Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Kraana Kaks OÜ kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 034/2019/1053
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kristiina Feinmani määruskaebus Alexander Grekovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kraana Kaks OÜ, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Hanna Pahk Puudutatud isik kohtutäitur Kristiina Feinman Puudutatud isik Alexander Grekov, esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe
Asja läbivaatamise kuupäev
1. veebruar 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14461.
2.Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Kraana Kaks OÜ samas tsiviilasjas Harju Maakohtu 24. oktoobri 2019. a määruse peale esitatud määruskaebus.
Jätta jõusse Harju Maakohtu 24. oktoobri 2019. a määrus.
4.Rahuldada kohtutäitur Kristiina Feinmani ning Alexander Grekovi määruskaebused.
5.Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Kraana Kaks OÜ kanda.
6.Tagastada kohtutäitur Kristiina Feinmanile määruskaebuselt tasutud kautsjon.
7.Rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Arumäe Advokaadibürood OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 324 eurot (sh käibemaks).
8.Mõista Kraana Kaks OÜ-lt riigituludesse välja Alexander Grekovile Riigikohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 324 eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda
2-19-14461 riigituludesse Riigikohtu määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kraana Kaks OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 19. septembril 2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani (puudutatud isik I, kohtutäitur) 9. septembri 2019. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus täitemenetluse algatamise kohta. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama või teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus ja tühistada kohtutäituri tasu otsus või jätta tasu Alexander Grekovi (puudutatud isik II, sissenõudja) kanda. Avalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 19. jaanuari 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-6945 võlgniku ja sissenõudja kompromissi, millega võlgnik kohustus tasuma sissenõudjale iga kuu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurust hüvitist, arvestades sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatust. Võlgnik ei maksnud alates juulist 2019 sissenõudjale kompromissis kokkulepitud hüvitist, mistõttu algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel 7. augustil 2019 täitemenetluse. Võlgnik esitas 14. augustil 2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 9. septembri 2019 otsusega rahuldamata. Kohtutäituri 9. septembri 2019. a otsus tuleb tühistada, kuna kompromiss ei ole õigusliku olukorra muutumise tõttu enam täidetav. Kompromissis kokkulepitud hüvitise maksmise aluseks on Sotsiaalkindlustusameti otsus sissenõudja töövõimetuse ulatuse kohta. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab Eesti Töötukassa isikute töövõimet ning sissenõudjale kui vanaduspensioniikka jõudnud isikule ei tehta ekspertiisi ega väljastata Sotsiaalkindlustusameti otsust töövõimetuse kohta. Kohtutäituril ei olnud õigust lähtuda täitemenetluse algatamisel sissenõudja esitatud Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kirjast, mille kohaselt on Eesti Töötukassa 3. aprilli 2017. a otsusega tuvastatud sissenõudja töövõime kaotus kuni 22. detsembrini 2018, ega dokumendist sissenõudja 2011. a-l saadud vigastuse ja mitu aastat tagasi ekspertiisiga tuvastatud töövõimetuse määra kohta. Sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile kohtulikus kompromissis märgitud Sotsiaalkindlustusameti otsust ja sellist otsust ei ole sissenõudjale ka väljastatud. Kohtutäitur ei saa kompromissis märgitud Sotsiaalkindlustusameti otsuse puudumisel tõlgendada täitemenetluse algatamiseks dokumente, mis ei ole käsitatavad Sotsiaalkindlustusameti otsusena ega põhine sissenõudja terviseseisundil. Poolte kokkuleppele ei kohaldu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
(TTOS) § 244.
2.Puudutatud isik I leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur algatas täitemenetluse kohtu kinnitatud kompromissi ja sissenõudja täitmisavalduse alusel. Kohtutäituril ei olnud õigust jätta täitemenetlust algatamata. Formaliseerituse printsiibi kohaselt ei hinda kohtutäitur nõuet ja selle suurust, kuni see jääb täitedokumendis märgitu piiresse. Praegusel juhul on sissenõudjale iga kuu makstavaks hüvitiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. Võlgnik on oma kaebust sisustanud pooltevahelise õigusvaidlusega, mis tuleks vajaduse korral lahendada hagimenetluses ja kus kohtutäitur ei ole menetlusosaliseks.
3.Puudutatud isik II leidis, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei ole alust.
2(7)
2-19-14461 Võlgnik peab tasuma sissenõudjale iga kuu kuni tema elu lõpuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurust hüvitist, arvestades sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatust. Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kirjaga ja arsti 25. juuni 2019. a arvamusega on tõendatud, et sissenõudjal on tuvastatud töövigastuse tõttu töövõimekaotus 100%. Sissenõudja täitis kompromissi tingimused, esitades dokumendid temale määratud töövõimetuse kohta. Sissenõudja tervist hinnatakse ekspertiisiga iga viie aasta tagant, mistõttu on 2017. a ekspertiis kehtiv.
4.Harju Maakohus jättis 24. oktoobri 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et puudutatud isikutel ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. Määruse kohaselt kinnitas maakohus 19. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 2-10-6945 võlgniku ja sissenõudja kompromissi, mis on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud täitedokument. Kompromissi p-des 1.1˗1.3 kohustub võlgnik tasuma kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kuni sissenõudja elu lõpuni iga kalendrikuu 12. kuupäevaks sissenõudja pangakontole kehtiva alampalga määrale vastava hüvitise, arvestades sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra, ning p 1.4 järgi kohustub sissenõudja esitama võlgnikule Sotsiaalkindlustusameti otsuse tema töövõimetuse tuvastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul alates iga otsuse tegemisest. Kompromissi p 1.5 kohaselt kohustub võlgnik alluma kohesele sundtäitmisele, kui ta ei täida kompromissi p-des 1.1˗1.3 sätestatud kohustust. Kohtutäitur ei rikkunud täitemenetlust algatades formaliseerituse põhimõtet, sest ta ei võtnud seisukohta nõude ja selle suuruse kohta. Kohtutäitur kontrollis täitedokumendile esitatavaid nõudeid ja luges sissenõudja esitatud Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kirja ja arsti 25. juuni 2019. a arvamusega kompromissis kokkulepitud kohustused täidetuks. Kompromiss ei muutunud täidetamatuks ainuüksi seetõttu, et alates 1. jaanuarist 2017 ei tuvasta Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensionieas isikute töövõime kaotust kutsehaiguse tõttu. Võlgniku ja sissenõudja vahel on materiaalõiguslik vaidlus, mis tekkis pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus ei saa kaebuse lahendamisel hinnata täitedokumendi sisu. Kui kompromissimäärus ei ole õigusliku olukorra muutumise tõttu sundtäidetav, võib võlgnik esitada nt tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 järgi.
5.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Täitemenetluse alustamine ilma Sotsiaalkindlustusameti kehtiva otsuseta sissenõudja töövõime kohta ei ole kooskõlas formaliseerituse põhimõttega. Kohtutäitur ei tohi sisustada töövõimetuse määra muude dokumentide alusel. Töövõimetuse määra tuvastamine on materiaalõiguslik vaidlus. Täitemenetluses võib sundtäita selget täitedokumenti, kuid praegune täitedokument ei ole selge, sest selle sõnastus ei võimalda nõuet täita ilma täitmise eeldusi sisustamata ja tõlgendamata.
6.Puudutatud isik II leidis, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. mai 2020. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega tühistas kohtutäituri abi 9. septembri 2019. a otsuse täiteasjas nr 034/2019/1053 ja kohustas kohtutäiturit võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud
3(7)
2-19-14461 jäid kohtutäituri kanda ning menetluskulude rahaline suurus maakohtu otsustada pärast lõpplahendi jõustumist. Maakohus sisustas valesti täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Täitemenetluse alustamisel peab kohtutäitur otsustama, kas täitedokument on täidetav täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitedokumenti tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas. Täitmine muul viisil on asja sisuline lahendamine, milleks kohtutäituril ei ole õigust ja mis on formaliseerituse printsiibi rikkumine. Täitedokumendiks on maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus, millega kinnitatud kompromissi p-d 1.3 ja 1.4 seovad võlgniku makstava hüvitise sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatusega. Sissenõudjal oli kompromissi p 1.4 järgi kohustus esitada võlgnikule kehtiv Sotsiaalkindlustusameti otsus kahe nädala jooksul iga otsuse tegemisest. Pärast kompromissi kinnitamist on õiguslik olukord muutunud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile koos täitmisavaldusega Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kinnituse, mille kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa 3. aprilli 2017. a otsusega sissenõudjal töövõime kaotuse ajavahemikuks 7. märts 2017 kuni 22. detsember 2018. Lisaks esitas sissenõudja arsti arvamuse, mis kinnitab sissenõudja 2011. a-l saadud vigastust ja aastate taguse ekspertiisiga tuvastatud töövõimetuse ulatust. Kohtutäitur lähtus töövõimetuse määra sisustamisel ka TTOS § 244 lg-st 3, mille järgi jätkab Sotsiaalkindlustusamet viimati määratud hüvitise igakuist maksmist tähtajatult vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kellele Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega tekitatud varalise kahju. Kohtutäitur asus täitedokumenti tõlgendama ulatuses, mis väljus tema pädevusest. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse isiku töövõimetuse asemel tema töövõimet ja seda teeb ainult Eesti Töötukassa. Kui kohtutäituril ei olnud võimalik täitedokumenti täita selle sõnastuses ja täitedokumendi sisustamiseks oli vajalik kasutada dokumente, mida täitedokumendis ei olnud märgitud, pidanuks kohtutäitur asuma seisukohale, et täitedokument ei ole täitemenetluse algatamiseks piisavalt selge. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtet, sest asus tõlgendama, kas Sotsiaalkindlustusameti töövõimetuse otsust saab võrdsustada Eesti Töötukassa töövõime otsusega, ning asus kohaldama ja tõlgendama TTOS § 244 lg-t 3. Kohtutäituril ei olnud täitemenetluse algatamisel õigust vastata sisulistele küsimustele, millele vastamine on kohtu pädevuses. Kohtutäitur peab eeldama täitedokumenti täitmisele võttes selles märgitud andmete õigsust ega saa muuta täitedokumenti või laiendada selles märgitut. Kuna kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise korral kohtutäituri asemel uut otsust teha, peab kohtutäitur võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama ning otsustama uuesti ka tasu kindlaksmääramise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isik I palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäitur lähtus täitedokumendi sõnastusest ega ületanud oma pädevust. Kuna võlgnik ja sissenõudja vaidlevad hüvitise suuruse üle, on võlgnikul õigus esitada TsMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud põhjendamatult kohtutäituri kanda, hagita menetluse üldreeglist kõrvalekaldumist ei ole põhjendatud. Lisaks menetlesid kohtud asja kohtutäituri abi või asendaja otsuse vaidlustamisena, kuigi kohtutäituri abi tegutseb kohtutäituri nimel. Kohtutäiturile ei ole võlgniku määruskaebust kätte toimetatud. 4(7)
2-19-14461
9.Puudutatud isik II palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega maakohtu määruse muutmata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtul ei olnud alust kohtutäituri otsust tühistada, sest kohtutäitur kontrollis üksnes täitedokumendile esitatavaid nõudeid ega rikkunud formaliseerituse printsiipi. Võlgnik peab tasuma sissenõudjale elu lõpuni iga kuu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurust hüvitist, arvestades sissenõudjale määratud töövõimetuse ulatust. Sissenõudja esitatud dokumentide kohaselt on tal tuvastatud töövigastusest tingitud töövõime kaotus 100%. Vanaduspensionieas isikule jätkatakse TTOS § 244 lg 3 järgi hüvitise maksmist tähtajatult. Vanaduspensionieas isikute töövõimet ei hinnata ja korduvekspertiisi ei tehta. Ringkonnakohus ei ole selgitanud sissenõudja võimalust oma õigusi kaitsta. Kui võlgniku hinnangul ei ole kohtu kinnitatud kompromiss sundtäidetav, on tal õigus esitada tuvastushagi.
10.Puudutatud isik I ei ole puudutatud isiku II määruskaebuse kohta arvamust avaldanud. Puudutatud isik II nõustub puudutatud isiku I määruskaebusega. Avaldaja vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku I kanda, mõistes temalt välja avaldaja menetluskulud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada. TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel jätab kolleegium jõusse maakohtu määruse. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud puudutatud isikute määruskaebused rahuldatakse, maakohtu määruse peale esitatud avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Kohtute tuvastatu kohaselt algatas kohtutäitur 7. augustil 2019 sissenõudja avalduse alusel võlgniku vastu täitemenetluse Harju Maakohtu 19. jaanuari 2011. a määruse täitmiseks. Selle kohtumäärusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-10-6945 võlgniku ja sissenõudja kompromiss, millega võlgnik kohustub tasuma sissenõudjale tema elu lõpuni iga kuu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurust hüvitist, arvestades sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatust. Sissenõudjal on kompromissi järgi kohustus esitada võlgnikule Sotsiaalkindlustusameti otsused tema töövõimetuse kohta. Sissenõudja esitas kohtutäiturile lisaks kohtumäärusele Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a vastuse päringule ja arsti 25. juuni 2019. a arvamuse. Võlgniku arvates ei ole kompromiss enam täidetav, kuna alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult Eesti Töötukassa ja seda üksnes isikutel, kes ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, ning kohtutäituril ei ole õigust alustada täitemenetlust ilma kompromissis märgitud Sotsiaalkindlustusameti töövõimetuse otsuseta. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei rikkunud täitemenetlust algatades formaliseerituse põhimõtet, sest ta ei võtnud seisukohta nõude kohta, vaid luges Sotsiaalkindlustusameti kirja ja arsti arvamusega kompromissi p-des 1.3 ja 1.4 kokkulepitud kohustused täidetuks. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus kohtutäitur formaliseerituse põhimõtet, kui tõlgendas, kas Sotsiaalkindlustusameti otsust töövõimetuse kohta saab võrdsustada Eesti Töötukassa otsusega töövõime kohta, ning kohaldas TTOS § 244 lg-t 3. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.
13.Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt 5(7)
2-19-14461 täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt nt Riigikohtu 15. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11;
16.novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16; 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32). Praegusel juhul ei pidanud kohtutäitur kohtuliku kompromissi täitmiseks tegelema materiaalõiguslike asjaolude kontrollimise ega täitedokumendi sisu kontrollimise ja tõlgendamisega. Kohtutäitur kontrollis täitemenetlust algatades, kas kompromissi sõnastus võimaldab seda pärast töövõimereformi täita. Tegemist on formaalse kontrolli, mitte täitedokumendi tõlgendamise või sissenõudja nõude hindamisega. Kolleegium ei nõustu võlgnikuga, nagu välistaks kompromissi täitmise üksnes asjaolu, et töövõimereformi tulemusel ei väljasta Sotsiaalkindlustusamet otsuseid isikute töövõimetuse kohta ning töövõime hindamise funktsioon on üle antud Eesti Töötukassale. Vaidlusaluse kompromissi täidetavust ei välista ka ainuüksi see, et töövõimetoetuse seaduse § 2 lg 1 ja § 8 järgi üldjuhul vanaduspensioniealiste isikute töövõimet ei hinnata ning sissenõudja on väidetavalt jõudnud vanaduspensioniikka. Maakohtu määruses tuvastatu kohaselt leppisid võlgnik ja sissenõudja kompromissis kokku, et võlgnik maksab sissenõudjale hüvitist kuni tema elu lõpuni. Seetõttu ei saa pidada formaliseerituse printsiibi rikkumiseks ka TTOS § 244 lg-le 3 viitamist. Kolleegium leiab, et enne töövõimereformi kinnitatud kompromissi formaalse täidetavuse eitamine oleks praegusel juhul vastuolus töövõimereformi eesmärkidega ning jätaks sissenõudja õigused piisava kaitseta (vt nt TsMS § 371 lg 1 p 4). Samas võib võlgnik asjaomaste eelduste esinemise korral esitada nt tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 järgi või nõuda kohtu kinnitatud kompromissi muutmist TsMS § 459 alusel (vt selle kohta Riigikohtu 1. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426/16, p 11).
14.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda, märkides, et puudutatud isikutel ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebust rahuldades ja maakohtu määrust tühistades nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 järgi puudutatud isiku I kanda ning menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 esimese lause ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel maakohtu kindlaks määrata pärast määruse jõustumist. Kuna puudutatud isikute määruskaebused rahuldatakse, ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja maakohtu määruse peale esitatud avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata ning asjas jääb jõusse maakohtu määrus, millega jäi avaldaja kaebus rahuldamata, jätab kolleegium ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Asja materjalidest nähtuvalt ei tekkinud puudutatud isikutel apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid. Riigikohus andis 21. septembri 2020. a määrusega puudutatud isikule II riigi õigusabi, mille tasu ja kulud tuleb TsMS § 190 lg 6 alusel mõista avaldajalt välja riigituludesse.
16.Puudutatud isikule II riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat palub määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse, mõistes temale riigieelarvest välja 338 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 67 eurot 60 senti. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse §-de 22 ja 23 alusel rahuldada osaliselt. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 2 esimese lause järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses, v.a TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades ja kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 270 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 lg 10 järgi, kui advokaat osutab õigusteenust 6(7)
2-19-14461 advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamise kuludele käibemaks. Seega tuleb määrata puudutatud isikule II kassatsiooniastmes riigi õigusabi osutanud advokaadi advokaadibüroole makstavaks tasuks 324 eurot (sh km). Eeltoodud riigi õigusabi tasu mõistab kolleegium TsMS § 190 lg 6 alusel välja avaldajalt. TsMS § 179 lg 5 alusel peab avaldaja tasuma raha riigituludesse 15 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Määruskaebuste rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada. Kuna puudutatud isik II oli kautsjoni tasumisest vabastatud, ei ole alust temale kautsjonit tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.