K B'i hagiavaldus A B'i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 180/2020/714
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja K B, isikukood XXXXXXXXXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, Advokaadibüroo TGS Baltic AS; e-post [email protected]; advokaadibüroo tel +372 626 4300 Kostja A B, isikukood XXXXXXXXXXXXXXXX Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal; e-post [email protected]; tel 509 2694 Kostja lepinguline esindaja L J,
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada 03.09.2020 A B ́i täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 180/2020/714 (millega K B`ilt nõutakse elatise võlgnevust alates juuli 2020 kuni august 2020 summas 580 eurot) lubamatuks.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-20-14751
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.08.10.2020. a esitas hageja K B lepingulise esindaja vahendusel Harju Maakohtule hagi A B'i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 180/2020/714. Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-19-13755, täisealise A Bi hagi elatise nõudes oma lahuselava isa K Bi vastu. Hagi oli menetlusse võetud Harju Maakohtu 20.09.2019. määrusega. A B olles 11.augustil 2019. saanud täisealiseks jätkas hagi esitamise ajal õpinguid X Gümnaasiumi viimases klassis. Pooled sõlmisid menetluse lõpetamise eesmärgil kohtuliku kompromissi, millise Harju Maakohus kinnitas oma 05.02.2020. määrusega. Määrus jõustus ilma, et pooled oleksid seda vaidlustanud. Vastavalt kompromissi kinnitavale määrusele oli elatist saama õigustatud isik ja elatist andma kohustatud isik kokku leppinud järgmise: K B tasub A Bile elatist poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.02.2020. kuni A B omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti leppisid pooled kompromissi täitmise korrana kokku elatise kandmise õigustatud isiku konkreetsele pangakontole iga jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks. Elatise maksmiseks kohustav isik tasus õigustatud isikule vastavalt kompromissis kokkulepitule elatist viimase gümnaasiumis õppimise/lõpetamise kuuni, juunini 2020.a ning jäi ootama kostjalt tõendit kompromissis kokkulepitud kõrghariduse või kutsekoolis tasemeõppes õppima asumise tingimuse saabumise kohta. Ootamatult sai hageja 03.09.2020. kohtutäitur Enno Kermikult täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas 180/2020/714, millest nähtus, et kostja oli samal päeval esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Harju Maakohtu 05.02.2020. kompromissi kinnitamise määruse asjas 2-19-13755 ja täitmisavalduse, mille kohaselt hageja võlgneb talle kompromissi täitmisena 2020.a. juuli ja augusti kuu elatise kogusummas 584 eurot. Hageja päringu peale esitas kohtutäitur Kuressaare Ametikooli 02.09.2020. tõendi nr 4-11/15, mille kohaselt kostja õpib seal Kujundaja õppekaval 2020/2021 õppeaastal. Täpsustava kostja õppimise tõendi esitas kohtutäitur hagejale 07.10.2020. mille kohaselt kostja õpib X Ametikoolis kutsehariduse neljanda taseme kutseõppe esmaõppes õpingu algusega 31.08.2020. Õppevormiks on statsionaarne õpe. Hageja on teinud kostjale (saates kirja koopia kohtutäiturile), kirjaliku ettepaneku, et viimane loobuks oma täitmisavaldusest ja esitaks avalduse täitemenetluse lõpetamiseks sest kompromissi sisu kohaselt tasub hageja täisealisele kostjale elatist eeldusel ja perioodi eest, mil viimane omandab keskharidust ja perioodi eest, mil viimane omandab kõrgharidust või kutseharidust tasemeõppes ning kuni viimase 21-aastaseks saamiseni. Hageja hoiatas kostjat, et täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmisel on ta sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse, mis toob kaasa menetluskulusid, mille kandjaks võib jääda kostja. Kostja talle tehtud ettepanekule ei vastanud, vaid kostja ema saatis hagejale üliemotsionaalse kuid vaenuliku sisuga e-kirja, mis ei sisaldanud ka vastust tehtud ettepanekule. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamise saamise õigustatud isikuks laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kuni 21-aastaseks saamiseni. Hageja ja kostja poolt 05.02.2020.sõlmitud ja kohtu poolt määrusega kinnitatud kompromissi p.1.1. kokkulepe elatise maksmises oli hageja ja kostja poolt PKS § 97 p 2 toodud elatise saamise õiguse eelduste loendist juhindumise kokkulepe. Kohus kinnitas kompromissi, kui elatise nõude esitanud isik oli täisealine ja jätkas õpinguid gümnaasiumis. Ei kompromissi sõlmimise ega kohtu poolt selle kinnitamise hetkel ei teadnud ei hageja ega kostja, kas elatise saamise õigus tekib esimesele ka
2-20-14751
tulevikus pärast gümnaasiumi lõpetamist. Igal juhul lõppes elatise saaja ülalpidamise saamise õigus ära gümnaasiumi lõpetamisest ning tekkis (võis tekkida) uuesti vastavalt sellele, kas isik asub õppima kas kõrgkooli või kutsehariduskooli tasemeõppesse. Hageja täitis kompromissi ning andis kostjale elatist veebruarist juunini 2020.a. Kostja ebaõige nõue saada elatist ka juuli ja augusti kuu eest oli esitatud täitemenetluse kaudu septembris 2020. so. pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja esitab vastuväitena sundtäitmise lubatavusele väite, et täitedokumendist tulenevad rahalised kohustused on tema poolt täidetud, so. täitedokumendist nähtuv nõue on rahuldatud. Kostja poolt täitmisele esitatud täitedokumendist ei tulene sellist nõuet, mille kohaselt võlgnik võlgneb talle elatise maksmise 2020. juuli ja augusti kuu eest. Hageja on kompromissi täitnud ning kokkulepitud elatise andnud ka 2020. septembri kuu eest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku menetluses olevas täiteasjas 180/2020/714 sundtäitmine lubamatuks.
2.09.10.2020.a kohtumäärusega saadeti asi kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas nr 180/2020/714, mille Harju Maakohus jättis 19.10.2020.a määrusega rahuldamata.
3.Pärnu Maakohus võttis esitatud hagiavalduse 05.11.2020.a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja lepingulise esindaja poolt kohtule 05.11.2020.a saadetud e-kirjas märkis kostja, et K B tasus elatist kuni juuni kuuni 2020 a, A kool kestis kuni juuli kuuni 2020 a. Uue kooli nimekirja lisati A 31.08.2020. Hagejat informeeriti korduvalt sellest, et A läheb edasi õppima. See ei olnud tema jaoks üllatus. 07.11.2020.a esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus rahuldas 13.11.2020.a määrusega ning pikendas kostjale Pärnu Maakohtu 05.11.2020. a kohtumäärusega antud vastamistähtaega.
4.30.11.2020.a esitas kostja ise vastuse hagile, mille kohaselt kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on kooliõpilane, kes küll viibis 1,5 kuud koolivaheajal, kuid tal ei ole olnud võimalik selle ajaga endale elatist teenida. Kostjale ei tundu õiglane, et kui paberite järgi oli üks kool läbi ja teise ta alles sisse astus, kadus isal elatise tasumise kohustus. Ka kohtutäitur, kes seadusest ja kohtuotsusest lähtub, võla sissenõudmisel takistust ei näinud. Suvekuude elatise nõue on põhjendatud ja õige, kuna sisuliselt oli tegemist samasuguse vaheajaga, nagu eelnevatel kooliaastatel (pluss lisandus sel aastal veel uutesse koolidesse sisseastumisega seotud ajakulu). Ühe kooli paberite järgi lõpetatuks lugemine ei tähenda seda, et hageja koolivaheajal elatist tasuma poleks pidanud. See on sama ebaõiglane, kui väita, et kui kostja oleks näiteks eelmisel või üleelmisel aastal kooli oleks vahetanud, ehk ühest koolist suve lõpus paberid välja võtnud ja sügisel teise viinud, siis tal poleks olnud õigust saada suvel elatist. Ei saa vaadata ainult pabereid, vaid antud asjas peaks lähtuma reaalsest olukorrast ehk sellest, et sisuliselt oli tegemist koolivaheajaga. Hageja esitatud väide, et hageja ei teadnud poja koolitee jätkumisest kuni kohtutäitur Enno Kermiku avalduseni midagi, ei ole õige, kuna 2-19-13755 kompromiss seisneski ju selles, et A B läheb peale keskkooli edasi õppima. Suvekuude elatise nōuet sisse andes lähtus kostja kehtivast kohtuotsusest, õiglusest ja eelkõige reaalselt tekkinud kuludest ning sisuliselt oli tegemist koolivaheajaga. Suveajal pidas kostjat üleval 100% üleval ema (kuigi 50% oleks olnud isa kohustus) ning ta pidi selleks laenu võtma, kuna ta viibis veel oma teise lapsega, ilma sissetulekuta lapsehoolduspuhkusel. Vaadates K Bile ja ta firmale X OÜ kuuluvate varade hulka, oleks isal tegelikult võimekus At toetada kordades suurem, kui emal, kelle ainukeseks kinnisvaraks on tema hüpoteegiga koormatud kodu. Kostja lõpetas keskkooli juulis 2020 ja sai Kuresaare ametikooli nimekirja augustis 2020 A saatis isale SMS-i augustis, kui ametikooli sisse sai ning palus tal tasuda ka elatisraha. Selle peale tulid K Bilt oma pojale vastu väga jõhkrad
2-20-14751
solvangud tema ja ta ema kohta. Kostja leiab, et hageja poolt talle septembris saadetud “hoiatus” selle kohta, et kui ta suvekuude nõuetest ei loobu, tuleb tal hiljem hageja advokaat hr. Nigul Saare kulud ja kohtukulud tasuda, oli püüdlus kostjat hirmuga loobuma panna nõudest, millel tegelikult on väga tugevad alused ja need on järgnevad: kostja on pidanud seoses oma õpingutega tegema nii ajalisi, kui finantsilisi investeeringuid ja seda ka suvel 2020, kui ta edasiõppimiseks valmistus; keskkool lõppes kostjal 2020 a. juulis ning ka seoses sellega kaasnesid erinevad vältimatud lisakulud (lõpureis, kingitused õpetajatele, ülikond jne); juulis kandideeris kostja X alale, kus oli vaja teha 3 kodutööd, mis võtsid kõik kokku mitu päeva aega. Tal ei olnud võimalik tööle asuda selle koormuse kõrvalt. Kuna X ta sisse ei saanud, asus ta otsima teist sobivat kooli, kus saaks õppida fotograafiat. Augusti alguses sõitis kostjaX, sellesse kooli, kus nüüd õpib ja sai sisse; kostja püüdis suvel leida töid, et endale elatist teenida, kuid paraku olid Covidi tõttu võimalused väga piiratud ja keegi ei soovinud töötajat vaid paariks nädalaks. Kostja sai suvel teha vaid tasuta töid investeerides sellega tulevikku, end fotograafia vallas arendada ja silma paista. Hageja K B ei ole kunagi ilma kohtuotsuseta elatise nõuet täitnud, kuigi finantsiliselt tal see võimalus on olnud. Seega on ta tarbetult kohtusüsteemi koormanud ja tekitanud palju närvi-, aja- ja rahakulu, mida oleks olnud võimalik vältida, täites oma minimaalset, riigi poolt ettenähtud kohustust, mis kohus ikkagi temalt mitmel korral välja nõudis (esmalt tavapärane elatis ja siis täiskasvanud, koolis käivale lapsele elatise maksmine kuni 21-aastani). Samuti ei ole hageja oma pojale olnud toeks, ega abiks hingeliselt, kooliõpingutes, ei hooli temast, vaid vastupidi- traumeerib teda. 23.12.2020.a esitatud vastuväidetes märgib kostja täiendavalt, et kostja õppetöö paberite järgi ühes koolis lõppes, kuid algasid sisseastumiseksamid teistesse koolidesse ja sel perioodil ei olnud võimalik kostjal tööl käia. Kostja ei saanud ennast elatise saamise jaoks juulis kooli registreerida - see ei olnud enne augusti lõppu võimalik, ega saa seetõttu olla eeltingimuseks elatise tasumisel. Kostja kinnitab siinkohal, et kui ta oleks asunud edasi õppima 2021, siis 2020 suve nõuet ei oleks tal tekkinud, kuna tal oleks 2020 suvel olnud võimalik koolidesse sisseastumise asemel tegeleda endale elatise teenimisega. Hageja ise huvi ei tundnud, kas kostja läheb edasi õppima, kas elatise tasumine on endiselt päevakorral, kas kostja saab enda elatamisega hakkama. Hageja pahatahtlikult eiras kostjat ja lootis, et pääseb elatise maksmisest.
5.09.12.2020.a esitas kohtule vastuse ka kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaat. Vastuse kohaselt A B on 19-aastane ja õpib X Ametikoolis. A B ja K B on sõlminud kohtuliku kompromissi elatisraha osas, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 05.02.2020.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-13755. Elatisraha vaidlus isa ja poja vahel käib selles, et isa ei tasunud elatisraha kahel suvekuul (juuli ja august 2020 kokku summas 584.- eurot) väites, et ootas kirjalikku tõendit, et poeg õpib edasi. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punkt 1.1 sätestab sõnaselgelt, et K B tasub A Bile elatist poole (1⁄2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.02.2020 kuni A B omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kompromissis ei ole eraldi klauslit selles osas, et suvekuudel ei peaks elatisraha tasuma. Samal seisukohal on ka Justiitsministeerium. Puudub kohtupraktika, et suvekuudel, kui on koolivaheaeg ei peaks väljamõistetud elatisraha tasuma. Seega isa põhjendused, et ta ei tasunud elatisraha, kuna puudus koolis õppimise tõend, on sisutühi ja paljas ettekääne. Sundtäitmise lubamatus saab põhineda vaid alusdokumendi (Harju Maakohtu 05.02.2020.a kohtumääruse) mittekohasusel. Antud juhul on A B edasiõppimine kestev ja puudub õigustus kohustuste mittetäitmiseks. Seega tulenevalt eeltoodust ja lähtudes eelkõige esindatava heaolust on esindaja seisukohal, et K Bi hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamises Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku täiteasjas nr. 180/2020/714 tuleks jätta rahuldamata. 13.01.2021.a esitatud täiendavas seisukohas kostja määratud esindaja leiab, et elatisraha maksmise kohustus pole seotud õpingutes tekkinud vaheaegadega. On selge, et ühe kooli lõpetamise ja teises alustamise vahele jääb teatud ajaline vaheaeg, kuid elatise kohustus peaks katma ka selle ajavahemiku. Seega isa põhjendused, et ta ei tasunud elatisraha, kuna puudus koolis õppimise tõend, on sisutühi ja paljas ettekääne.
2-20-14751
Sundtäitmise lubamatus saab põhineda vaid alusdokumendi (Harju Maakohtu 05.02.2020.a kohtumääruse) mittekohasusel. Antud juhul on A B edasiõppimine kestev ja puudub õigustus kohustuste mittetäitmiseks.
6.17.12.2020 vastuses kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja vastuväited ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata. Ülalpidamiskohustuse andmise kokkuleppes välistava tingimuse puudumine „suvekuudel elatise mittemaksmise“ kohta ei ole kohane väide. Hageja ei esita väidet, et ta ei pidanud kostjale elatist andma „suvekuudel“. Oma väite kinnituseks esitatud viide Justiitsministeeriumi seisukohale on sisutu väide ega ole tõendatud ega põhistatud. Sama vastuse seisukoht, et sundtäitmise lubamatus saab põhineda vaid alusdokumendi (Harju MK 05.02.2020. kohtumääruse) mittekohasusel väärib aga tähelepanu. Hageja selgitab, et võrreldes alaealisele lapsele elatise andmise kohustusega (seadusest tulenev kohustus, mille tekkimiseks ei ole vaja lisatingimusi ja ainsaks tingimuseks on alaealisus ise) on ülejäänud PKS § 97 toodud täisealiste õigustatud isikute elatise saamise õiguse tekke aluseks erinevad alused: vanem peab andma täisealisele lapsele elatist hariduse omandamise perioodil; muu alaneja või üleneja sugulane kes ei suuda end ise ülal pidada ning vajab abi. Asjaolu tõttu, et kostja olles saanud täisealiseks 11.08.2019. jätkas õpinguid gümnaasiumis ja ta lõpetas 2020.a. juunis gümnaasiumi ära, oli tal õigus saada elatist ja hageja täitis selle kohustuse. Kostja kohustus lõppes juuni kuus 2020., elatise andmise viimasel kuul ära ega jätkunud „automaatselt“, sest puudus vastav eeltingimus. Kostja vastuses viidatud alusdokumendi mittekohasus selles tähenduses, et kohtumäärus (mis kinnitas poolte kokkuleppe) ise ei loonud täiendavat eeltingimust selleks, et hageja kohustus jätkuks pärast juuni 2020. elatise andmist, vastab hageja hinnangul tõele. Kostja teise esindaja (ema) vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Põhiline vastuväide- kostja oli õigustud elatist saama, kuna õiglane oleks, et kostja saab elatist ka kahe kooli vahelisel perioodil, sest tegemist oli koolivaheajaga, põhineb vääral arusaamisel koolivaheajast. Koolivaheajaks on koolis õppivale isikule esiteks koolikorralduses ette nähtud vaheajad õppeaasta kestel ja õppeperioodi kestel. Suvevaheaeg on õppetöö peatamine ühe klassi (kursuse) ja sellele järgneva klassi (kursuse) vahelisel perioodil. Siinsel juhul ei peatunud kostja õppetöö seoses suvevaheajaga pärast gümnaasiumi lõpuklassi lõpetamist. Kostja õppetöö hoopiski lõppes. Oluline on mõista, et kostja õigus elatist saada ei olnud hageja jaoks jätkuv kohustus elatist anda, vaid selline kohustus tekkis hagejale (uuesti) ainult juhul, kui kostja asub õppima PKS § 97 loendatud õppeasutusse kuniks ta on veel 21.aastane. Kostja vastuväite loogika kohaselt olnuks hagejal pideva (so. igas kuus) elatise andmise kohustus pärast gümnaasiumi lõpetamist näiteks juhul, kui ta oleks ametikooli õppima asunud mitte samal aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist 2020. vaid alles järgmisel 2021. aastal. Kostja poolt kohtuliku kompromissi selline tõlgendamine on ilmselt ebaõige ega vasta poolte tegelikule tahtele. Kostja väide, et kohtulik kompromiss sisaldas endas ka kostja edasiõppimist pärast gümnaasiumit on ebaõige. Kostja ei võtnud kompromissiga endale kohustust asuma edasi õppima kusagil õppeasutuses. Väär on kostja väide, et ta saatis hagejale SMS-i edasiõppimise kohta. Kostja kavatsus edasi õppima asuda ei ole tõlgendatav isiku faktilisele õppima asumisena ei täitedokumendi ega PKS § 97 tähenduses. Kostja kirjeldused vanemate omavahelistest suhetest ei ole siinses asjas asjakohesed. Seal toodud faktid ei ole ei tõendatud ega puutu need ka siinse hagi lahendamisse. Kostja tegelik ja seadusega kaitstud õigus saada elatist ei olene sellest, kuidas tema vanemad omavahel läbi saavad. Hageja palub hagi rahuldada ja panna kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on püüdnud selle kohtuasja menetluskulude teket vältida ning kutsunud kostjat üles mõistlikult käituma elatise andmise kohustuse subjektiivsel määramisel. Hageja on sellesisulise ettepaneku teinud juba enne kohtuse pöördumist. Kostja on sellest kategooriliselt keeldunud, millest annab tunnistust ka kostja vastuse sisu siinsele hagile.
2-20-14751
7.29.12.2020.a selgitas hageja kohtule esitatud menetlusdokumendis täiendavalt, PKS § 97 p 2 sisu (kohtuliku kompromisse kokkuleppe sisu). Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel korduvalt märkinud, et alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja täisealise lapse ülalpidamiskohustus tekivad erinevatel alustel ja täisealise lapse ülalpidamise kohustus ei ole selle lapse alaealisena olemasoleva kohutuse nö. jätkuks. Täisealise lapse ülalpidamise kohustuse aluseks ei ole ealisus vaid õppimine faktilise asjaoluna, mis on mõistetavaks takistuseks endale samal ajal elatise teenimiseks. Seetõttu on PKS § 97 p 2 puhul seadusandja käsitlenud olukorda, mil laps saab täisealiseks õppimise ajal loendis toodud õppeasustuses: põhiharidust andvas; keskharidust andvas, kõrgharidust andvas või kutseõppe tasemeõpet andvas õppeasutuses. Seaduses toodud eeldus kehtis kostjale tema poolt elatise nõude hagi esitamisel kohtuasjas, milline lõppes kompromissi sõlmimisega. Kostja sai täisealiseks ajal, mil ta omandas keskharidust. Keskhariduse omandamise kui asjaolu kehtivus elatise andmise kohustusele lõppes sellega, et kostja lõpetas gümnaasiumi. Kohustus elatist anda tekkis hagejale nii seaduse tõlgenduse kui ka sõlmitud kompromissi tõlgenduse alusel uuesti alates sellest, et kostja alustas enne 21-aastaseks saamist õpinguid seaduses/kompromissis ettenähtud teises õppeasutuses. Ühe kohustust tekitava asjaolu kehtivuse lõpu ja uue sama tähendusega asjaolu kehtivuse alguse vahele jääval perioodil ei ole elatise andmise kohustust, kuna vastav asjaolu ise on puudu. Siinse kostja väide koolivaheajale 2020. juulis-augustis ei ole asjakohane väide ei seaduse/kompromissi tõlgendamisel ega ka olemuslikult, sest kostjal puudus õppetöö mingis koolis, milles oleks võimalik koolivaheaeg (so. õppetöö katkestamine selle hilisema jätkumisega) kui selline.
8.18.01.2021.a määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi taotluste ja tõendite esitamiseks, samuti menetluskulude nimekirjade ning nendele vastuväidete esitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
10.1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-19-13755 täisealise A Bi hagi K Bi vastu elatise nõudes. Harju Maakohus kinnitas 05.02.2020.a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille p.1.1. kohaselt K B tasub A Bile elatist poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.02.2020 kuni A B omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
10.2.A B oli kompromissi sõlmimise ja kohtumääruse tegemise ajal täisealine, õppis X Gümnaasiumi viimases klassis ning omandas keskhariduse juunis 2020.a.
10.3.Hageja jättis tasumata kostjale elatise juulis ja augustis 2020 a., kokku summas 584 eurot.
10.4.31.08.2020.a alustas kostja õpinguid X Ametikoolis.
10.5.03.09.2020.a esitas kostja Kuressaare kohtutäiturile Enno Kermik täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohus 05.02.2020 kohtumäärus 2-19-13755 (jõustus 21.02.2020). Nõude sisuks on elatise võlgnevus juuli 2020 august 2020, kokku summas 584 eurot.
2-20-14751
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus poolte vahel sõlmitud kompromissi alusel nõuda hagejalt elatise tasumist täitemenetluses juuli ja augusti kuu eest või mitte.
12.Riigikohus on 08.03.2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 p-s 11 selgitanud, et osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks. Kuna hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist möödunud perioodi osas, ei oleks tal TsMS § 459 järgse hagi esitamisega võimalik enam taotletavat eesmärki saavutada. Seega lähtub kohus asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole üldjuhul võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mida oleks ta saanud juba enne lahendi tegemist kohtule välja tuua, s.t. elatise võlgnevus, mida täitemenetluses kostja täita soovib, on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist ning küsimus sellest, kas hageja on kohustatud tasuma kostja ülalpidamiseks elatist perioodi eest, mil kostja ei omandanud haridust, ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 05.02.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-13755 kinnitatud poolte vaheline kompromiss, mille p 1.1. kohaselt K B tasub A Bile elatist poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.02.2020 kuni A B omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (dtl 38-40).
14.Hageja on palunud tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 180/2020/714 lubamatuks perioodi eest juuli ja august 2020.a summas 584 eurot, kuivõrd hageja hinnangul ei tulene kompromissist ega PKS § 97 p-st 2 talle kohustust tasuda elatist perioodi eest, mil kostja on omandanud keskhariduse ja ei ole veel asunud edasi õppima. Kostja leiab, et tulenevalt kompromissist ja PKS § 97 p-st 2 peab hageja tasuma kostjale elatist ka nn suvevaheajal. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohtadega sellest, et pooled võtsid kompromissi sõlmimisel aluseks PKS § 97 p-s 2 toodud regulatsiooni. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
15.Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
2-20-14751
Seega on kostjal õigus ülalpidamist saada hariduse omandamise ajal ja juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa eeldada, et ta hangiks endale ise sissetulekut. Kohus nõustub hagejaga selles, et pärast gümnaasiumi lõpetamist kuni järgnevas koolis õppetöö alguseni ei ole hagejalt elatise väljamõistmine põhjendatud, kuna kostjal oli õppetööst vabal perioodil võimalik endale hankida sissetulekut ise. Vaatamata kostja vastuväidetele on kohus seisukohal, et kostjal oli siiski võimalik kavandada juba eelnevalt tööle asumist perioodiks, mil ta ei omandanud haridust, samuti ei olnud kohtu hinnangul kavandatav õppima asumine sügisel takistuseks 2020 suvel töötamisele vähemalt juulis-augustis. Kohus leiab, et hagejal puudus kostja ülalpidamiskohustus ajaperioodil alates kostja gümnaasiumi lõpetamisest kuni immatrikuleerimiseniX Ametikooli, sest kostja oli täisealine ning ei omandanud sel ajal haridust. Seega oli täitmata täitedokumendist tulenev eeldus hageja kohustuse tekkimiseks – kostja ei omandanud juulis ja augustis kesk- või kõrgharidust ega õppinud kutseõppe tasemeõppes.
16.Kostja on esile toonud, et suvel ta tegeles sisseastumisega X ning Saaremaale kolis augusti algul, kuid töö leidmine Covid viiruse ja töö lühiajalisuse tõttu ei õnnestunud. Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt esile toodud asjaolusid pidada siiski mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei olnud tal võimalik pärast gümnaasiumi lõpetamist ja enne kutseõppeasutuses õpingute alustamist hankida endale ülalpidamiseks sissetulekut. Kostja vastavad vastuväited on menetluses jäänud ka paljasõnaliseks ja tõendamata.
17.Kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse, millest nähtuvalt kostja ema on hagejale 2019 kohtumenetluse ajal väitnud, et kostja kavatseb astuda ülikooli. Kohus leiab, et üksnes täisealise lapse ema väite alusel ei saanud kostjal tekkida veendumust sellest, et kostja tulevikus ka edasi õppima läheb.
18.Hageja on esitanud kohtule tõendid kostja õppima asumise kohta väites, et tõendid sai ta täituri kaudu (dtl 45-46). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid sellest, et ta oleks juulis või augustis teavitanud hagejat kooli astumisest või edastanud hagejale endale koolis õppima asumise kohta kooli tõendeid. Seetõttu on ka usutav hageja väide sellest, et ta jäi ootama teadet edasiõppimisest. Kostja on küll esitanud vastuväite sellest, et ta saatis hagejale SMS-i augustis, kui ametikooli sisse sai ning palus tal tasuda ka elatisraha, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja hageja poole pöördunud asjaolude selgitamiseks alles oktoobris, so peale täitemenetluse algatamist (dtl 61-62). Kohus leiab, et selleks, et hinnata kompromissi täitmise ja täisealise lapse ülalpidamise vajadust, peab olema selge, kas laps on faktiliselt õppima asunud. Kostja ise on ka kohtule esitatud seisukohas leidnud, et juhul, kui kostja ei oleks kooli sisse saanud, ei oleks hagejal olnud vajalik kostja ülalpidamiskohustust suvekuudel täita. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja poolt ühe hariduse omandamise fakt ja paar kuud hiljem järgmisesse õppeasutusse õppima asumine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Tegemist on põhjusega, et nõue on rahuldatud, st poolte vahel sõlmitud kompromissist ei tulene, et hagejal oli kohustus tasuda elatist kostjale ka juulis ja augustis 2020.a, s.o perioodil, mil kostja haridust ei omandanud.
19.Kohus leiab, et nimetatud 2020. aasta elatise summas 584 eurot sissenõudmine hagejalt täitemenetluses on alusetu, sest täitedokumendist ega seadusest ei tulene vastavat hageja kohustust. Eelnevat ei kummuta kostja poolt kohtule esitatud tõendid. Kohus ei hinda eelnevalt
2-20-14751
käsitlemata kostja muid väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas. Kostja on esitanud kohtule tõenditena väljavõtteid kirjavahetustest täituri ja hagejaga, foto 14.04. sõnumist, 17.08-13.09.2019.a e-kirjavahetuse, kohtutäituri 23.11.2020.a kirja ning hageja varalist seisu puudutavad tõendid (dtl 55-57, 60, 70-72, 102-107, 120-125), kuid kohus jätab need kui asjasse puutumatud TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel asja lahendamisel arvestamata. Kõik eelpool loetletud tõendid näitava hageja ja kostja ja/või kostja ema vahelisi suhteid, kuid käesoleva asja lahendamisel need tähtsust ei oma. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hageja varaline seis, kuivõrd vaidluse all ei ole küsimus kompromissiga kokku lepitud elatise suurusest. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud Justiitsministeeriumi 22.01.21.a vastus kostja pöördumisele ei ole tõendiks, mida saab asja lahendamisel arvestada ning kohus jätab selle samuti TsMS § 238 lg 1 ja lg 3 alusel tähelepanuta (dtl 163, 167). TsMS § 436 lg 7 kohaselt poolte õiguslikud hinnangud asjaoludele ei ole kohtule siduvad ning TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes mh, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Õigus, mida kohus asja lahendamisel teadma peab, hõlmab seejuures kindlasti Eesti riigisiseseid õigusakte. Kohus teab õiguse sisu ning oskab seda tõlgendada, lähtudes asjakohasest kohtupraktikast ning pooltel õiguse tõlgendamise kohta tõendeid esitada ei ole vaja.
20.Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 9 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
21.Kohus selgitab, et käesolevas vaidluses sai kohus lahendada poolte vaidluse elatise üle üksnes konkreetse perioodi osas, mitte edasiulatuvalt. Kohtulik kompromiss kehtib ka edaspidi, sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas tunnistas kohus sundtäitmise lubamatuks. Käesolevas asjas hagi rahuldamine ei kõrvalda sõlmitud kompromissi mõju edasiulatuvalt.
22.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TMS § 221 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohus jätab menetluskulud siiski poolte endi kanda, kuna kostjaks on isik, kes kohtuotsuse tegemise ajal õpib ning vaidlus puudutab sisuliselt kostja ülalpidamist. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane.
2-20-14751
Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. 13.11.2020.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjale määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.