Saneerimine › Saneerimisasjad

Nõuete tasumine on fikseeritud tabelis, mis on käesoleva määruse lahutamatu lisa.

Edasikaebamise kord Määrusele on ettevõtjal ja võlausaldajatel võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik OÜ Kildu Hobused esitas 09.11.2020 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse. 17.11.2020.a määrusega algatas kohus ettevõtja saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks Martin Kruppi. Kohus määras saneerimiskava vastuvõtmise ajaks 31.12.2020 ning saneerimiskava kohtule kinnitamise esitamiseks 11.01.2021. Kohus kohustas ettevõtjat tasuma saneerimisnõustajate tasu ja kulude katteks ettemaksu 6000 eurot hiljemalt 27.11.2020. Ettevõtja tasus ettemaksu 27.11.2020. 05.01.2021 esitas saneerimisnõustaja enda arvamuse, saneerimiskava ning hääletusprotokolli koos lisadega. 22.01.2021 esitas saneerimisnõustaja saneerimiskava lisad ja täiendavad tõendid (saneerimisteated ja üleskutsed võlausaldajatele). Avaldus ja saneerimisnõustaja seisukoht

Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud 09.11.2017 OÜ Kildu Grupp poolt, kes on ka avaldaja ainuosanikuks. Avaldaja tegeleb hobusekasvatuse, ratsaspordi, ratsutamise ja rakendisõidu pakkumise (sh üritustel), rendibokside väljarentimisega, treeningute läbiviimisega, transporditeenuse pakkumisega, matkade korraldamisega ning ratsaspordivõistluste korraldamisega. Ratsakeskuse loomiseks omandas avaldaja asutajalt 1762/5570 kinnistust registriosa numbriga 4459350, asukohaga Viljandimaa,xxxxxxxxxxxxx vald, xxxxx küla, xxxxxxxxxxxx. Ratsakeskuse väljaarendamist finantseeris Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ja Tartu Hoiu-Laenuühistu. Avaldaja sõlmis 2017.a lõpus laenulepingu nr 49F117 MES-ga ning MES ja Tartu Hoiu-Laenuühistu sõlmisid käenduslepingu nr 52LI, mille tagamiseks on seatud avaldaja kinnistule hüpoteek summas 135 000 eurot ja 195 000 eurot MES kasuks. Ratsakeskus on tänaseks valmis ning see on Kesk-Eesti kaasaegseim ja populaarseim. Ratsakeskuses asub tall, välisväljak, siseväljak ja aretustall. Ettevõte on tegutsev ka praegu. Ettevõttes töötab 4 töötajat. Avaldaja emaettevõte peab avaldajaga samas asukohas külalistemaja ning avaldaja ja emaettevõte toetavad üksteise majandustegevust. Ettevõtted suudavad koos pakkuda klientidele kompleksset teenust. 31.08.2020 seisuga on avaldajal bilansis kajastatud vara väärtuses 599 397 eurot, millest käibevara on 6332 eurot ja põhivara 593 064 eurot. Ettevõtja müügitulu 2018.a oli 167 eurot (kasum 16 350 eurot), 2019.a 30 913 eurot (kasum 17 753 eurot) ja 2020.a esimese kaheksa kuuga 23 051 eurot (kasum 4255 eurot). Majandamistulemused on tingitud prognoositust ajamahukamast ratsakeskuse väljaarendamisest, kõrgest intressikulust ning 2020. aasta tervishoiukriisi mõjust turismisektorile. MES ütles 31.08.2020 erakorraliselt üles laenulepingu nr 49F117 ning 07.10.2020 esitas kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohtutäitur Janek Pool algatas täitemenetluse nr 171/2020/688. Nõude sisuks on lepingust tuleneva nõude summas 280 607,57 eurot (sh täitemenetluse tasud) sundtäitmine. MES nõude tagatisena on seatud hüpoteek avaldaja kinnistule. Avaldajal on seisuga 13.10.2020 kohustusi kokku 588 157,71 eurot, millest sissenõutavad lühiajalised kohustused on 470 935,51 eurot. Lühiajalistest kohustustest moodustab enamuse võlgnevusest MES ja Tartu Hoiu-Laenuühistu ees. Saneerimismenetluseta on avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Kuigi avaldajal on vara väärtusega 599 397 eurot, ei ole selle vara arvelt võimalik kohustusi koheselt täita. Kinnistu sundmüügi korral muutuks avaldaja püsivalt maksejõuetuks, sest avaldaja majandustegevus seiskuks ning avaldajal puuduks igasugune võimekus jätkata enda majandustegevust. Avaldaja likviidsuspuudulikkus on seotud eelkõige sellega, et ratsakeskuse väljaarendamine võttis pikemalt aega ning see mõjutas MES-le maksete tegemist. Avaldajat mõjutas negatiivselt ka tervishoiukriis maailmas. Kriis tabas avaldajat just siis, kui ratsakeskus sai valmis ning oli saavutanud positiivse rahavoo. Kriisist tingitud piirangutest tulenevalt ei saanud avaldaja täies mahus majandustegevusega tegeleda. Avaldaja plaanib saneerimismenetluse algatamisel rakendada järgmisi abinõusid. Avaldaja soovib kohustused ümber kujundada selliselt, et kohustuste tasumise tähtaega pikendatakse ja vähendatakse osaliselt ning kõrvalnõudeid vähendatakse. Saneerimiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus nõuete mõningaseks vähendamiseks ka põhivõlgnevuse osas. Võlausaldajate huvid võivad mingil määral kahjustuda, kuid riive on märkimisväärselt väiksem kui pankrotimenetluse raames. Saneerimismenetluse tulemusena avaldaja maksejõulisus paraneb.

Avaldaja majandusliku seisundi paranemine läbi saneerimismenetluse on tulevikus tõenäoline. Avaldaja on ratsakeskuse arendamise lõpuni viinud ning seega on avaldajal olemas vara majandustegevusega jätkamiseks ning puudub vajadus lisanduvalt finantseeringute kaasamiseks. Nõuete ümberkujundamisega on võimalik avaldaja majandustegevus viia kasumisse. Ettevõtja esitas nõustaja kandidaadi ja tema nõusoleku ning palus määrata nõustaja tasu ettemaksu summaks 6000 eurot. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt vastab koostatud saneerimiskava kehtivatele nõuetele ja saneerimine on võimalik. Saneerimisnõustaja kinnitas, et saneerimisteade ja saneerimiskava on tähtaegselt kõigile võlausaldajatele kätte toimetatud ning neile on antud võimalus oma seisukoha esitamiseks. Saneerimiskava vastuvõtmine otsustati kirjalikult. Võlausaldajatele anti teada kirjaliku seisukoha esitamise tähtaeg. Saneerimisnõustaja edastas võlausaldajatele kirjaliku üleskutse seisukoha esitamiseks ja hääletamiseks. Saneerimisnõustaja koostas 31.12.2020 hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse on edastatud kõikidele esimese ja teise rühma võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Seega võtsid võlausaldajad saneerimiskava vastu. Saneerimisnõustaja täpsustas, et saneerimiskavas on märgitud, et Tartu Hoiu-laenuühistule tehtavatest väljamaksetest tasutakse 204 414,01 eurot esmalt Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Tartu Hoiu-laenuühistu teavitas saneerimisnõustajat, et Maaelu Edendamise Sihtasutus ei olnud nõus sellise tasumise viisiga. Seega tasutakse kõik Tartu Hoiulaenuühistule kava alusel tehtavad väljamaksed Tartu Hoiu-laenuühistule. Saneerimisnõustaja palus saneerimiskava kinnitamiseks määrata enda tasuks 5880 eurot, millele lisandub käibemaks 1176 eurot, kokku 7056 eurot. Saneerimisnõustaja ja avaldaja leppisid kokku, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120€/h+km. Saneerimisnõustajal on vajalikele toimingutele seni kulunud 49 h. Saneerimisnõustaja palus talle määratud tasust 6000 eurot maksta välja avaldaja poolt tasutud deposiidist ja ülejäänud summa jätta avaldaja kanda. Saneerimiskava Lisaks avaldusele asub kavas märgitud ettevõtja üldandmete kohaselt ratsakeskuses 30kohaline (30 boksi) tall, 4000 m2 välisväljak ning 1500 m2 siseväljak ehk maneež. Lisaks on rendile võetud aretustall, mis asub 6 km kaugusel ratsakeskusest. Ettevõtja pakub hobuste hoiustamist, hobuste ja väljakute rentimist ning hobuste õpetamise ja transportimise teenust. Ettevõtja tegutseb hobuste ostmise ja müügiga, aretamise ja kasvatamisega ning ratsutamisvõistluste, ratsutamislaagrite ja ratsutamismatkade korraldamisega. Talli boksid on välja renditud ja seal hoitakse 27 hobust. Ühe boksi renditasu on 280 eurot kuus. Ratsakeskuses asuvatel sise- ja välisväljakul tegutseb MTÜ Kildu ratsaklubi, kes korraldab ratsutamistreeninguid (ratsakool) ning maksab Ettevõtjale hobuste ja väljakute kasutamise eest renti. Perioodil 01.01.2020-17.11.2020 oli ettevõtja müügitulu 30 529,34 eurot ning kasum bioloogilistelt varadelt 29 941,67 eurot. Perioodi ärikasum oli 29 358,07 eurot ja puhaskasum 8363,98 eurot. 17.11.2020 seisuga on ettevõtjal põhivara (finantsinvesteeringud, maa, ehitised, masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja ettemaksed – nüüdseks lõpetatud, bioloogilised varas ehk hobused) summas 595 632,27 eurot ja käibevara (raha ja nõuded) väärtuses 6444,57 eurot. Kokku on vara väärtuses 602 076,84 eurot. 17.11.2020 seisuga on ettevõttel lühiajalisi kohustusi 628 197,05 eurot (laenud, võlad tarnijatele, maksuvõlad, muud võlad) ja pikaajalised kohustused puuduvad.

Ettevõtjat ohustab ennekõike likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus, st tema käibevara ei ole piisav, et katta sissenõutavaks muutunud lühiajalisi kohustusi. Ettevõtte saneerimise vajaduse on tinginud:  Ratsakeskuse väljaarendamise prognoositust pikem ajamahukus.  2020.a alguses Covid-19 tervishoiukriis, millest tingitud piirangud tabasid ettevõtjat siis, kui ta oli ratsakeskuse väljaarendamise lõpetanud ning tegevus hakkas positiivset rahavoogu genereerima.  31.08.2020 ütles MES erakorraliselt üles laenulepingu nr 49FI17 ning esitas kohtutäiturile täitmisavalduse.  Tartu Hoiu-laenuühistu ütles üles laenulepingu nr L12-2161/17T.  MES kasuks (sh tulenevalt MES ja Tartu Hoiu-laenuühistu vahelisest lepingust) on seatud ettevõtja kinnistule hüpoteek summas 685 000 eurot ja summas 195 000 eurot.

Rahavoogude prognoos järgmiseks viieks aastaks näitab, et ettevõtja suudab jätkata igapäevase majandustegevusega. Ettevõtja on võimeline 2021. aasta jooksul taastama rahavood ning puhaskasumi arvelt rahuldama saneerimiskavas märgitud võlausaldajate nõuded. Majandustegevuse jätkamiseks on ülimalt oluline, et ettevõtja saaks oma senises asukohas edasi tegutseda ning ta säilitaks oma põhitegevuseks vajaliku põhivara. Saneerimiskavaga ümberkujundatud nõuete täitmise tähtaeg on 12 aastat pärast saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise päev. Ettevõtja on jaotanud võlausaldajad kahte rühma, vastavalt nende nõuetele. Esimeses rühmas on pandiga tagatud suured nõuded ja teises rühmas pandiga tagamata väiksemad nõuded. Sellisel viisil on tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine, st igale rühmale pakutakse sarnast ümberkujundamise viisi. I rühmas on MES, kelle põhinõude suurus on 280 535,57 eurot ja Tartu Hoiu-laenuühistu, kelle põhinõude suurus on 276,387,52 eurot. II rühmas on EMTA põhinõude suurusega 4430,97 eurot, Ramirent Baltic AS põhinõude suurusega 4457,94 eurot ning OÜ Ruudi põhinõude suurusega 15 484,11 eurot. Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud nende võlausaldajate nõudeid, mis seonduvad jooksva majandustegevusega. Kasutatavad saneerimisabinõud oleks kõrvalnõuete vähendamine nullini ja põhinõuete ajatamine. Saneerimiskavaga hõlmatud I rühma võlausaldajatele makstakse 4% intressi aastas. I rühma nõuded ajatatakse 12 aasta peale ja II rühma nõuded 5 aasta peale. II rühmale teeb ettevõtja väljamakseid kord kvartalis ning kõik maksed tehakse II rühma võlausaldajatele proportsionaalselt nende nõuetele. I rühma põhinõudeid hakkab ettevõtja tasuma alates 2024.a-2032.a. I rühma võlausaldajatele maksab ettevõtja intressi igakuised 4% aastas alates saneerimiskava kinnitava määruse jõustumisest. Nõuete ümberkujundamise abinõu tulemus on ettevõtja maksevõime tagamine, võlakoormuse vähendamine, kapitaliseerituse parandamine ning nõuete tasumine vastavalt saneerimiskavas ettenähtud tagastamistingimustele. Ettevõtja on avalduse esitamise seisuga tööandjaks neljale töötajale. Saneerimine säilitaks eelnimetatud töötajate töökohad ettevõtja juures.

Kui saneerimiskava jääks kinnitamata, jätkub täitemenetlus, mille tulemuseks on vallas- ja kinnisvara võõrandamine. Täite- või pankrotimenetluses toimub varade (sund)müük, mis ei võimalda ettevõtjal jätkata oma majandustegevust ja saada seeläbi tulu. Ettevõtja omab käibevara väärtusega 6444,57 eurot ja põhivara väärtusega 595 632,27 eurot. Arvestades aga vara eripära ja kasutusotstarvet, võib selle vara väärtus sundmüügi puhul olla oluliselt madalam. Arvestada tuleb ka massikohustusega, mis tulenevad eelkõige hobuste pidamisest, sh hooldamise ja söötmise ning energia kulud. Nimetatud asjaolu vähendab oluliselt pankrotivara lõppväärtust. Ettevõtjale kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtus koos ehitistega kiirmüügi korral on saneerimisnõustaja hinnangul oluliselt madalam kui hüpoteegiga tagatud nõue. Ettevõtja hinnangul on kinnistu (koos sellel asuvate ehitistega) müügiväärtus ligikaudu 300 000 eurot. Ettevõtjale kuuluva muu põhivara, milleks on masinad ja seadmed ning bioloogiline põhivara (hobused), väärtus kiimüügi korral on saneerimisnõustaja hinnangul madalam, kui pandiga tagamata nõuete väärtus ja pandieseme müügist saadu arvelt rahuldamata jäänud võlausaldaja nõuete väärtus. Pankrotimenetluse korral saaks kinnistu müügist saadud müügitulemilt rahuldatud hüpoteegiga tagatud võlausaldajate nõuded ainult osaliselt. Kuna pandieseme müügist saadu arvelt on pandipidaja nõue võimalik rahuldada ainult osaliselt, siis kuulub pandipidajast võlausaldaja nõue osaliselt rahuldamisele koos pandiga tagamata võlausaldajate nõuetega ning pandiga tagamata võlausaldajatel puudub võimalus enda nõuete rahuldamiseks täies ulatuses. Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, milleks on massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Saneerimismenetlus annab ettevõtjale võimaluse rahuldada võlausaldajate nõuded oma igapäevase majandustegevuse arvelt, mis on nii ettevõtja kui ka võlausaldajate jaoks kasumlikum. Kohtu seisukoht Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 1 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega. Kohus määras 17.11.2020.a määruses, et saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg on 31.12.2020 ning saneerimiskava tuleb kohtule esitada hiljemalt 11.01.2021. Võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud 31.12.2020. Saneerimisnõustajad on saneerimiskava kohtule esitanud 05.01.2021 ning kohtu nõudmisel saneerimiskava lisad ja saneerimisteated koos üleskutsetega 22.01.2021. Seega on saneerimiskava kohtule esitatud tähtaegselt. Saneerimiskavale on nõuetekohaselt lisatud ka hääletusprotokoll koos lisadega. SanS § 28 lg 2 peab kohus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel kontrollima kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus kontrollis SanS § 28 lg 2 p-s 1-5 sätestatut ning leiab, et saneerimiskava vastab nimetatud nõuetele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nõuetekohane saneerimisteade

ning saneerimiskava ja üleskutse seisukoha esitamiseks kõigile võlausaldajatele edastatud ning kõik võlausaldajad on need ka kätte saanud. Kõigil võlausaldajatel on olnud võimalus esitada oma vastuväiteid saneerimiskavale kirjalikult. Hääletusprotokollist nähtuvalt hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt kõik võlausaldajad, kelle nõudeid soovitakse saneerida. SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Käesolevalt on võlausaldajad jaotatud kahte rühma ning saneerimiskava poolt hääletasid kõikide rühmade kõik võlausaldajad. Seega ei ole saneerimiskava suhtes esitatud ühtegi vastuväidet ning saneerimiskava poolt on antud nõutud hulk hääli. Kohus leiab, et saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kava kinnitamata jätmist. Ettevõtte saneerimine on võimalik ja tõenäoline ning saneerimiskava alusel koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt. Kuna ükski võlausaldaja ei hääletanud saneerimiskava vastuvõtmise vastu, siis on kõik võlausaldajad olnud nõus, et nende kõrvalnõudeid vähendatakse samal määral, makstakse intressi vaid I rühmas olevatele võlausaldajatele ja kohustused täidetakse II rühma võlausaldajatele kiiremini kui I rühma võlausaldajatele. Kohus leiab, et kavaga on kõikide võlausaldajate huvisid võrdselt järgitud ning eelduslikult on ettevõtja võimeline kava ka täitma. Kui saneerimismenetlust läbi ei viidaks on väga tõenäoline, et ettevõtja suhtes tuleb välja kuulutada pankrot, kuid asja materjalidest nähtuvalt on saneerimismenetlus oluliselt mõistlikum ning kõigi osapoolte huve rohkem arvestavam kui pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus saneerimiskava. Kohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. (SanS § 45 lg 1,5) SanS §-st 50 lähtuvalt määrab kohus, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Martin Krupp. Kohus määrab saneerimisnõustajale tähtajad aruannete esitamiseks võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal, milles saneerimisnõustaja kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Saneerimisnõustaja peab järgima SanS § 50 lg-s 3 ja 6 sätestatud nõudeid. Vastavalt SanS § 50 lg-le 5 on ettevõtja kohustatud andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. Menetluskulud SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline

kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud tegevuse aruande, mille põhjal taotleb määrata saneerimisnõustaja tasuks 5880 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud ajatasu määr 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Saneerimisnõustaja toimingute sisu ja nendele kulunud aeg 49h on vastavuses asja keerukuse ja mahuga. Seega on põhjendatud saneerimisnõustaja tasu 5880 eurot, mille lisandub käibemaks 1176 eurot, kokku 7056 eurot ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest, s.o 6000 eurot. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Vastavalt taotlusele tuleb tasu ja kulud maksta Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele. Muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest nii on saneerimismenetluse olemust ja eesmärki arvestades õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.