Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 100.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja H OÜ 18.06.2019 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 332.99 eurot, intressiga 24% aastas. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud, siis ütles hageja lepingu 15.05.2020 erakorraliselt üles. Riigikohus on selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-12, p 10). Graafikujärgselt oli kostja intressivõlgnevus 70.21 eurot. Hageja on arvestanud lisaks graafikujärgsele intressile tähtaegselt tasumata summadelt intressi summas 2.54 eurot. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summadelt viivist, kuid mitte täiendavat intressi. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude summas 70.21 eurot ning jätab rahuldamata summas 2.54 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 2 500 eurot. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 35.00 eurot, sh VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 20.00 eurot, 20.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja eest summas 15.00 eurot ja 29.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja eest summas 5.00 eurot. Kuna hageja ütles lepingu üles 15.05.2020, siis on 20.05.2020 meeldetuletuskiri saadetud VÕS § 1132 lg-st 3 tulenevat tähtaega järgimata. Eelnevast tulenevalt ei arvesta kohus 20.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja sissenõudmiskulude hüvitamisel ning mõistab hüvitise välja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 29.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja eest summas 15.00 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 5.00 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 332.99 eurot, intressi 70.21 eurot, viivise 51.36 eurot ja sissenõudmiskulud 30.00 eurot ning viivise 24% aastas põhivõla summalt 332.99 eurot alates 01.01.2021, kuni põhinõude täitmiseni ning jätab rahuldamata hageja nõude intressi osas summas 2.54 eurot ja sissenõudmiskulude osas summas 5.00 eurot. Kokku nõudis hageja 572.02 euro maksmist, millest kohus rahuldab 99% (564.48 / 572.02). Arveldades hagi rahuldamise ulatust (99%), jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.