4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 01.03.2021 määrusega kuulutas kohus välja Mxxxx Txxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitt. 03.02.2022 määrusega lõpetas kohus Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluse raugemisega ja algatas Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati Mxxxx Txxxxxx ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 19.02.2022. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne, 1.augustil ja 1.veebruaril. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas, 25.jaanuaril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. 17.11.2022 toimus võlgniku ärakuulamine, kus selgitati võlgniku kohustusi, mille järgselt samal päeval esitas võlgnik ka aruande.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Võlgnik esitas aruande 14.02.2023 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt oli võlgnik vahetanud töökohtasid ja hetkel töötas Viljandi xxxxxxxxxMaksimarketis teenindajana. Võlgnik oli teinud esimese väljamakse võlausaldajatele kogusummas 200,79 eurot.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2023.Võlgnik aruannet ei esitanud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2024. Kohus saatis võlgniku e-posti aadressile [email protected] meeldetuletused aruande esitamise kohta 27.02.2024 ja 18.03.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud.
6.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 28.05.2024. Kohus selgitas, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi kuna ei ole esitanud aruandeid ja ei ole kohtule kättesaadav. Võlgnik selgitas põhjuseid ja lubas aruande esitada kahe nädala jooksul. Võlgnik aruannet ei esitanud ja kohtule kättesaadav ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Txxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
11.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 03.02.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet, kuid viimase aasta kohta aruanded puuduvad. Kohus on saatnud võlgnikule korduvaid meeldetuletusi e-posti [email protected], kuid võlgnik ei ole aruandeid esitanud. 28.05.2024 toimus võlgniku ärakuulamine, kus ta lubas aruande esitada kahe nädala jooksul, kuid ei esitanud. Kohus on püüdnud võlgnikku kätte saada telefoninumbril +372 xxxxxxxx korduvalt, kuid 18.06.2024 andis teada, et hetkel antud numbril ühendust ei saa. Helistades uuesti 20.06.2024 kõnele ei vastata. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
13.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on teinud ühe väljamakse võlausaldajatele 2023.a jaanuaris kogusummas 200,79 eurot. Arvestades nimetatud perioodi sissetulekuid oleks võlgnik pidanud eraldama 343,02 eurot. Kuna võlgnik ei ole viimase aasta kohta kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta, siis puudub kohtul info raha eraldamise ja väljamaksete kohta. Kohtule teadaolev eraldise võlgnevus 142,23 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on võlgniku menetluse jooksul kahel korral ära kuulanud ja selgitanud aruande esitamise kohustust, kuid vaatamata sellele ei ole võlgnik viimase aasta kohta aruannet esitanud. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
16.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxx Txxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.