Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn), kostja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post [email protected] ) Menetlemise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1, § 168 lg 3, § 386, 390, § 428 lg 1 p 4, § 429 lg 1, § 430 - § 432, § 463-466, § 661 lg 4
1.Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-16169, V.L. hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2019/1917 hageja V.L. poolt 08.02.2021 digitaalselt allkirjatsatud ja kostja esindaja Külli Reinfeldi poolt 10.02.2021 digitaalselt allkirjastatud ning 10.02.2021 e-posti teel kohtule esitatud kompromissleping alljärgneva sisuga:
Pärnu Maakohtu menetluses on V.L. (edaspidi hageja) hagi Swedbank AS (edaspidi kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 175/2019/1917.
1.2.Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on hagiavalduses esitatud nõude täitmise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud sellega seoses alljärgneva kokkuleppe.
1.3.Hageja kohustub tasuma kostjale kompromissi summana 6800 (kuus tuhat kaheksasada) eurot hiljemalt 17.02.2021 Swedbank AS arvelduskontole nr EE722200221011367058 selgitusega „Lepingu nr 04-615869-EL võlgnevuse
1 (4)
2-19-16169 tasumine“. Nimetatud summa tasumisega loetakse täitmisel olev nõue täielikult täidetuks.
1.4.Täiteasja nr 175/2019/1917 kulud summas 626,40 eurot jäävad täies ulatuses hageja kanda. Hageja kohustub tasuma täitekulud kohtutäitur Rannar Liitmaa SEB Pank arvelduskontole IBAN EE951010010125958017 selgitusega "Täitetoimik nr 175/2019/1917 täitekulu" hiljemalt 17.02.2021.
1.5.Hiljemalt järgmisel päeval pärast kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud rahasumma laekumist kostja arvelduskontole ja hageja poolt täitekulude tasumist tõendava kohtutäituri kinnituse esitamist, esitab kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.
1.6.Pärast kokkuleppe kohast täitmist ei ole pooltel teineteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone tulenevalt laenulepingust nr 04-615869-EL, 09.08.2012 sõlmitud notariaalsest võlatunnistusest ega täiteasjast nr 175/2019/1917.
1.7.Juhul, kui hageja hilineb kompromissi summa tasumisega rohkem kui 3 (kolm) päeva või ei tasu seda üldse, siis täitemenetlus jätkub ning hageja kinnitab käesoleva kokkuleppe sõlmimisega, et tal puuduvad sellisel juhul mistahes vastuväited täitedokumendi sundtäidetavuse osas.
1.8.Hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.9.Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 5 (viiele) päevale.
2.Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-16169.
3.Kompromissi alusel jäävad menetluskulud asjas poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.12.2019 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine, millega peatati Pärnumaa kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt sissenõudja Swedbank AS-i täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr. 175/2019/1917 kuni käesolevas tsiviilasjas nr. 2-19-16169 kohtulahendi jõustumiseni. Edastada jõustunud määrus kohtutäitur Rannar Liitmaa`le.
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus TsMS § 150 alusel riigilõivu 90 eurot tagastamiseks. Vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel V.L. hagihinnalt ettenähtud ja Pärnu Maakohtu 09.12.2019 menetlusabi määruse alusel tasumata jäänud riigilõivu summas 32,50 eurot riigituludesse tasumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada (5) viie päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (alus: TsMS § 661 lg 4). Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise (TsMS § 390 lg 2). Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses on V.L. hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 175/2019/1917. 13.01.2021 toimunud kohtuistungil pooled soovisid täiendavalt aega kirjalikult kompromissi sõlmimiseks. Kohus andis selleks aega kuni 05.02.2021, mida pikendati poolte taotlusel kuni 17.02.2021. Kohus määras, et kui pooled kompromissi ei saavuta siis uus eelistungi aeg 25 03 2021 kell 11.00.
2 (4)
2-19-16169
2.10.02.2021 saabus kohtule elektrooniliselt, e-posti teel hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud, 08.02-10.02.2021 digitaalselt allkirjastatud kohtulik kompromiss. Pooled jõudsid kokkuleppele lõpetada käesolevas tsiviilasjas poolte vahel vaidlus kompromissi sõlmimisega selliselt, et hageja tasub kostjale kompromissi-summana kokku 6800 eurot hiljemalt 17.02.2021 ning hageja tasub kohtutäiturile samaks ajaks ka täiteasja kulud summas 626,40 eurot. Pooled ei taotle menetluskulude jagamist, vaid need jäävad poolte endi kanda ning pooled on kokku leppinud lühendada määruskaebuse esitamise õigust 5 päevale. Juhindudes TsMS §-st 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kinnitada kompromiss selle kõigi tingimustega ilma 25.03.2021 toimuma määratud kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus kohtumäärusega. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromisslepingus tingimused, sh kompromissisumma ja täitmiskulude tasumise korra kokku leppinud. Pooled on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 430-433 sätete alusel, sh sellest, et käesoleva kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Pooled soovivad jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lühendada määruse vaidlustamise õigust 5 päevani.
4.Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 430 lg 6 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Käesoleva kohtumäärusega kompromissi kinnitamisel lõpetab kohus asjas menetluse.
5.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, tuleb Pärnu Maakohtu 10.12.2019 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine.
6.Menetluskulud. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul pooled oma menetluskulud ise, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Antud asjas on pooled menetluskulude osas kompromissiga kokku leppinud, et need jäävad poolte endi kanda.
7.Riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 190 lg 4 tulenevalt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu
3 (4)
2-19-16169 hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
8.Käesolevas tsiviilasjas tuli vastavalt hagihinnale suuruses 6000 eurot tasuda hagilt riigilõivu 425,00 eurot RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi ning järelikult oleks hageja õigustatud TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagasi saama riigilõivu summas 425:2=212,50 eurot. Hageja tasus hagiavalduselt riigituludesse riigilõivu kokku 180 eurot (maksed 100 eurot ja 80 eurot tehtud vastavalt 04.10.2019 ja 09.12.2019). 09.12.2019 kohtumäärusega menetlusabi korras hageja vabastati tema taotlusel ülejäänud ulatuses, so summas 245 eurot riigilõivu tasumisest hagi menetlussevõtmisel. Määruses selgitati hagejale ka, et menetlusabi andmine ei takista hiljem kohustatud isikult menetluskulude riigituludesse välja mõistmist. Seega ei ole kohtul võimalik rahuldada antud asjas hageja taotlust riigilõivu summas 90 eurot tagastamiseks, vaid TsMS § 190 lg 4 ja § 179 järgi tuleks hagejal tasuda poolest riigilõivust puudujääv osa summas 32,50 eurot (212,50 – 180=32,50 €) täiendavalt riigituludesse.
9.Kohus leiab TsMS § 190 lg 7 tuginedes siiski, arvesse võttes asjaolu, et menetluse lõpeb kompromissi kinnitamisega, et käeolevas asjas on põhjendatud vabastada hageja riigilõivu puuduoleva osa riigituludesse tasumisest. Antud tsiviilasjas kohus ei määra riigilõivu tagastamist ega ka riigituludesse nõudmist.