2-21-305/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

4.Ajutise halduri tasu ja kulud kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr EE742200221013804535 (Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus 08.01.2021 esitas võlgnik Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlad perioodil, kui võlgnik omas töökohta ja tal oli elukaaslane. Ta usaldas elukaaslast ning elukaaslase käes oli võlgniku isikut tõendav dokument. Neil olid väikesed majanduslikud raskused ja elukaaslane võttis võlgniku nimele kiirlaene. Elukaaslane tegeles nende tagasimaksmisega ja võlgnikul puudus ülevaade ja kontroll selle üle. Elukaaslane jättis osamaksed tasumata ja varjas võlgniku eest võlgnevusi sellega, et hävitas võlgnikule saadetud võlakirjad. Võlgnik sai võlgadest teada pärast elukaaslasest lahkuminekut. Elukaaslane ei andnud võlgnikule raha laenude tagasimaksmiseks. Võlad on seetõttu suurenenud. Käesoleval hetkel on võlgnik töötu. Ta vabastati 2020.a töölt tervisliku seisundi tõttu. Võlgnik kasvatab kahte alaealist last ja elab üüripinnal. Võlgniku sissetulekuks on lapsetoetus 120 eurot ja töötutoetus 260 eurot kuus kuni 19.02.2021. Pärast seda hakkab ta töötutoetust saama 180 eurot kuus. Võlgnikul on võlgnevusi kokku 15 045,22 eurot, kuid võivad lisanduda täiendavad nõuded. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Võlgniku rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 07.05.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avalduses on võlgnik enda elukohaks märkinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sama aadressi on ta elukohana alates detsembrist 2020 kinnitanud vastuseks haldurile. Perekonnaseisult lahutatud. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga on võlgnikul alaealine tütar Axxxxx Vxxxx, alaealine poeg Cxxxxx Kxxxx ja täisealine tütar Kxxxxxxxx Vxxxx. Võlgnik ei avaldanud haldurile täpsemaid andmeid omandatud eriala ja sel erialal eelneva töökogemuse kohta kohta. Isik on pankrotiavalduses märkinud, et ta on olnud pikemat aega töötu erinevatel põhjustel. Vara

Võlgnikule kuuluvad järgmised pangakontod: - arvelduskonto EE481010302013598006 SEB Pank AS, summa 42,25 €; - arvelduskonto EE242200001106090858 Swedbank AS, summa 0,11 €. Võlgnikule kuuluvad pensioniosakud - pensionikontol nr 99803098301 on registreeritud 2 425,217 tk SEB Prog- ressiivse Pensionifondi (nn. II samba) osakut, mille puhasväärtus seisuga 19.01.2021. moodustas NAV a ́ 1,20428 €, kokku summas 2 920,64 €. Võlgnik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. Liiklusvahendid: - Seisuga 19.01.2021. on Mxxxx Txxxxx nimele liiklusregistris registreeritud Audi 100 (reg. märk xxxxxx, esmase reg. aasta 1993). Nimetatud liiklusvahend on Mxxxx Vxxxx nimele registreeritud 23.10.2013. (st. abielu ajal ). Seega kehtib eeldus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Liiklusvahendile on seadnud keelumärked kohtutäiturid Aive Kolsar (14.07.2014.), Rannar Liitmaa (19.01.2015. ja 27.04.2016.), Rocki Albert (25.03.2015.) ja Anne Böckler (26.07.2018.). Mxxxx Txxxxx väidetel on kõnealune sõiduk faktiliselt juba aastaid tagasi müüdud ja registrikanne on vale. - Seisuga 19.01.2021. on Mxxxx Txxxxx abikaasa Axxx Vxxxx nimele liiklusregistris registreeritud Peugeot 405 (reg. märk xxxxxx, esmase reg. aasta 1990). Nimetatud liiklusvahend on AxxxxVxxxx nimele registreeritud 27.12.2005. (st. abielu ajal). Seega kehtib eeldus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Liiklusvahendi kasutajaks on liiklusregistrisse kantud Mxxxx Vxxxx. Mxxxx Txxxxx väidetel on ka kõnealune sõiduk faktiliselt juba aastaid tagasi müüdud ja registrikanne on vale. Võlgnikule ei kuulu muud registervara, väärtpabereid ning osakuid. Mxxxx Txxxx ei ole esitanud andmeid temal teiste isikute vastu sissenõutavate nõuete olemasolu kohta. Täitemenetlusregistrist Mxxxx Txxxxx kasuks pooleli olevaid täitemenetlusi ei nähtu. Võlgnik on avaldanud, et on töötu, kuid 14.02.2021.a e-kirjas märgib, et kui ta on tööl, siis ei saa telefonile vastata. Haldur ei tea, as võlgnik tegelikult töötab või mitte. Eesti Töötukassa on maksnud Mxxxx Txxxxxxx alates septembrist 2020. kuni 19. veebruarini 2021. töötutoetust 9,00 €/kalendripäevas. Pärast nimetatud kuupäeva väheneb isiku töötutoetuse summa 6,00 €le/kalendripäevas. Vastavalt TMS §’le 131 lg 1 p 5 ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. Sotsiaalkindlustusamet maksab MxxxxxTxxxxxxx igakuiselt peretoetusi kogusummas 120,00 €. Vastavalt TMS §’le 131 lg 1 p 1 ei saa nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata nõuded: 1) Holm Bank AS nõue summas 668,88 €; Nõude alus: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 02.03.2015. määrus tsiviilasjas nr 2-14-36442. 2) Eesti Inkasso OÜnõue summas 1 158,73 € (nõudele võivad lisanduda viivised); nõude alus: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 14.01.2015. määrus tsiviilasjas nr 2-14-31957. 3) TCM Estonia OÜ nõue summas 365,00 €; nõude alus: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 22.04.2016. määrus tsiviilasjas nr 2-16-106333. 4) Bondora AS nõue summas 1 570,71 € (nõudele võivad lisanduda viivised); nõude alus: isePankuri vahekohtu 03.07.2014. otsus nr K-1910; 5) Aktiva Finants OÜ nõue summas 7 082,68 € (nõudele võivad lisanduda viivised); nõude alused:

- Pärnu notar Marje Jürioja poolt 20.11.2014. koostatud ja tõestatud kokkulepe-võlatunnistus nr 2142 alusel võlg summas 4 355,57 €; -Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 24.08.2017. määruse tsiviilasjas nr 2-17-115336 alusel võlg 313,60 €, millele võivad lisanduda viivised; - Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 06.12.2017. määruse tsiviilasjas nr 2-17-119664 alusel võlg 1 121,04 €; - Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 17.07.2019. määruse tsiviilasjas nr 2-19-115842 alusel võlg 1 292,47 €, millele võivad lisanduda viivised; 6) Placet Group OÜ nõue summas 29,60 €; nõude alus: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 06.08.2014. määrus tsiviilasjas nr 2-14-23607. 7) Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ nõuded kogusummas 46,00 €; nõude alus: haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (sundkindlustuse makse) 08.09.2016. nr 273268; 8) Five Inkasso OÜ nõue summas 209,00 €; Nõude alus: Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 09.05.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-104091. 9) Eesti Vabariik nõuded kogusummas 64,00 €. Lehekülg 10; nõude alused: - kohtuvälise menetleja 06.11.2017. otsuse 2840,17,001564 alusel rahatrahv väärteoasjas summas 40,00 €; - kohtuvälise menetleja 28.04.2018. otsuse 2315,18,002084/4 alusel rahatrahv väärteoasjas summas 24,00 €; 10) Swedbank AS (rk 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) nõuded kogusummas 24,96 €; nõude alus: konto hooldustasude võlg. 11) kohtutäitur Anne Böckler nõue summas 66,60 €; nõude alus: täitemenetluses 182/2018/105 täituri tasu summas 30,60 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 36,00 €. 12) kohtutäitur Rocki Albert nõue summas 187,76 €; nõude alus: täitemenetluses 176/2015/330 täituri tasu summas 168,60 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 €. 13) kohtutäitur Rannar Liitmaa nõue summas 460,72 €; nõude alused: - täitemenetluses 175/2015/103 täituri tasu summas 307,80 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 €; - täitemenetluses 175/2016/626 täituri tasu summas 114,60 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 €. 14) kohtutäitur Oksana Kutšmei nõue kogusummas 676,76 €; nõude alus: täitemenetluses 084/2016/828 täituri tasu summas 657,60 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 €; 15) kohtutäitur Aive Kolsar (Aasa 5 63304 Põlva) nõue summas 335,64 €; Nõude alus: täitemenetluses 170/2014/954 täituri tasu jääk summas 335,64 €. 16) kohtutäitur Ivi Kalmet (Piiri 4, Jõgeva) nõue summas 52,84 €; Nõude alus: täitemenetluses 047/2016/1472 täituri tasu summas 30,60 €, täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 € ja täitemenetluse kulud summas 3,08 €. 17) kohtutäitur Rita Lohu nõue summas 1 150,20 €; nõude alused: - täitemenetluses 191/2017/813 täituri tasu summas 82,80 € ja täitemenetluse Lehekülg 11 alustamise tasu summas 72,00 €; - täitemenetluses 191/2017/1374 täituri tasu summas 99,60 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 36,00 €; - täitemenetluses 191/2017/1834 täituri tasu summas 307,80 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 36,00 €; - täitemenetluses 191/2018/957 täituri tasu summas 30,00 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 36,00 €; - täitemenetluses 191/2019/871 täituri tasu summas 360,00 € ja täitemenetluse alustamise tasu summas 90,00 €.

Kohtutäiturite nõuetega seoses selgitas haldur märkusena, et täitur saab tasu nõuda siiski ainult proportsionaalselt tema poolt täitemenetluses rahuldatud nõudega, arvestades lisaks tema poolt täiteasjas tehtud täitetoiminguid. Eeltoodust nähtuvalt on seisuga 19.01.2021 Mxxxx Txxxxx vastu võlausaldajatel nõudeid vähemalt kogusummas 14 150,08 €, mis on ka kõik sissenõutavaks muutunud. Nõuetele lisanduvad igapäevaselt viivitusintressid. Nõuetest 100 % on sellised võlaõiguslikud nõuded, millest võlgnikul on teoreetiliselt võimalik PankrS sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuni pankrotiavalduse kohtusse esitamiseni koosnesid võlgniku ametlikud sissetulekud ainult Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavatest peretoetustest ja Töötukassa poolt makstavast töötutoetusest. Muud prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms) isikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub teadaolev kiirelt realiseeritav materiaalne vara. Võlgniku sissetulekutest on käesoleval ajal võimalik hädavaevu ära katta tema ja tema alaealiste laste miinimumvajadused. Võlakohustuste täitmiseks aga sissetulekud ja rahalised vahendid puuduvad. Haldur leidis, et võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Võlgnik on avaldanud, et tema vastu esitatud nõuded tekkisid perioodil, kui ta omas töökohta ja tal oli elukaaslane. Perel olid aastaid tagasi väikesed majanduslikud raskused ja elukaaslane võttis Mxxx Txxxxx nimel kiirlaene. Võlgnik usaldas oma endist elukaaslast ja tal puudus teave, ülevaade ja kontroll kiirlaenude üle. Infot tekkinud võlgnevustest sai Mxxxx Txxxx enda väitel teada alles siis kui oli elukaaslasega suhte lõpetanud ning võlausaldajad hakkasid temaga kontakti otsima. Hilisemad laenud ja võlgnevused tekkisid juba seoses sellega, et ta üritas varasemaid võlgnevusi uute laenudega tasuda. Mxxxx Txxxxx võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on isikul täitmata rahalisi kohustusi 2014. aastast. Kuriteo või raske juhtimisvea kohta kindlate tõendite puudumisel asus haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 25.02.2021. Võlgnik avaldas, et ei ole aruandega tutvunud, kuna pole aega olnud, lubas nädalavahetusel tutvuda. Võlgnik avaldas, et on asunud 11.01.2021.a tööle xxxxxx lihatööstusesse - töö on vahetustega ja osa tööpäeva seetõttu väga pikad. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxx Txxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi ligi 15 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Mxxxx Txxxxxxpankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23.03.2021 algusega kell 10.00 Viljandi kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 397 eurot (lisaks käibemaks 79.40 eurot).

PankrS § 23 lg 1 sätestab: Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohasel on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 7. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 50 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Ajutisel halduri tekkisid kulud 47,00 eurot. Alates 01.02.2021 kehtivad uued reeglid ajutise haldurit tasu arvestamisel, sh tasu piirmääradele, mistõttu kohus hindab tasu määrasid lähtudes tehtud toimingute tegemise ajast. Halduri tasu määr vastab nii enne 01.02.2021 kehtinud tasumäärale (96€) kui ja käesolevalt kehtivale tasu määrale (116.80€). Kuna kultused on tehtud eeldatavalt enne seaduse uue redaktsiooni kehtivust, tuleb kulud hüvitada vana seaduse alusel. Ajutine haldur on käeolevalt palunud tasu ja kulud hüvitada riigi vahenditest. Alates 01.02.2021 on PanrS § 23 lg 4 sätestatud järgmiselt: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Taotlus on põhjendatud, sest võlgnikul endal vara väljemakseteks puudub, kuid esineb PankrS § 171 lg 11 olukord. Samas seab uus regulatsioon riigi tasu ja kulutuste suurusele ja hüvitamise korrale piirangud : PankrS § 23 lg 51. Vastavalt Justiitsministri 01.02.2021 poolt vastu võetud määrusele nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (kehtiv alates 05.02.2021) § 2 lg 1 on olukorras, kus ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Antud juhul on halduri tasumäär jäänud nimetatud piirmäära sisse, mistõttu tuleb halduri tehtud toimingute eest maksta taotletud määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduri taotlus rahuldada ja mõista halduri tasu summas 350 eurot ja kulud summas 47 eurot (millele lisandub käibemaks) välja võlgnikult, kuid hüvitada haldurile riigi vahenditest.