Ühinguõigus › Sundlõpetamine

11.09.2020 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus määras, et puudutatud isikul tuleb esitada seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ning et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks, so määrata äriühingule kontaktisik. 11.09.2020 määrus ja asja materjalid on puudutatud isikule kättetoimetatud avalikult teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadanded. Materjalid loeti kättetoimetatuks 16.01.2021. Puudutatud isik kohtumäärusele vastanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused ÄS (äriseadustik) § 631 lg 2 kohaselt kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, peab äriühing määrama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kontaktisiku. Kontaktisikuks võib sellisel juhul määrata üksnes notari, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks. ÄS § 59 lg 7 järgi kui äriühing ei ole määranud käesoleva seadustiku § 631 2. või 4. lõikes nimetatud kontaktisikut, määrab registripidaja kontaktisiku määramiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu, kuid mitte pikem kui kolm kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul kontaktisikut ei määra, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või välismaa äriühingu filiaali kustutamise. Äriregistrist nähtuvalt on äriühingu juhatuse asukohaks 169, delta 1st, greater noida, 201308 India. Nähtuvalt esitatud materjalidest määras registripidaja 15.05.2020 määrusega puudutatud isikule tähtaja kontaktisiku andmete ja kontaktisiku nõusoleku esitamiseks 60 päeva määruse tegemisest, kuid puudutatud isik kontaktisikut ei määranud. Samuti ei määranud äriühing kontaktisikut peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et kuna äriühing ei ole ÄS § 631 lg 1 nimetatud kontaktisikut määranud, tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 59 lg 7 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule kinnisasi (reg.osa number xxx) asukohaga xxx. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikule kuulub kinnisasi, tuleb algatada puudutatud isiku likvideerimismenetlus. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Pankrotihaldur A. Tootsman teatas 15.02.2021 kohtule, et on nõus asuma puudutatud isiku likvideerijaks. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur A. Tootsmani. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. Kohus selgitab likvideerijale, et likvideerija tasunõue ei ole tagatud kohtu deposiiti tasutud tagatisega. Likvideerija tasu ja likvideerimismenetluse kulud kuuluvad likvideerijale hüvitamisele puudutatud isiku vara arvel (TsMS § 605 lg 1).

TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 18. novembriks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.