosolekul osalemise ja liikmete nimekirja allkirja andmise enne üldkoosolekut.
15.Üldkoosoleku otsus on vastuolus ka põhikirja p. 4.5 (Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek). Põhikirja p. 1.4 alusel on ühingu eesmärgiks ühingu aiandusmaade haldamine, ühingu aiandusmaade harimine, ühingu aiandusmaade rentimine ühingu liikmetele, ühingu aiandusmaadel aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele, mahepõllumajanduse propageerimine. 30.11.2019.a. on MTÜ Aiandusselts Sever aga otsustanud osta xxx asuva L. kinnistust osa, mis ei ole aiandusseltsi põhikirjaline eesmärk. Seega on otsustatud muu hulgas ühingu tegevuse eesmärki, milleks põhikirja p. 4.5 alusel on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Kuna puudub kõigi ühingu liikmete nõusolek, siis on 30.11.2019 otsus vastuolus põhikirja p. 4.5.
16.Hageja palub tuvastada MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorra punkti 3 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorra punktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks.
17.13.05.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja on oma vastuses hagile asunud seisukohale, et hagejal puudub õiguslik huvi kostja otsuste vaidlustamiseks, kuivõrd hageja on kostja juhatuse 17.01.2020 otsusega alates 18.01.2020 seltsist välja arvatud põhikirja p. 2.9. ja 3.3. alusel rahalise võlgnevuse tõttu ja viitab Lisale 1. Lisast 1 nähtub, et väidetavalt on kostja edastanud hagejale e-maili teel teate, et hageja on ühingust Aiandusselts Sever välja arvatud seoses 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse ja põhikirja punkt 3.3. rikkumisega ja on lisanud juurde juhatuse 17.01.2020 koosoleku protokolli. Hageja on seisukohal, et kostja Lisa 1 ei ole usaldusväärne tõend ja ei oma antud tsiviilasja lahendamisel määravat tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, et ta on sellise teate hagejale edastanud. Nimetatud tõendist ei nähtu, millal see on edastatud ja kelle poolt. Hageja on seisukohal, et kostja Lisa 1 on asjakohatu tõend eelkõige juba seetõttu, et see asjaolu ei ole vaidlusalune. Poolte vahel ei ole vaidlust tulenevalt 17.01.2020 Aiandusseltsi Sever juhatuse otsusest tulenevalt, vaid poolte vahel on vaidlus seoses Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsustega. Hageja palub eelkõige tuvastada MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorra punkti 3 osas, kuivõrd rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest üldkoosolekul on otsustatud küsimusi, mis ei olnud üldkoosoleku päevakorras ja millega ei olnud eelnvalt võimalik tutvuda.
18.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 30.11.2019.a. üldkoosoleku otsus päevakorra punkt 3 osas on tühine, kuna koosolekul ei osalenud kõik ühingu liikmed, et otsustada kinnistu ost. Samuti üldkoosolekul ei otsustatud selles ostu-müügitehingus ühingu esindajat, kes on aiandusühistu esindajaks notari juures. Kuna kinnisasjaga seotud tehingud peavad olema notariaalses vormis, siis ei saa ühistu liikmete poolt häälteenamusega otsustada kinnistu ostu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et ta pole rikkunud hagis märgitud asjaoludel üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja väidab, et ei vasta tõele ja pole eluliselt usutav, et 30.11.2019 üldkoosolekul osalesid liikmete asemel võõrad isikud, kuivõrd ruumis ei olnud kohta võõraste isikute jaoks. Hageja on seisukohal, et kostja on esitanud vaid paljasõnalised väited.
19.Põhjendamatu on kostja väide, et juhatuse liikmete volituste registrisse kantud tähtaeg ei oma tähtsust, sest juhatuse liikmete volitused muutusid tähtajatuks, kuna jätkasid oma tööd majandusaasta aruande koostamisega, mida üldkoosolek kinnitas. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole viidanud mitte ühelegi seaduse sättele, kus nähtub, et juhatuse volitused muutuvad tähtajatuks tegevuse jätkamisega. Jääb selgusetuks, millisele õiguslikule alusele kostja tugineb.
2-20-1368 Juhul, kui kostja jätkuvalt on seisukohal, et juhatuse liikmete töö jätkamisega muutusid volitused tähtajatuks, siis kostja loogika kohaselt on ka hageja volitused juhatuse liikmena muutunud tähtajatuks, sest 30.11.2019 koosoleku toimumise seisuga oli ka hageja aiandusühistu juhatuse liige ja kui kohtumenetluses selgub, et pole täidetud 30.11.2019.a. koosoleku kvoorumi nõuet või on rikutud muud koosoleku kokkukutsumise korda (nt, koosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kellel polnud selleks õigust), siis on leidnud tuvastamist, et ka MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu ka päevakorra punkti 1 osas, kus valiti juhatus. Seega ei ole ka hageja volitused juhatuse liikmena lõppenud.
20.Kohut eksitav on kostja väide selle kohta, et üldkoosolek kiitis volituste pikendamise heaks ja juhatuse liige oli valitud tähtajatult. Kostja on pahatahtlikult ja teadlikult esitanud kohut eksitavalt valeväited, mis ei vasta tegelikkusele. Hagi Lisast 1 (30.11.2019 protokoll) nähtub, et koosolekul on tagasi kutsutud 6 juhatuse liiget ja nende asemele on valitud 4 uut juhatuse liiget ja 1 neist (L. G.) on uuesti valitud juhatusse, kuid ei nähtu, mis tähtajaga on juhatus valitud. Märkimist väärib aga asjaolu, et aiandusühistu põhikirja p. 4.8 alusel valitakse juhatus tähtajaga kuni kolm aastat. Protokollist nähtub, et koosoleku kokkukutsumise põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et juhatuse liikmete volitused on lõppenud ning aiandusselts ei saa esindada (sh. teha tehinguid). Nimetatut on kinnitanud protokollil koosoleku juhataja M. I. oma allkirjaga. Seega on kostja ise protokollis kinnitanud, et ei olnud tehingute tegemiseks kehtivaid volitusi. Seega ei olnud kostja juhatuse liikmed ka õigustatud tegema tehinguid, sh, otsustama osta L. kinnistust osa, hinnaga 594 369.21 eurot. Pealegi peavad olema kinnistu ostuga seotud kokkulepped notariaalses vormis, sh. ostu-müügi võlaõiguslikud eellepingud. Seega on kostja esitanud kohtule tahtlikult kohtu eksitamiseks valeväited, mis ei vasta tegelikkusele.
21.01.07.2020 menetlusdokumendis viitab hageja sellele, et kostja vastuse Lisast 1 nähtub, et hageja on ühingust välja arvatud seoses põhikirja p. 3.3 ja 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse rikkumisega, kuivõrd hagejal (O. V.l) on 17.01.2020 seisuga jäetud maksmata maa väljasostmise arve nr 219 ja 220 (1600 m2). Kostja Lisast 1 (juhatuse 17.01.2020 protokoll) nähtub, et maa väljaostmiseks raha laekumise tähtaeg on 18.01.2020 kell 00.00, kuid liikmete, sh. hageja väljaarvamine on otsustatud juba 17.01.2020.a. enne seda, kui polnud saabunud maa väljaostmise makse. Samas ei ole kostja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kus nähtub, millal ja mis summas tuli kostjal tasuda väidetav maa väljaostmise makse. Maa väljaostu makse (3,5 €/,2) sisaldab ka põhjendamatult kõrvalkulusid, millel pole mingit puutumist maa ostuhinnaga. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et väidetavalt tuli Jõelähtme Vallavalitsusele tasuda kokkulepitud maa hind 594 369.21 eurot. Ühestki kostja dokumendist ei nähtu, milline oli ostetava L. kinnistu suurus.
22.Hageja ei ole saanud tutvuda L. kinnistu ostu aluseks olevate dokumentidega (sh. vastavad Jõelähtme Vallavolikogu otsused, kus on otsustatud kinnistu otsustuskorras müümine). Seega ei ole teada, kuidas on kujunenud kinnistu ostuhind. Märkimist väärib asjaolu, et 30.11.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teates polnud ette nähtud päevakorras: “ xxx asuva L. kinnistust osa ostmine” nagu see nähtub üldkoosoleku protokollis päevakorra punktis 3, vaid väljakuulutatud päevakorra kohaselt (mis oli üldkoosoleku teates) oli ette nähtud punktis 3: “Maa võõrandamisest aiandusühistu Severile.” Seega on kostja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Riigikohus on ts nr 3-2-1-181-12 p. 14 selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (MTÜS § 21 lg 3 alusel) toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Üldkoosoleku korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg 6 ja 7). Veelgi enam ei saa üldkoosoleku otsusega otsustada kinnistu võõrandamist (ostmist), kuivõrd kinnisasjaga seotud kokkulepped peavad olema notariaalses vormis. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel. Seega on 30.11.2019 otsuse punkt 3 tühine vormi vea tõttu.
2-20-1368
23.30.11.2019 protokollist nähtub, et aiandusseltsil oli koosoleku toimumise seisuga 220 liiget ja koosolekule registreerinuid oli 163 liiget. Protokollist ei nähtu, kui palju reaalselt osales ja kui palju oli volitatud esindajaid. Samuti ei nähtu protokollist, kes on üldkoosoleku poolt tehingu tegemiseks valitud esindaja. Põhikirja p. 4.3. alusel kuulub üldkoosoleku pädevusse tehingus esindaja määramine, mida aga pole tehtud. Seega ei ole otsustatud, kes on maa ostutehingus aiandusühistu volitatud esindaja tehingu tegemisel. Põhikirja p. 4.4. alusel on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühingu liikmeist. Põhikirja p. 4.1. alusel saavad üldkoosolekul osaleda ainult ühingu liikmed. Kuna hagejale teada olevalt pidi kostja ja Jõelähtme valla vahel toimuma Lõuna Pilpa ostu-müügitehingu vormistamine 2020.a. veebruaris notar Priidu Pärna notaribüroos, siis esitas hageja 22.01.2020.a. notar Priidu Pärnale vastava avalduse, kus teavitas, et AÜ Sever esindajal puudub tehingu tegemiseks vastav esindusõigus.
24.30.11.2019 üldkoosoleku Aiandusselts “Sever” liikmete nimekirjast nähtub, et aiandusühistul oli 30.11.2019 seisuga kokku 220 liiget ja registreeritud osalejaid 163, neist 20 volitatud esindajat. Kostja 29.05.2020 esitatud volikirjadest nähtub, et 30.11.2019.a. osalesid üldkoosolekul volitatud esindajatena 14 isikut, kes ei olnud aiandusühistu liikmed ja ei oma seega mingit puutumust aiandusseltsiga “Sever”. Põhikirja p. 4.1. alusel võivad üldkoosolekul osaleda kõik ühingu liikmed. Seega on kostja rikkunud üldkoosolekul ettenähtud korda, kuna hääletamisest võtsid osa isikud, kes ei ole aiandusseltsi liikmed ega oma sellega mingit puutumust.
25.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 30.11.2019.a. üldkoosoleku otsus päevakorra punkt 3 osas on tühine, kuna koosolekul ei osalenud kõik ühingu liikmed, et otsustada kinnistu ost. Samuti üldkoosolekul ei otsustatud selles ostu-müügitehingus ühingu esindaja, kes on aiandusühistu esindajaks notari juures. Kuna kinnisasjaga seotud tehingud peavad olema notariaalses vormis, siis ei saa ühistu liikmete poolt häälteenamusega otsustada kinnistu ostu.
26.Eeltoodust tulenevalt on selgunud, et on rikutud ka muud koosoleku kokkukutsumise korda, kuna koosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kellel polnud selleks õigust. Seega on leidnud tõendamist, et MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu ka päevakorra punkti 1 osas, kus valiti juhatus. Seega ei ole kostja praegustel juhatuse liikmetel kehtivaid volitusi, samuti on lõppenud eelmise juhatuse liikmete volitused. Selle üle ei saa olla vaidlust, kuivõrd protokollist nähtub, et koosoleku kokkukutsumise põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et juhatuse liikmete volitused on lõppenud ning aiandusselts ei saa esindada (sh. teha tehinguid). Seega ei olnud kostja juhatuse liikmed ka õigustatud tegema tehinguid, sh, otsustama osta L. kinnistust osa, hinnaga 594 369.21 eurot. Pealegi peavad olema kinnistu ostuga seotud kokkulepped notariaalses vormis, sh. ostu-müügi võlaõiguslikud eellepingud.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja esitas 05.05.2020 vastuse hagiavaldusele. Kõigepealt kostja palub kohut kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuivõrd hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagejal puudub õiguslik huvi kostja otsuste vaidlustamiseks. Hageja oli kostja juhatuse 17.01.2020 otsusega alatest 18.01.2020 seltsist välja arvatud põhikirja p 2.9 ja 3.3 alusel rahalise võlgnevuse tõttu (lisatud). Otsus oli hagejale tema palvel saadetud epostiga (lisatud) ja selle sisu oli hagejale teatatud ka telefoni teel. Hagejale vastas e-kirjale, et ta protestib (lisatud). Kostjale teadaolevalt ei ole hageja väljaarvamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega hageja ei ole enam kostja liige ja kostja siseasjad teda ei puuduta.
28.Kui kohus jätkab menetlust siis, lisaks eelnevalt antud hagivastusele, kostja teatab järgmist. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud selleks ettenähtud korda. Maa seltsile võõrandamine
2-20-1368 ja maa ost seltsi poolt on ühe ja sama tehingu erinevad nimetused. Maa ost on kooskõlas seltsi eesmärkidega, kuna otsustati osta maad, mis oli seltsi kasutuses aastakümneid, selle kasutuse jätkamiseks. Üldteada on asjaolu (rohked ajaleheartiklid, info valla veebilehel), et kui seda ostu ei toimuks, nõuaks Jõelähtme vald maa vabastatuna tagastamist, st seltsi põhikirjaline tegevus muutuks võimatuks. Seega polnud otsus vastuolus põhikirjaliste eesmärkidega.
29.Ei vasta tõele, pole usutav ja ei ole ka tõendatud hageja väide justkui osalesid 30.11.2019.a. üldkoosolekul liikmete asemel võõrad isikud. Hageja ei ole isegi põhistanud, kust on talle justkui teada, et nii toimus. Ruumis polnud kohti võõraste isikute jaoks, seega koosolekust sai osa võtta ainult registreerimislehe alusel. Juhatuse liikmete volituste registrisse kantud tähtaeg ei oma tähtsust. Juhatuse liikmed jätkasid oma tööd, nt mh majandusaasta aruande koostamisega ja üldkoosolek, kinnitades aruannet, kiitis volituste pikendamist heaks. Seega juhatuse liikmete volitused muutusid tähtajatuks, kui nad isegi oleksid enne seda tähtajalised. Lisaks, registrisse kantud volituste tähtaegsus ei oma tähtsust, kui juhatuse liige oli valitud tähtajatult.
30.Ei vasta tõele, pole tõendatud ja pole eluliselt usutav ka hageja väide justkui teda lubati koosolekuruumi, kuid keelati koosolekust osa võtmast. Hageja tuli kohale, kuid keeldus ennast registreerimast, soovis jääda vaid kuulajaks. Ka koosoleku jooksul ei avaldanud ta soovi registreeruda ja osaleda koosolekul täieõiguslikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Hageja taotles hagiavalduses tuvastada Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorra punkti 3 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorra punktis 3 vastu võetud otsused kehtetuks. Lisaks taotles hageja alternatiivselt tuvastada ka MTÜ Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorra punkti 1 ja 2 osas või alternatiivselt tunnistada päevakorra punktis 1 ja 2 vastu võetud otsused kehtetuks (vt I kd, tl 73 pöördel). 23.02.2021 kohtuistungil asus hageja seisukohale, et vaidlustab kostja 30.11.2019 üldkoosolekul päevakorra punktide 1 ja 2 osas vastuvõetud otsuseid põhinõudena, mitte alternatiivina päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsuste vaidlustamisele (II kd, tl 41).
32.Kohus märgib, et hageja poolt esitatud nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on hageja liikmelisus Aiandusseltsis Sever ning seda sõltumata sellest, kas tegemist on põhinõuete või alternatiivsete nõuetega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 esimene lause sätestab isikute loetelu, kellel on õigus nõuda üldkoosoleku ja teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Selline õigus on viidatud sätte kohaselt juhatusel, samuti juhatuse igal liikmel, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liikmel, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜS § 24 lg 3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Riigikohus on selgitanud 09.10.2013 määruses nr 3-2-1-95-13 MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. Seega on hagejal õigus kostja otsuseid vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liige või kostja organi liige. Riigikohus selgitas, et kui hageja ei ole kostja liige ega selle organi liige, kuid kostja otsusega on rikutud tema õigusi, võib tal olla õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
33.Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud. Kohtu hinnangul kehtib sama põhimõte sõltumata sellest, kas ühingu organi otsuse vaidlustamisel taotletakse otsuse kehtetuks tunnistamist või otsuse tühisuse tuvastamist. Ei ole
2-20-1368 mõistlikku põhjust selleks, et ühingu organi tühisuse tuvastamist saaks nõuda laiem grupp isikuid võrreldes ühingu organi kehtetuks tunnistamise nõudega. Seega peab kohus esmalt selgeks tegema, kas hagejal on õigus Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Hageja ei ole Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud juhatuse liikmena põhjendusega, et otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju. Seega saab hageja õigus Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks tuleneda üksnes sellest, et hageja on Aiandusselts Sever liige.
34.Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja oli kostja juhatuse 17.01.2020 otsusega alatest 18.01.2020 ühingust välja arvatud põhikirja punktide 2.9 ja 3.3 alusel rahalise võlgnevuse tõttu (I kd, tl 117-118). Kohus loeb hageja poolt tema ühingust väljaarvamise teate kättesaaduks hageja 24.01.2020 e-kirjaga, kus hageja on avaldanud oma protesti tema ühingust väljaarvamise suhtes, leides, et vastavalt kostja põhikirjale ei olevat juhatusel olnud selleks volitusi (I kd, tl 117). Ka 23.02.2021 kohtuistungil kinnitas hageja isiklikult tema ühingust väljaarvamise teate kättesaamist ning selgitas, et väljendas oma väljaarvamise suhtes protesti, sest hageja hinnangul olnuks tema ühingust väljaarvamise õigus ainult üldkoosolekul, mitte ühingu juhatusel (II kd, tl 42 pöördel). Seega on põhjendamatu hageja esindaja väide, nagu poleks kostja tõendanud ühingust väljaarvamise teate hagejale edastamist. Hageja poolt kohtuistungil isiklikult antud selgitustest ilmnes, et hageja ei ole enda ühingust väljaarvamist kohtus vaidlustanud, kuigi mõned teised väljaarvatud isikud seda hageja väitel tegid. Kohus märgib, et MTÜS § 24 lg 1 ja § 24 lg 7 tulenevalt pidanuks hageja enda Aiandusseltsist Sever väljaarvamise vaidlustama hiljemalt 3 kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kuna hageja seda teinud ei ole, siis puudub ka kohtul alus tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17.01.2020 otsust hageja ühingust väljaarvamise kohta.
35.Kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid arvestades puudub alus pidada kostja juhatuse 17.01.2020 otsust hageja ühingust välja arvamise kohta tühiseks. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 koostoimes § 241 lg 1 ja 7 on mittetulundusühingu juhatuse otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua kostja juhatuse 17.01.2000 hageja ühingust väljaarvamise otsuse tühisuse. Hageja ühingust väljaarvamise otsuses on kohtu hinnangul korrektselt viidatud Aiandusselts Sever põhikirja punktidele 2.9. ja 3.3., mis koos põhikirja punktiga 2.11. andsid kostja juhatusele pädevuse hageja ühingust väljaarvamiseks (vt I kd, tl 36-37; tl 117-118). Seega on ekslik hageja arusaam, nagu polnuks Aiandusselts Sever juhatusel õigust hagejat ühingust välja arvata.
36.Kostja juhatuse 17.01.2020 otsuse tühisust ei tingi ka hageja viidatud asjaolu, et maa väljaostmiseks raha laekumise tähtaeg oli 18.01.2020 kell 00:00 (17.01.2020 kell 24.00.), kuid hageja väljaarvamine on otsustatud juba 17.01.2020. Kostja juhatuse 17.01.2020 otsuses on korrektselt viidatud, et hageja arvatakse ühingust välja üksnes siis, kui tähtajaks 18.01.2020 kell 00:00 on raha laekumata ning laekumisi kontrolliti vastavalt juhatuse otsusele pangaväljavõtte alusel 18.01.2020 hommikul. Vaidlus puudub, et hageja ei ole maa väljaostumakset tasunud. Tõele ei vasta hageja esindaja väida, justkui poleks hagejale enne ühingust väljaarvamise otsustamist antud võimalust maa väljaostumakse tasumiseks. Hageja kinnitas 23.02.2021 kohtuistungil isiklikult, et enne 30.11.2019 üldkoosolekut oli veel üks mitteametlik üldkoosolek, kus anti info paberil kuhu ja mis summa tasuda. Lisaks kinnitas hageja, et temaga käidi maa väljaostumakse tasumise osas isiklikult rääkimas ning talle pakuti ka krediiti, kuid hageja makstava summaga ei nõustunud (II kd, tl 42 pöördel). Seega oli kostja 30.11.2019 üldkoosolekul kehtestatud maa väljaostumakse tasumata jätmine hageja teadlik valik, mis ei seondunud kuidagi makse tegemiseks võimaluse puudumisega.
2-20-1368
37.Samuti puudub alus pidada kostja juhatuse 17.01.2020 otsust tühiseks lähtuvalt asjaolust, et hageja arvates ei tohtinuks 30.11.2020 üldkoosolekul juhatuse liikmete valimisel osaleda ühingu liikmete poolt volitatud isikud, kes ise ei olnud ühingu liikmed. Kohtu hinnangul ei tulene MTÜS § 21 lg 5 nõuet, et mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda üksnes siis, kui ka esindaja on mittetulundusühingu liige. Nõuet, et ühingu liikme poolt volitatud isik peaks olema ühingu liige, ei tulene ka kostja põhikirja p-dest 4.1. ja 4.4. (I kd, tl 36 pöördel). Lisaks on hageja kostjale ette heitnud, et talle polnud arusaadav maa väljaostuhinna kujunemine ja väljaostumakse tegemise kord, kuid ka need etteheited ei saa tingida kostja juhatuse 17.01.2020 otsuse tühisust. Kohus rõhutab, et juhatuse otsuse tühisust ei tooks kaasa isegi otsuse võimalik vastuolu seadusega, vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi kaitseks. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt ei tooks otsuse tühisust kaasa ka otsuse võimalikud vormistuslikud puudused. Hageja väide, et otsuse tegemisel ei olnud täidetud eeldused tema ühingust väljaarvamiseks ega hageja kahtlused juhatuse liikmete volituste osas, ei seondu võlausaldajate huvide või mõne muu avaliku huvi kaitsega, vaid hageja kui kostja endise liikme huvide kaitsega. Selles osas saanuks kohus hinnangu anda üksnes siis, kui hageja oleks esitanud kohtule nõude tema väljaarvamist puudutava kostja juhatuse 17.01.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sellist nõuet aga hageja esitanud ei ole.
38.Hageja pole esile toonud ega tõendanud ka selliseid asjaolusid, mis annaks alust kaaluda hageja ühingust väljaarvamist puudutava kostja juhatuse 17.01.2020 otsuse vastavust headele kommetele. Riigikohtu 5. juuni 2019 otsuses nr 2-16-19017 p-des 26-27 on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18613, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta." Kohtu hinnangul on Riigikohtu eelviidatud selgitused asjakohased ka mittetulundusühingu otsuse võimaliku heade kommete vastasuse hindamisel. Aiandusselts Sever juhatuse 17.01.2020 otsusega ei otsustatud midagi sellist, mille sisu oleks vastuolus heade kommetega.
39.Lisaks eeltoodule on hageja ise kohtule kinnitanud, et tema ühingust väljaarvamise asjaolu ei ole vaidlusalune (I kd, tl 122). Hageja kinnituse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust tulenevalt 17.01.2020 Aiandusseltsi Sever juhatuse otsusest, vaid poolte vahel on vaidlus seoses Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsustega. Kohus märgib, et on poolte vahel on tõepoolest vaidlus Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsusete kehtivuse üle. Teisalt on kohus seisukohal, et hagejal oleks õigus kostja 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks üksnes eeldusel, et hageja olnuks vähemalt käesolevas asjas kohtusse pöördumise hetkel Aiandusselts Sever liige. Hageja pöördus kohtusse Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks aga alles 27.01.2020, pärast seda, kui hageja oli hiljemalt 24.01.2020 saanud teada tema ühingust väljaarvamisest. Seega ei olnud hageja kohtusse pöördumise ajal enam Aiandusselts Sever liige. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei ole enda Aiandusseltsist Sever väljaarvamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, ei ole hageja enam kostja liige ja kostja siseasjad teda ei puuduta.
2-20-1368
40.Arvestades ka asjaolu, et kohus ei tuvastanud Aiandusselts Sever juhatuse 17.01.2020 hageja ühingust väljaarvamise otsuse tühisust, puudub hagejal kui Aiandusselts Sever liikmeks mitteoleval isikul õigust vaidlustada Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuseid. Seejuures on oluline, et kostja juhatus tegi otsuse hageja ühingust väljaarvamiseks enne käesoleva kohtumenetluse algust. Seega ei teinud kostja oma otsust hageja ühingust väljaarvamise kohta eesmärgil mõjutada käimasoleva kohtuvaidluse tulemust (mistõttu on käesolev vaidlus erinev võrreldes Riigikohtu lahendis 3-2-1-119-03 käsitletud olukorraga, kus hageja arvati kostja liikmeskonnast välja kohtumenetluse ajal). Hageja esmaseks nõudeks käesolevas menetluses on tuvastada Aiandusselts Sever 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste tühisus, kuid sellise nõude esitamiseks ei ole seaduses määratud tähtaega. Seetõttu ei saanuks kostjalt mõistlikult oodata hageja ühingust väljaarvamise otsuse tegemisega viivitamist seni, kuni hageja oleks langetanud otsuse kostja 30.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamise suhtes.
41.Kokkuvõttes ei ole hageja õigustatud nõudma Aiandusseltsi Sever, mille liige ta enam ei ole, otsuste tühisuse tuvastamist ega otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja 17.01.2020 otsus hageja Aiandusseltsist Sever väljaarvamise kohta on jõustunud ja hageja pole seda seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Muuhulgas pole kohtule esitatud tõendeid, et hageja oleks nõudnud enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt (MTÜS § 16 lg 4; kostja põhikirja p 2.11). Hageja väitel saatis ta enne 22.08.2020 koosolekut juhatusele protesti enda väljaarvamise suhtes ja palus antud otsus uuesti läbi vaadata, kuid mingeid tõendeid pole selle kohta esitatud. Kostja kinnitusel ei ole hageja esitanud enne 22.08.2020 üldkoosolekut juhatusele soovi, et arutataks tema väljaarvamise õigsust (II kd, tl 42 pöördel).
42.Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et isegi hagi rahuldamine ei parandaks hageja õiguslikku positsiooni ning hagejal puudub kohtulikku kaitset vääriv õiguslik huvi kostja otsuste vaidlustamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega kohus ei lahenda tsiviilvaidlusi lihtsalt n-ö huvi pärast, vaid üksnes eeldusel, et vaidluse tulemusena oleks kohtusse pöördunud isikul (antud juhul hagejal) võimalik kaitsta oma seaduslikke õigusi. 23.02.2021 kohtuistungil selgus hageja ja tema esindaja ütlustest, et hageja tegelikuks huviks kohtusse pöördumisel on hageja subjektiivne arusaam, et kostja ostis Jõelähtme vallalt osa L. kinnistust väidetavalt liiga kalli hinnaga (II kd, tl 42 pöördel). Seetõttu on hageja sooviks, et kostja annaks hagejale võimaluse tema kasutuses olnud maatüki väljaostmiseks n-ö „mõistliku hinnaga.“ Hageja arvates oleks mõistlik hind, mida tema oleks valmis maksma, 10 korda madalam võrreldes tegelikult toiminud tehingu hinnaga (II kd, tl 42 pöördel). Kohus märgib, et ühestki õigusaktist ei tulene hagejale õigust nõuda, et kolmas isik või kostja võõrandaks hagejale maad hageja poolt soovitud hinnaga. Turumajanduses saavad tehingud toimuda üksnes poolte vabatahtlikul kokkuleppel, mitte nii, et hageja formuleerib enda jaoks mingi „mõistliku hinna“ ja nõuab siis kolmandatelt isikutelt enda kasuks sellise hinnaga tehingu tegemist.
43.Vaidlus puudub selles, et kostja 30.11.2029 otsuses märgitud L. kinnistu müügileping on tänaseks sõlmitud ja täidetud. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et L. kinnistu on kaasomandis teiste aiandusühistutega, kinnistusraamatusse on kanne tehtud 23.01.2020 (II kd, tl 43). Kohtuistungil ei osanud aga hageja esindaja vastata kohtu korduvale küsimusele, kuidas oleks võimalik hageja õigusi reaalselt kaitsta isegi juhul, kui kohus käesolevas asjas hagi rahuldaks ja tunnistaks vaidlusalused otsused tühiseks. Hageja esindaja arvates oleks lahenduseks see, kui kostja annaks võimaluse hagejale maatükk välja osta mõistliku hinnaga (II kd, tl 43 pöördel). Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, ei saa hagejal olla õigust maatüki ostmiseks tema enda poolt mõistlikuks peetava hinnaga. Kohtul puudub pädevus sundida mistahes isikuid müüma hagejale maad hageja poolt soovitava hinna alusel. Kuna vaidlusaluse maatüki ostu-müügileping on täidetud ja selle alusel on tehtud kanded kinnistusraamatusse, siis puuduks mõte ka sellel, kui
2-20-1368 Aiandusselts Sever üldkoosolek arutaks uuesti vaidlusaluse maatüki ostmist ja maatüki hinda, sest kostja ei saa oma ühepoolse otsusega muuta notariaalselt sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingut ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kandeid. Samuti puudub hagejal õigus vaidlustada notariaalset ostu-müügilepingut, mille osaliseks hageja ei ole. Ühtlasi ei tekitaks isegi notariaalse ostumüügilepingu vaidlustamise võimalus hagejale õigust osta maatükki tema poolt sobilikuks peetava hinnaga. Juhul, kui hagejal puudub huvi maatüki ostmiseks selle väidetavalt liiga kõrge hinna tõttu, siis ei ole hagejal ka mingit kohustust maatüki ostmiseks.
44.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetlusökonoomia huvides puudub põhjus käsitleda poolte muid väiteid ja tõendeid, sest hagi jääks sõltumata sellest igal juhul rahuldamata. Kohus märgib, et saab käesolevas asjas lahendada üksnes kohtusse esitatud hagiavaldust vastavalt hageja nõudele. Seega käesolevas asjas hagi rahuldamata jätmisest ei tulene hagejale takistusi kasutada vajadusel muudest alustest ja muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kohus rõhutab, et kohtul ei ole kohustust soovitada hagejal esitada nõude õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (vt Riigikohtu 16.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11). Kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik edasiselt esitada. Otsuse võimalike edasiste õiguskaitsevahendite osas peab tegema koostöös õigusnõustajaga üksnes hageja ise. Siiski peab kohus veelkord oluliseks märkida (mida peab hagejale selgitama ka tema esindaja), et käesoleva menetlusega ei saavuta hageja oma eesmärki osta hageja kasutuses olnud kinnistut hageja poolt soovitud hinnaga. Seetõttu on kohtu hinnangul hageja jaoks äärmiselt ebamõistlik jätkata senisel viisil õigusabikulude tegemist (hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud juba praegu 2343 eurot, mis koos käesoleva otsuse alusel hagejalt väljamõistetavate hageja menetluskuludega (vt kohtuotsuse p 55) on ligi 4000 eurot ehk samas suurusjärgus hageja poolt liialt kalliks peetud maa väljaostuhinnaga 5400 eurot. Kohus soovitab pooltel asi lahendada kompromissiga.
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas on TsMS § 169 lg 2 on sätestatud, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seega jätab kohus menetluskulud hageja O. V. kanda, välja arvatud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude osas. Kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jätab kohus kostja Aiandusselts Sever kanda.
46.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja on taotlenud menetluskuluna hagejalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale teenust tunnihinnaga 200 eurot (koos käibemaksuga) 49,5 tunni ulatuses, millele lisaks on kostja näidanud menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluna 3 tundi. Hageja esitas kostja menetluskuludele omapoolsed vastuväited.
2-20-1368
47.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (166,67 eurot ilma käibemaksuta ja 200 eurot koos käibemaksuga) on käesolevas asjas põhjendamatult kõrge. Käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam. Kohus ei pidanud kohaldama välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse vaidlustamine on kohtupraktikas tavapärane vaidlus. Seetõtu ei pea kohus võimalikuks, et käesolevas tsiviilasjas oleks kostja lepingulise esindaja tunnitasu kõrgem kui 150 eurot koos käibemaksuga. Kohus võtab seejuures arvesse ka asjaolu, et kostja lepinguline esindaja koostas käesolevas menetluses ainult ühe sisulise dokumendi – 05.05.2020 vastuse hagiavaldusele, mis oli äärmiselt lihtne ja lühike (ca 0,5 lk, vt I kd, tl 115) ega eeldanud vastuse koostaja juriidilist kõrgkvalifikatsiooni. Tunnihinnaga 150 eurot/h olnuks kostjal võimalik leida õigusturult kümneid advokaate või juriste, kes suutnuks kostjat käesolevas menetluses esindada samaväärselt praeguse kostja esindajatega. Tegemist ei ole seejuures etteheitega kostja lepingulise esindaja kvalifikatsioonile, vaid kohtu tõdemusega, et hageja ei pea iseenesest lihtsas vaidluses kinni maksma kostja lepingulise esindaja põhjendamatult suurt tunnitasu määra. Eeltoodu kokkuvõtteks vähendab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja leiab sarnaselt hagejale, et kostja lepingulise esindaja aktsepteeritavaks tunnitasumääraks käesolevas vaidluses on koos käibemaksuga 150 eurot.
48.Järgnevalt hindab kohus kostja lepingulise esindajate kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
49.Hinnates kostja lepingulise esindaja õigusabikulude nimekirja, kus on kokku 45 kirjet (vt II kd, tl 48-49), on kohus seisukohal, et mõttetu oleks seda nimekirja hinnata iga kirje kaupa eraldi. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole oluline mitte see, kui palju suutis kostjat esindav advokaat oma kliendile õigusabi kirjeldada ja müüa, vaid üksnes see, millised olid kohtu hinnangul käesolevas asjas reaalselt vajalikud kostja lepingulise esindaja toimingud. Vastaspool ehk hageja ei pea hüvitama kostja põhjendamatuid ja ebavajalikke õigusabikulusid ainuüksi seetõttu, et kostja esindaja on suutnud oma teenust edukalt müüa ning tekitada õigusabikulusid, mis kohtu hinnangul ületavad kordades käesolevaks asjaks tegelikult vaja olnud õigusabi mahtu. Kohus ei sekku isikute vabal tahtel sõlmitavatesse lepingutesse ja kohus ei saa keelata ega kostjale ette heita ka ebamõistlike advokaadikulude tegemist. Isikute lepinguvabadusest ei järeldu aga seda, et kui kostja on teinud õigusabile ilmselgelt ülemääraseid kulusid, siis peaks selle ülekulutamise kinni maksma tsiviilprotsessi teine pool. Arvestades eeltoodut, hindab kohus alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja õigusabiks kulunud ajamahu põhjendatust ja vajalikkust objektiivselt positsioonilt ehk lähtudes eelkõige sellest, milliseid menetlusdokumente on kostja esindaja käesolevas menetluses esitanud ja kuidas on esindaja kohtule nähtavalt menetluses osalenud.
50.Kostja on näidanud oma lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) ajalise mahuna kokku 52,5 h, mis on kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ajakulu. Kohus märgib veelkord, et kostja lepinguline esindaja koostas käesolevas menetluses ainult ühe sisulise dokumendi – 05.05.2020 vastuse hagiavaldusele, mis oli sisult äärmiselt lihtne ja lühike (ca 0,5 lk). Kohus leiab, et antud vastuse koostamise vajalik ajakulu koos kõigi muude seonduvate toimingutega (hagiga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine, kliendisuhtlus jm) ei ületa kokku 6 tundi. Kõikideks muudeks kostja lepingulise esindaja toiminguteks (sh analüüs, kliendisuhtlus, vastamine kohtu e-kirjadele jm) põhjendatud ja vajalik aeg pärast 05.05.2020 vastuse koostamist kuni 23.02.2021 kohtuistungi
2-20-1368 ettevalmistamiseni ei ületa kokku 2 h. Kohus märgib, et nimetatud perioodil ei esitanud kostja esindaja kohtule ühtegi sisulist menetlusdokumenti, mis oleks olnud oluline asja lahendamiseks. Kohus rõhutab, et lepingulise esindaja ehk antud juhul kostjat esindava advokaadi tegevus peab lähtuma kliendi parimatest huvidest ega tohi muutuda asjaks iseeneses, mis teenib üksnes esindaja enda rahalisi huve. Lepinguliste esindajate tegevus ja töö peab vormuma mingis objektiivselt vajalikus ja nähtavas tulemuses, eelkõige menetlusdokumentides. Kui klient soovib advokaadile maksta asja ka lahendamise seisukohalt ebavajalike kulude eest (näiteks käesolevas asjas kostja esindaja poolt näidatud ilmselgelt ülemäärase analüüsi eest), on see kliendi vaba valik, kuid sellist ülekulu ei pea kohus võimalikuks välja mõista menetluse vastaspoolelt.
51.Kostja lepingulise esindaja ajakulu 23.02.2021 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks peab kohus põhjendatuks kokku mitte rohkem kui 2,75 h ulatuses. Kohtuistungil ei esitanud kostja lepinguline esindaja mingeid uusi väiteid või tõendeid, mis oleksid olnud olulised asja lahendamiseks. 23.02.2021 kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajaid ega arutatud keerulisi õiguslikke küsimusi. Kohtuistungi protokolli ja digitoimiku analüüsi pärast kohtuistungi toimumist koos 25.02.2021 teatise esitamisega peab kohus kokku põhjendaks maksimaalselt 0,75 h ulatuses. Ilmselgelt ülemäärane on ka kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ületanud 0,5 h. Osaliselt on kostja menetluskulude nimekirja koostamisega seotud suurenenud ajakulu ise põhjustanud, sest põhjendamatus mahus menetluskulude nimekirja koostamine (vt käesoleva otsuse p-d 49-52) võtab ka kauem aega.
52.Kõikide muude kostja poolt näidatud menetluskulude kirjete osas, mida kohus ei aktsepteerinud käesoleva otsuse p-des 50-51, loeb kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Muuhulgas on põhjendamatu kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses kohtu poolt rahuldamata jäetud kostja taotlustega (vt 15.05.2020 kohtumäärus, I kd, tl 125-126). Põhjendamatu on ka kostja lepingulise esindaja ettevalmistus 24.11.2020 kohtuistungiks, millel kostja lepinguline esindaja ei osalenud. Kohus märgib, et kostja õigusabikulude nimekiri sisaldab arvukalt sisuliselt täpsustamata „analüüsi“, samuti muud ilmselgelt ebamõistlikku ja eraldi hüvitamisele mittekuuluvat analüüsi (nt 22.02.2021 kohtu paarirealiste informatiivsete e-kirjade „analüüsi“). Kohus märgib, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses võttis kohus kõiki võimalikke abistavaid tegevusi (sh dokumentidega tutvumist ja analüüse) juba eelnevalt arvesse kostja lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel. Kohus ei pea võimalikuks nimetatud abistavate tegevuste eest lisaks täiendava hüvitise väljamõistmist. Samuti ei kuulu kostjale hüvitamisele Harju Maakohtu 24.11.2020 tagaseljaotsuse analüüsi ja sellele kaja koostamisega seotud õigusabikulud ega määruskaebuse riigilõiv, sest kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jättis kohus TsMS § 169 lg 2 alusel kostja Aiandusselts Sever kanda. Kostja taotluse kajalt tasutud kautsjoni tagastamiseks lahendas kohus 01.03.2021 eraldi määrusega.
53.Arvestades käesoleva otsuse p-des 47-52 märgitud asjaolusid on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 12 tundi (6 + 2 + 2,75 + 0,75 + 0,5). Võttes aluseks kohtu poolt mõistlikuks peetava tunnitasu 150 eurot, määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kuludena kindlaks koos käibemaksuga summa 1800 eurot (12 x 150). Seega hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1800 eurot.
54.Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust seoses kostja kanda jäetud kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud menetluskuludega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses kaja esitamisega ja menetluse taastamisega on kokku 2,5 h. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 60
2-20-1368 eurot on mõistliku suurusega. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses kaja esitamisega ja menetluse taastamisega on kokku 150 eurot (2,5 x 60). Seega kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 150 eurot. Osas, milles menetluskulud jäävad hageja enda kanda, puudub kohtul alus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
55.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus kostja ja hageja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas 1800 eurot ja 150 eurot (vt kohtuotsuse p-d 47-54), mille tulemusena mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1650 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1650 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
56.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.