Kraana Kaks OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 09.09.2019 otsusele täiteasjas nr 034/2019/1053
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kraana Kaks OÜ (registrikood 10747272, asukoht Suur-Sõjamäe tn 14, 11415 Tallinn); Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kristiina Reinson (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (büroo asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, epost: [email protected]); Puudutatud isik II (sissenõudja): A G (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II esindaja: N Ga (isikukood xxx, e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Kraana Kaks OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 09.09.2019 otsusele täiteasjas nr 034/2019/1053.
2.Jätta menetluskulud avaldaja Kraana Kaks OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Kraana Kaks OÜ esitas 19.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 09.09.2019 otsusele täiteasjas nr 034/2019/1053. Kohtutäituri abi 09.09.2019 otsusega on läbi vaadatud ja jäetud rahuldamata avaldaja 14.08.2019 kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 034/2019/1053. Avaldaja taotleb tühistada Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 09.09.2019 otsus täiteasjas nr 034/2019/1053, millega jäeti rahuldamata Kraana Kaks OÜ 14.08.2019 kaebus täitemenetluse algatamise peale, ja kohustada täitur kaebust uuesti läbi vaatama; alternatiivselt, tühistada Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 09.09.2019 otsus täiteasjas nr 034/2019/1053, millega jäeti rahuldamata Kraana Kaks OÜ 14.08.2019 kaebus täitemenetluse algatamise peale, ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning täituri tasu väljamõistmise otsus tühistada või alternatiivselt jätta sissenõudja kanda. Avaldaja taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
2.Avalduse kohaselt kinnitas kohus 19.01.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-6945 avaldaja ja puudutatud isiku II kompromissi. Määruse p 1.1 kohaselt kohustub avaldaja A. Gile tasuma igakuiselt summa, mis vastab vastaval ajahetkel kehtivale alampalga määrale. Määruse kohaselt tasutakse hüvitist arvestades Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra (p 1.3) ning A. Gil tuleb vastav SKA otsus töövõimetuse tuvastamise kohta hiljemalt kahe nädala jookusul alates iga otsuse tegemisest (p 1.4). Igakuiselt tasutav summa on seega kehtiva alampalga ja sissenõudja igakordse töövõimetuse protsentuaalse määra korrutis. Õiguslik olukord on pärast 19.01.2011 määruse tegemist muutunud. Esiteks hinnatakse alates töövõime reformi töövõimet, mitte töövõimetust. Hindamise viis on seega sisuliselt muutunud. Teiseks väljastab otsuseid Töötukassa, mitte SKA. Kolmandaks on A. G läinud pensionile ja ükski riigiasutus ei tunne ekspertiisi teostamise vastu seega enam huvi (ega ole valmis ka ekspertiisi tulemuseks olevat otsust väljastama). A. G esitas kohtutäiturile oma töövõimetuse kohta SKA 09.05.2019 kirja „vastus päringule“, mille kohaselt Eesti Töötukassa 03.04.2017 otsusega nr 1038523 on tuvastatud A. Gil töövõime kaotus perioodiks kuni 22.12.2018. Lisaks ekspertarst A. T allkirjaga dateeringu ja pealkirjata dokumendi, mis kinnitab A. Gi 2011. aasta vigastust ja aastate taguse ekspertiisiga tuvastatud töövõimetuse määra. Kohtutäiturile ei esitatud SKA otsust ja kehtivat SKA otsust töövõimetuse määra kohta väljastatud ei olegi. Kohtutäitur leiab vaidlustatud 09.09.2019 otsuses, et esitatud dokumentide põhjal saab siiski menetlust alustada. Avaldaja sellega ei nõustu. Kohtutäituri hinnangul saab kehtiva otsuse puudumisest mööda, kuna töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 244 lõige 3 kohaselt vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud [--] puuduva töövõime ja kellele SKA on hüvitanud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju, jätkab SKA viimati määratud kahjuhüvitise igakuist maksmist tähtajatult. Selline kohtutäituri tõlgendus irdub formaliseeritusse printsiibist ja on ka sisult vale. Esiteks ei saa haldur SKA otsuse puudumisel hakata tõlgendama, kas mitte kehtiva Töötukassa otsuse kohta väljastatud SKA kiri pealkirjaga „vastus päringul“ on sisult sama dokument, mis SKA otsus. Kohtutäitur asus kompromissi kinnitava määruse p 1.3 õige dokumendi puudumise tõttu tõlgendama ning täidab seda nüüd vaatamata sellele, et täitmine ei ole võimalik sõnastuses, milles see määruses kirjas on. Olukorras, kus kohtutäituril tuleb täitmiseks täitedokumenti ja seadust tõlgendada, ei ole ilmselgelt täidetav määrus üheselt selge. Esitatud „vastus päringule“ ei ole SKA otsusega sisult võrdsustatav. SKA otsuse väljastamiseks tehti isiku suhtes regulaarseid ekspertiise, mis tema füüsilist ja vaimset hakkamasaamist hindas.
2-19-14461 Ekspertiisi tegemiseks kaasati ekspertarst, arst lähtus ekspertiisis omakorda Sotsiaalministri detailsetest määrustest ning SKA vormistas otsuse ekspertiisi käigus kogutud teabele tuginedes. SKA otsus oli seega isiku tervise hetkeseisu hindav sisuline dokument. „Vastus päringule“ ei tugine A. Gi tänasele tervislikule seisule. Kohtutäitur jätab osaliselt tähelepanuta sama sätte teksti, millele ta otsuses viitab ja tugineb. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 244 reguleerib ainult SKA makstavate hüvitiste maksmist. Säte ei reguleeri seega kuidagi muude asutuste makseid ega mis iganes poolte võlaõiguslikke kokkuleppeid. Kohtutäitur tugineb seega valesti sellele sättele võlaõigusliku kokkuleppe tõlgendamisel. Avaldaja selgitab, et ei esita kaebust pahatahtlikult ega ka hoidu oma kohustusest. Avaldaja selgitas ligi pool aastat ise ja lepingulise esindaja abiga A. Gile, et avaldajal ei ole õiguslikku alust makseid jätkata, kui A. G ei esita kehtivat SKA otsust või sellega võrdsustatavat dokumenti või pooled ei sõlmi uut võlaõiguslikku kokkulepet kompromissi asendamiseks. Vaatamata selgitustele ja palvetele ei nõustunud A. G oma praeguse tervisliku seisu kohta kehtivat tõendit esitama ning keeldus ka uutest kokkulepetest. Avaldaja ei pidanud seega maksete jätkamist alates juulist võimalikuks, mille järel esitaski A. G täitemenetluse algatamise avalduse.
3.Kohtutäitur esitas 08.10.2019 seisukoha kaebusele, paludes jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur jääb oma 09.09.2019 otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas. Avaldaja ei ole enda kaebuses toonud välja, et Harju Maakohtu 19.01.2011 määrus tsiviilasjas 2-10-6945 ei ole jõustunud, see oleks tühistatud või kohtumäärus oleks mõnel muul viisil kaotanud enda kehtivuse. Sellest tulenevalt leiab kohtutäitur, et täitemenetlus on algatatud seaduspäraselt ehk kehtiva kohtulahendi (täitedokumendi) ning A. Gi täitmisavalduse alusel. Kohtutäituril puuduvad seaduses sätestatud alused täitemenetluse algatamata jätmiseks. Lähtuvalt formaliseeritusse printsiibist ei võta kohtutäitur seisukohta nõude ja selle suuruse kohta, vähemalt mitte seni, kuni see jääb täitedokumendis toodud piiresse ehk käesoleval juhul igakuiselt summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale. Kaebusest nähtuvalt sisustatakse käesoleval juhul kaebust kohtutäituri tegevusele avaldaja (võlgniku) ja puudutatud isiku (sissenõudja) vahelise materiaalõiguliku vaidlusega. Vastav menetlus peaks olema aga hagimenetlus, kus kohtutäitur ei oleks menetlusosaliseks.
4.Sissenõudja esitas seisukoha, leides, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-10-6945 kohtumääruse resolutsioonile on avaldaja kohustatud tasuma A. Gile hüvitisena summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale. Hüvitis kuulub avaldaja poolt tasumisele kuni A. Gi eluea lõpuni, arvestades A. Gile SKA otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra. A. G pöördus SKA-sse päringuga väljastada tõend, kus kinnitatakse A. Gi töövõimetuse protsentuaalsust. Vastuseks kirjas "vastus päringule" edastas SKa tõendi ja hiljem ka digitaalselt allkirjastatud SKA arsti arvamuse. Ametlik tõend SKA-lt kinnitab, et A. Gil on töövõimekaotus tuvastatud töövigastusest 100% ulatuses. SKA ekspertarsti digitaalselt allkirjastatud tõendis arst A. T annab A. Gi tervisele hinnangu - 100% töövõime kaotus. A. G on täitnud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-6945 tingimused, st SKA esitas 2 dokumenti, kus kinnitatakse A. Gi protsentuaalne määr 100% töövõime kaotus ja dokumendid saadeti kohe võlgnikule. SKA poolt esitatud tõendid on kirjalikus vormis ja tõendavad A. Gi praegust tervise seisundit. Ekspertiisi ei teostata igal aastal, vaid umbes iga viies aasta tagant, sest ekspertiisi tihe teostamine on ohtlik A. Gi tervisele (ekspertiisi teostamisel kasutatakse kiirgust). Seega võib väita, et 2017. a. teostatud ekspertiis on kehtiv. Avaldaja otsib lihtsalt võimalust A. Gile mitte maksta. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman käitus seaduse järgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
2-19-14461
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse osas otsuse 09.09.2019 ja avaldaja esitas Harju Maakohtusse kaebuse 19.09.2019, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
7.Avaldaja hinnangul ei ole täitemenetluse algatamine tema suhtes olemasolevatele dokumentidele tuginedes võimalik ja kohtutäitur eiras formaliseerituse printsiipi, kui asus 19.01.2011 kohtumäärust tõlgendama. Avaldaja leiab, et 19.01.2011 kohtumääruse täitmine ei ole võimalik sõnastuses, milles see määruses kirjas on, sest õiguslik olukord on pärast 19.01.2011 määruse tegemist muutunud.
8.TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on täitedokumendiks mh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. A G ja Kraana Kaks OÜ sõlmisid 19.01.2011 tsiviilasjas nr 2-10-6945 kompromissi (täitedokument; vt tl 4-5 pöördel), mille kohaselt kohustub Kraana Kaks OÜ tasuma A. Gile kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hüvitisena summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale (p 1.1) iga kalendrikuu 12. kuupäevaks A. Gi arveldusarvele (p 1.2); hüvitis kuulub tasumisele kuni A. Gi eluea lõpuni, arvestades A. Gile Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsusega määratud püsiva töövõimetuse protsentuaalset määra (p 1.3); A. G kohustub esitama Kraana Kaks OÜ-le SKA otsuse tema töövõimetuse tuvastamise kohta hiljemalt kahe nädala jooksul alates iga otsuse tegemisest (p 1.4); kohtumääruse p-des 1.1 kuni 1.3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel kohustub Kraana Kaks OÜ alluma kohesele sundtäitmisele (p 1.5).
9.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt nt Riigikohtu 15.05.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-52-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16).
10.Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud kehtiva kohtulahendi ning sissenõudja täitmisavalduse alusel. Lähtuvalt formaliseerituse printsiibist ei võta kohtutäitur seisukohta
2-19-14461 nõude ja selle suuruse kohta, vähemalt mitte seni, kuni see jääb täitedokumendis toodud piiresse ehk käesoleval juhul igakuiselt summa, mis vastab kehtivale alampalga määrale. Sissenõudja on kohtutäiturile täiendavalt esitanud SKA 09.05.2019 vastuse päringule (tl 6) ja ekspertarsti Aune T 25.06.2019 väljastatud arvamuse (tl 40), millega kohtutäitur luges täidetuks kompromissi p-des 1.3 ja 1.4 kokku lepitud kohustused. Kohtutäitur on seega kontrollinud täitedokumendile esitatavaid nõudeid ega ole kohtu hinnangul täitemenetluse formaliseeritusse printsiipi rikkunud.
11.Kohtu hinnangul ei muutunud 19.01.2011 kohtumäärus mittetäidetavaks ainuüksi seetõttu, et alates 01.01.2017 Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensionieas isikutel töövõime kaotust kutsehaiguse tõttu ei tuvasta (vt tl 6) ning hageja etteheited kohtutäiturile ei ole põhjendatud.
12.Käesoleval juhul on materiaalõiguslik vaidlus avaldaja ja A. Gi vahel, kusjuures vaidlus kompromissi punktide täidetavuse üle on tekkinud peale jõustunud kohtulahendit. Kohus ei saa kaebuse lahendamise raames asuda hindama täitedokumendi sisu. Kohus selgitab, et kui avaldaja hinnangul ei ole sõlmitud kompromiss enam õigusliku olukorra muutumise tõttu sundtäidetav, on tal võimalik esitada kohtule mh tuvastushagi TsMS § 368 lg 2 alusel. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustu. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus (vt ka Riigikohtu 28.04.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20).
13.Lähtudes eeltoodust jätab kohus avaldaja poolt kohtutäituri abi 09.09.2019 otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märgib, et puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma menetluskulude nimekirja. Lisaks puudub kohtutäituril seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (TsMS § 175 lg 31) ja kohtutäitur on kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega ei ole puudutatud isikutel käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
16.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
2-19-14461
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.