H A’i (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok’i hagi Ü A’i vastu hüpoteegi tühisuse tuvastamiseks või kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
28 049 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H A’i (pankrotis, isikukood xxx) pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: ÜA (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Madis Sirkel (OÜ Sirkel ja Partnerid, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud H Ai pankrotivara kanda.
Välja mõista H Ai pankrotivarast kostja kasuks menetluskulud 715 eurot.
Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1) teises lauses ettenähtud suuruses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
1 (13)
2-20-5679 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.H A’i (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotihaldur Oliver Ennok’i (edaspidi ka hageja) esitas 16.04.2020 Harju Maakohtusse hagi ÜA’i (edaspidi ka kostja) vastu hüpoteegi tühisuse tuvastamiseks või kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks (täiendatud hagiavaldus esitatud 11.06.2020). Hagiavalduse kohaselt esitas võlgnik 03.04.2017 Harju Maakohtule enda suhtes pankrotiavalduse ja 06.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 217-5281 nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok. Järgnevalt kuulutati Harju Maakohtu 23.05.2017 kohtumäärusega välja võlgniku pankrot ja Oliver Ennok nimetati võlgniku pankrotihalduriks. 01.06.2017 esitas kostja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet kokku summas 27414,03 eurot, millest 26719,22 eurot kuulub rahuldamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja 694,81 eurot kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Nõue summas 26719,22 eurot tuleneb Tartu Maakohtu 07.05.2007 kohtuotsusest ts. asjas nr. 2-01150 (jõustunud 19.02.2008.a.) ning samas tsiviilasjas Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 kohtumääruse alusel kostja kasuks kinnistusraamatusse 11.05.2017 kantud kohtulikust hüpoteegist summas 438 875 EEK (28049,22 eurot). Ülejäänud nõude osa summas 694,81 eurot moodustub võlausaldaja esitatud nõudevalduse kohaselt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 kohtumäärusega ts. asjas nr. 2-08-20456 kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludest.
2.Hageja selgitab, et Tartu Maakohtu 07.05.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-01-150 rahuldati kostja hagi võlgniku vastu ühisvara jagamiseks; jäeti kinnistu registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx, pindala 590 m2, 100 % elamumaa, katastritunnus xxx (edaspidi xxx kinnistu) võlgniku omandisse ning mõisteti võlgnikult kostja kasuks välja rahalise hüvitis summas 438 875.- krooni (28049,22 eurot). Nimetatud otsuse peale esitas ÜA apellatsioonkaebuse. Lisanduvalt rahuldati Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007 määrusega ts.asjas 2-01-150 kostja avaldus hagi tagamiseks ning seati xxx kinnistule kostja kasuks kohtulik hüpoteek summas 570 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas 2-01-150 (jõustus 19.02.2008): jäeti Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsus muutmata ning tühistati Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007 2 (13)
2-20-5679 määrusega hagi tagamise abinõuna kostja kasuks xxx kinnistule seatud kohtulik hüpoteek 570 000 krooni. 21.04.2008 kustutati kohtunikuabi M L poolt Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse resolutsiooni ts. asjas 2-01-150 alusel xxx kinnistule seatud kohtulik hüpoteek summas 570 000 krooni. Samas Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 kohtumäärusega ts. asjas 2-01-150 rahuldati kostja taotlus hagi tagamiseks ning jäeti kehtima kohtulik hüpoteek xxx kinnistule kostja kasuks summas 438 875 krooni kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse ts. asjas 2-01150 täitmiseni või muutmiseni. Määruse põhjendustes on märgitud, et Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse resolutsioonis on eksitavalt kirjas, et hagi tagamise abinõu kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. 20.02.2017 esitas kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale xxx kinnistu kohta kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusraamatusse kostja kasuks kohtulik hüpoteek summas 438 875 EEK Tartu Ringkonnkohtu määruse 04.02.2008 alusel. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 01.03.2017 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kandemääruse põhjenduses on märgitud, et 04.02.2008 kohtumääruse alusel ei ole võimalik kannet kinnistusraamatusse teha, kuna selle resolutsioon sätestab hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi summas 438 875.- EEK kehtima jätmisest kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse täitmise või muutmiseni, mitte kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistule xxx. Samas kostja 25.04.2017 kinnistamisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 kohtumääruse ts. asjas 2-10-150 alusel on 11.05.2017 kostja kasuks kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek summas 438 875.- EEK siiski sisse kantud.
3.Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.09.2017, mil tunnustati mh kostja nõuet kogusummas 27 414,03 eurot, millest 26 719,22 eurot kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ning ülejäänud 694,81 eurot rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. 28.06.2018. a esitas pankrotihaldur Harju Maakohtule kinnitamiseks esialgse jaotusettepaneku, mille alusel on tehtud väljamakse I rahuldamisjärgu võlausaldajale xxx, kelle kasuks oli seatud kinnistusraamatusse hüpoteek I järjekohale, vastavalt jaotise osale summas 15 581,06 eurot kinnistu xxx müügist laekunud 44 440.- eurot arvelt. Kuigi xxx kinnistu registriossa oli seatud ka kohtulik hüpoteek (II järjekohale) kostja kasuks summas 438 875 EEK, siis kostjale esialgse jaotusettepanekuga väljamakset ei ole tehtud, kuna hageja arvates esineb alus kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kuivõrd 22.06.2016, st enne kostja kasuks 11.05.2017 kohtuliku hüpoteegi seadmist, oli kinnisturaamatusse kantud kohtutäitur J R avalduse alusel xxx kinnistu käsutamise keelamiseks keelumärge, siis lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 sätestatust ja kinnistusregistrisse kantud keelumärke sisust, poleks tohtinud kostja 25.04.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 11.05.2017 kostja kasuks kohtuliku hüpoteeki summas 438 875 EEK sisse kanda. Hageja hinnangul on seega kohtuliku hüpoteegi kanne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt tühine.
4.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kostja kasuks 25.04.2017 kinnistamisavalduse alusel 11.05.2017 seatud kohtulik hüpoteek 438 875 krooni on halduri poolt tagasivõidetav (kehtetuks tunnistatav), kuna on tehtud ajavahemikul alates võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamisest (06.04.2017) kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni (23.05.2017). PankrS § 114 lg 1p 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti 3 (13)
2-20-5679 väljakuulutamiseni. Sellisel juhul eeldatakse, et tehingu või toiminguga kahjustati võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 2). Hageja selgitab, et juhul kui kostjale välja maksta pankrotivara arvel tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõue 26719,22 eurot, tekiks olukord, kus võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõuded kogusummas 43 901,45 eurot jääksid pärast PankrS § 146 lg 1 sätestatud väljamaksete tegemist täies ulatuses rahuldamata. xxx kinnistu müüdi halduri korraldatud enampakkumisel 22.03.2018 ja selle müügist laekus pankrotivarasse 44 440 eurot. Pärast võlausaldajale xxx esialgse jaotusettepaneku alusel 15581,06 euro väljamaksmist moodustab võlgniku pankrotivara 28 858,94 eurot. Kuna PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus on tunnustatud nõudeid summas 43 901,45 eurot, siis kostja nõude summas 26 719,22 eurot rahuldamine I rahuldamisjärgus loob olukorra, kus PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajate nõuded jääksid pärast PankrS § 146 lg 1 sätestatud väljamaksete tegemist (halduril on PankrS § 146 lg 1 sätestatud väljamaksete tegemiseks 44 440*15% = 6 666,00 eurot ja halduri tasu alammääras müüdud varalt koos käibemaksuga moodustab 7090,68 eurot) täies ulatuses rahuldamata. Hageja hinnangul oleks kostjat sellisel juhul võrreldes teiste võlausaldajatega ebaõiglaselt eelistatud. Seega oleks kõiki asjaolusid arvestades õiglane kostja nõude täies ulatuses rahuldamine koos tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetega.
5.Eeltoodust tulenevalt hageja leiab, et kostja kasuks 11.05.2017 kohtuliku hüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse on tühine või alternatiivselt tagasivõidetav ning vastava kande puhul kinnistusraamatus on tegemist ebaõige kandega, mis tuleb parandada, st kustutada. Samas hageja selgitab, et kuna xxx kinnistu on võlgniku pankrotimenetluses 22.03.2018 toimunud enampakkumisel võõrandatud, siis on vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks 438875 krooni enampakkumise akti alusel kinnistusraamatust tegelikult juba kustutatud ega ole enam kehtiv. Hüpoteegikande täiendav kustutamine on vajalik selleks, et välistada kostja pandiga tagatud nõude rahuldamine eesõigusnõudena. Hageja osutab, et 21.02.2019 esitas ta kostjale hagihoiatuse, milles märkis, et kuna esineb alus võlgniku kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 114 lg 1 p 1 alusel ning samuti esineb õiguslik alus kohtuliku hüpoteegi seadmise tühiseks tunnistamiseks TsÜS § 88 lg 1 alusel, siis teeb ta kostjale kui võlausaldajale ettepaneku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi vabatahtlikuks kustutamiseks. Sellele vastas kostja 19.03.2019, et ei nõustu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks omalt poolt mingeid toiminguid tegema. Eeltoodust tulenevalt hageja leiab, et xxx kinnistule kostja kasuks 11.05.2017 seatud kohtuliku hüpoteegi tühisus või alternatiivselt tagasivõidetavus (kehtetus) tuleb tuvastada kohtu poolt ja kuna hüpoteegikande puhul on olnud tegemist ebaõige kandega kinnistusraamatus, taotleb hageja ebaõige selle parandamist, st kande kustutamist vastavalt AÕS § 65 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 65 lg 1 alusel ja kostja kohustamist nõusoleku andmiseks ebaõige kande kustutamiseks ja selle asendamiseks kohtuotsusega.
6.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Seonduvalt hageja taotlusega tunnistada kostja kasuks 11.05.2017 tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne tühiseks 4 (13)
2-20-5679 kostja leiab, et hagejal puudub selles osas hagemisõigus. Kostja osutab, et kohtutäitur R, kelle kasuks oli seatud keelumärge, võlgniku pankrotivõlausaldajate hulka ei kuulu ega ole volitanud hagejat ennast esindama. Samas saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otseselt seadusest, mis aga hageja puhul puudub. Lisaks ei oma käsutuskeeld TsÜS § 88 lg 2 kohaselt mõju enne selle andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Kuivõrd xxx kasuks seatud hüpoteek oli kinnistusraamatus eespool kostja kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki ja xxx nõue on seadusele vastavalt võlgniku pankrotimenetluses rahuldatud, siis muudel pankrotivõlausaldajatel puuduvad asjaõigused, mille õiguslikku positsiooni kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek võiks mõjutada. Seega puudub hagejal väidetavalt käsutuskeeldu rikkuva käsutuse tühisuse tuvastamisel hagemisõigus.
8.Kostja leiab samuti, et tema kasuks tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne ei ole keelumärkega vastuolus, kuna sellega taastati kostja varasem asjaõiguslik positsioon xxx kinnistu osas, nii nagu see oli määratud ts,asjas 2-01-150 Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007.a kohtumäärusega, Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008.a kohtuotsusega ja 04.02.2008.a kohtumäärusega kuni 21.04.2008, kui vigase 14.01.2008 kohtuotsuse alusel kohtuliku hüpoteek ekslikult kustutati. Kostja on seisukohal, et kohtulik hüpoteek on seatud ts.asjas 210-150 Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007 kohtumääruse alusel ning esmakordselt sisse kantud 20.09.2007, seega ammu enne kinnisasja käsutamise keelumärke seadmist ja kinnistusraamatusse sissekandmist 2016.aastal, ning olnud vigase resolutsiooniga kohtuotsuse alusel kohtu tegemata jätmiste tõttu (04.02.2008 kohtumääruse jäi kinnistusametile saatmata) ekslikult 21.04.2008.a kustutatud. Kuivõrd TsÜS § 88 lg 1 kohane käsutuskeeld ei laiene enne keelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele (TsÜS § 88 lg 2) , on vaidlusalune kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kantud õiguspäraselt.
9.Hageja alternatiivnõude osas tunnistada kohtulik hüpoteek tagasivõitmise korras kehtetuks kostja leiab, et see ei kahjusta võlgniku võlausaldajaid. Kostja osutab veelkord, et kuivõrd kohtulik hüpoteek oli kostja kasuks seatud algselt juba 20.09.2007, seega ammu enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 23.05.2017, siis ei saanud kohtuliku hüpoteegi uuesti sissekandmine 11.05.2017 kuidagi võlausaldajaid kahjustada, kuivõrd ajavahemikus 21.04.2008 kuni hüpoteegi uuesti sissekandmiseni 11.05.2017 on see olnud küll kustutatud, kuid mitte kunagi pole tühistatud kohtuliku hüpoteegi seadmise aluseks olnud määrusi ega otsust, samuti pole ära langenud hagi tagamise alused, st jätkuvalt on võlgnikul täitmata kohustus kostja ees, mis põhineb ts.asjas 2-01-15 Tartu Maakohtu 07.05.2007.a kohtuotsusel. Lisaks kostja osutab, et ainukesed kostja pandiga tagatud nõude rahuldamisjärgu vaidlustajad võlgniku pankrotimenetluses A A ja E B ning võlgnik ise on alates kohtuliku hüpoteegi kustutamisest 21.04.2008 olnud teadlikud, et see on toimunud ekslikult vigase 14.01.2008. kohtuotsuse alusel. Lisaks on kostja seisukohal, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole tehing pankrotiseaduse § 110-114 tähenduses ja kohtu poolt ekslikult kustutatud kohtuliku hüpoteegi õiguspäraselt uuesti sissekandmine ei kahjusta pankrotivõlausaldajate huve isegi siis, kui hüpoteek on uuesti sisse kantud lühikest aega enne pankroti väljakuulutamist. Õigusteoorias eristatakse selgelt hüpoteegi seadmist ja sissekandmist. AÕS § 326 sätestab hüpoteegi seadmise kokkuleppevormi. Hüpoteek seatakse asjaõigusliku käsutustehingu (hüpoteegi seadmise lepinguga). Kohtulik hüpoteek seatakse aga hagi tagamise kohtumäärusega (TsMS § 384 lg1) ning kohtulik hüpoteek tekib sissekandmisega (TsMS § 388 lg 3 kolmas lause). 5 (13)
2-20-5679 Kostja on seisukohal, et hüpoteegi ekslikust kustutamisest ei saa pankrotivõlausaldajatel tekkida õigustatud ootust, et kohtulik hüpoteek uuesti ei teki, st sisse ei kanta.
10.Kostja on täiendavalt seisukohal, et hageja on kostja vastu hagi esitades käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja osutab, et nõuete kaitsmise koosolekul on hageja jätnud kostja pandiõigusele vastuväite esitamata, kuigi hagis põhjendab ta kostja vastu esitatud nõudeid samade asjaoludega, millest hageja pidi teadma kui mitte võlgniku pankroti väljakuulutamisest alates siis kindlasti ammu enne nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Kuivõrd kostja nõue põhineb kohtulahendil ning pandiõigus oli kantud kinnistusraamatusse enne pankroti väljakuulutamist, siis tulenevalt PankrS § 103 lg 4 oli nõue ja nõude rahuldamisjärk loetud tunnustatuks ilma kaitsmata ning kord tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku PankrS § 105 järgi hiljem vaidlustada ei saa, välja arvatud PankrS § 106 lg 2 nimetatud juhul. Hagiavaldusest ei nähtu, et oleks esinenud mõni PankrS § 106 lg 2 nimetatud asjaoludest või et oleks taotletud uuesti nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, et seal kostja nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadata. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse hagis alusena esile toodu asjaolusid, so vaidlusaluse kohtuliku hüpoteegi sissekandmist pärast keelumärget ning enne pankroti väljakuulutamist, pidid need hagejale igal juhul olema teada enne nõuete kaitsmise koosoleku toimumist ning hageja pidanuks kostja pandiõigusega mittenõustumist väljendama nõuete kaitsmise koosolekul, et kostja oleks saanud selle peale hiljemalt nõuete ja rahuldamisjärkude vaidlustamiseks seadus ette näinud 30 päevase tähtaja jooksul esitada oma pandiõiguse tunnustamiseks hageja vastu kohtusse hagi. Kuivõrd hageja nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõude suhtes mingeid vastuväiteid ei esitanud, puudub tal hea usu põhimõttest tulenevalt õigus hiljem tagasivõitmise hagi esitada. Kostja osutab täiendavalt, et kohtuliku hüpoteegi puhul pole tegemist võlgniku tehinguga, lisaks ei kaasneks selle tagasivõitmise puhul pankrotivara suurenemine, vaid pankrotivara jagataks ümber isikute huvides, kes alates kohtuliku hüpoteegi kustutamisest on olnud teadlikud, et hüpoteegi kustutamise kanne on tehtud ekslikult ja kohtuahendi alusel, mis selleks õigust ei andnud ning kes on tegutsenud kostja suhtes pahatahtlusega.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Tulenevalt PankrS § 541 lg-st 1 teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt valitseb haldur muuhulgas pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Hageja on vaidlustanud kinnistusraamatusse kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kande õigsuse, leides, et vaatamata kostja nõude tunnustamisele vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgus oleks kostja nõude eelisjärjekorras rahuldamine, võttes arvesse kohtuliku hüpoteegi tühisust või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, teiste võlausaldajate suhtes ebaõiglane. AÕS §§ 641 ja 325 tulenevalt on kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt 6 (13)
2-20-5679 tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Riigikohus on lahendis 2-18-13609 selgitanud (p 16), et kohtulik hüpoteek (AÕS §-d 363, 364) kitsendab sarnaselt lepingu alusel seatud hüpoteegiga (AÕS § 325 jj) koormatud kinnisasja omandiõigust eeskätt oma tagatisiseloomu tõttu, s.o isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega on kohtuliku hüpoteegi puhul tegemist kohtulahendi alusel kinnisasjale seatava pandiõigusega, mille puhul asendab kohtulahend asjaõiguslepingut (AÕS § 641) ja omab sellele sarnast käsutuslikku iseloomu. TsÜS § 84 lg 1 teise lause ja § 90 lg 2 alusel tuleb kehtetu asjaõiguslepingu järgi saadu alusetu rikastumise sätete järgi tagasi anda. Asjaõiguslepingu tühisuse või kehtetuse korral ei ole sel õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause, § 90 lg 1 kolmas lause). Seega on hageja nõude rahuldamise eelduseks tuvastada, et kostja kasuks seatud hüpoteegikanne ei ole kehtiv, mistõttu tuleks see parandada, st kustutada (AÕS § 65 lg 1, KRS § 65 lg 1) ja asendada kostja (kui isiku, kelle õigust see puudutab) nõusolek kohtulahendiga (KRS § 341 lg 1, lg 2 p 2, lg 8, TsÜS § 68 lg 5).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: võlgnik oli xxx kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud ajavahemikel 06.02.2001 – 11.04.2008 ja 22.06.2016 kuni 27.04.2018 enampakkumiseni (tl 31-32, 55); Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsusega tsiviilasjas 2-01-150 rahuldati kostja (ÜA) hagi võlgniku (H A) vastu ühisvara jagamiseks, jäeti xxx kinnistu võlgniku omandisse ja mõisteti võlgnikult kostja kasuks hüvitis 438 875 krooni (tl 17-19); Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007 määrusega tsiviilasjas 2-01-150 rahuldati kostja hagi tagamise taotlus ja seati kohtulik hüpoteek xxx kinnistule kostja kasuks summas 570 000 krooni (tl 25-26); kohtulik hüpoteek summas 570 000 EEK kostja kasuks oli kantud kinnistusraamatusse 11.09.2007 kohtumääruse alusel 20.09.2007 (tl 31-32, 55); 14.01.2008 Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-01-150 jäeti Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsus muutmata; hagi tagamise abinõu, mis kohaldati Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007 määrusega, kuulub tühistamisele käesoleva otsuse jõustumisel (tl 27-29); 30.01.2008 esitas kostja kohtule taotluse hagi tagamiseks vastavalt Tartu MK 07.05.2007 otsusele võlgnikult kostja kasuks summa 438 875 EEK väljamõistmise kohta (tl 63); - Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määrusega tsiviilasjas 2-01-150 jäeti hagi tagamiseks kehtima kohtulik hüpoteek xxx kinnistule kostja kasuks summas 438 875 krooni kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse täitmiseni või muutmiseni. Määrus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna xxx jaoskonnale. Määruse põhjendustes on kirjas, et Tartu Ringkonnakohus on 11.09.2007 käesolevas asjas hagi tagamise abinõu kohaldanud samale kinnisasjale hageja nõutud summat arvestades. Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse resolutsioonis on eksitavalt kirjas, et hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tagamise alused ei ole ära langenud, siis on põhjendatud hagi tagamise abinõu kehtima jäämine kuni lahendi täitmise või muutmiseni (tl 20);
7 (13)
2-20-5679 -
Justiitsministeeriumi 11.09.2008 vastusest kostjale ilmneb, et Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määrust ei saadetud registripidajale Tartu Ringkonnakohtu kantselei referendi eksimuse tõttu (Justiitsministeeriumi vastus tl 56); kohtulik hüpoteek summas 570 000 EEK kostja kasuks oli kustutatud kinnistusraamatust 14.01.2008 kohtuotsuse alusel 21.04.2008 (tl 31-32, 55); Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 määrusega tsiviilasjas 2-08-20456 mõisteti võlgnikult kostja kasuks välja menetluskulu 694,81 eurot (tl 21-24); Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013 otsusega tsiviilasjas 2-10-16216 (jõustus 14.04.2014) tunnistati kehtetuks 08.04.2008 kinkeleping, millega võlgnik kinkis xxx kinnistu A Aile ja seati kinnistule keelumärge kostja kasuks (tl 57-62); 22.06.2016 kanti kinnistusraamatusse xxx kinnistu suhtes keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur J R ja ÜA kasuks kohtutäituri 07.06.2016 avalduse ja 08.11.2013 kohtuotsuse alusel (tl 31-32, 55); 01.03.2017 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusega jäeti kinnistamata kostja avaldus xxx kinnistu suhtes kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 438875 EEK Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määruse alusel (tl 30); võlgnik esitas 03.04.2017 enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotiavalduse tagamiseks (tl 9-10); 04.04.2017 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-17-5281 peatati võlgniku pankrotiavalduse tagamise korras kohtutäituri A K poolt võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas xxx (tl 11-12); 06.04.2017 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-17-5281 nimetati võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Oliver Ennok (tl 13); 11.05.2017 kanti kostja 25.04.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse xxx kinnistu suhtes kostja kasuks kohtulik hüpoteek summas 438 875 EEK (tl 31-31, 55); 23.05.2017 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati Oliver Ennok pankrotihalduriks (tl 14-15); 01.06.2017 esitas kostja (ÜA) võlgniku pankrotimenetluses haldurile nõudeavalduse tunnustada nõuet 26719,22 eurot PankrS § 153 lg 1p 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja nõuet 694,81 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tl 16); 21.09.2017 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega tunnustati võlgniku pankrotimenetluses kostja nõuet 26719,22 eurot I järgu nõudena ja 694,81 eurot II järgu nõudena (tl 33-34, 5254); 22.03.2018 toimunud kordusenampakkumise tulemusena xxx kinnistu võõrandati ja selle müügist laekus pankrotivarasse 44 440 eurot; haldur esitas 28.06.2018 võlgniku pankrotimenetluses kohtule esialgse jaotusettepaneku, mille kohaselt on I järgu nõueteks (PankrS § 153 lg 1 p 1) xxx nõue 18330,66 eurot ja ÜA nõue 26719,22 eurot, kuid esialgse jaotusettepaneku kohaselt teha väljamakse ainult xxx, kuna kostja nõude aluseks oleva kohtuliku hüpoteegi suhtes võib esitada PankrS § 110 lg 1 ja 114 lg 1 p 1 kohaselt tagasivõitmise hagi (tl 36-39); kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 438 875 krooni kustutati 22.03.2018 enampakkumise akti alusel kinnistusraamatust 27.04.2018 (registriosa väljavõte tl 31-32); 21.02.2019 esitas hageja kostjale hagihoiatuse ettepanekuga kustutada vabatahtlikult tema kasuks seatud kohtulik hüpoteek (tl 40-41), millele kostja vastas eitavalt (tl 42-44).
14.Hageja leiab, et tulenevalt AÕS 63 lg 1 p 3 ja lg 2 ning TsÜS §§ 84 lg 1 ja 88 lg 1 ei oleks tohtinud kinnistusosakond kostja 25.04.2017 kinnistamisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 kohtumääruse alusel tsiviilasjas 2-10-150 alusel 11.05.2017 8 (13)
2-20-5679 kostja kasuks kohtulikku hüpoteeki summas 438 875.-EEK kinnistusraamatusse sisse kanda, kuna kohtutäitur J R avalduse alusel 22.06.2016 seatud kinnisasja käsutamise keelamise keelumärge kehtis kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 23.05.2017 (PankrS § 45). Seega rikub kohtuliku hüpoteegi kanne varem kohtutäituri J R avalduse alusel seatud kinnisasja käsutuse keeldu ning on TsÜS § 88 lg 1 kohaselt tühine. Täiendavalt on hageja on seisukohal, et ka Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määrus tsiviilasjas 2-01-150, millega jäeti kehtima kohtulik hüpoteek xxx kinnistule kostja kasuks summas 438 875 krooni kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse täitmiseni või muutmiseni, on tühine. Hageja osutab, et TsMS 447 lg 2 sätestatu kohaselt sai kohus 14.02.2008 kohtumäärusega parandada ainult kirja - ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei tohtinud mõjutada Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 kohtuotsuse sisu ehk resolutsiooniga otsustatut. Tartu Ringkonnakohus on 14.01.2008 kohtuotsuse resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt lahendanud ts. asjas 2-01-150 rakendatud hagi tagamise abinõu tühistades selle. Antud otsusele tuginedes on 21.04.2008 kohtulik hüpoteek ka kohtuniku abi M L poolt kustutatud. Tartu Ringkonnakohtul oleks olnud võimalik 04.02.2008 kohtumäärusega otsustada hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine ainult juhul, kui Tartu Ringkonnakohus poleks 14.01.2008 kohtuotsuse resolutsioonis hagi tagamise abinõude osas seisukohta võtnud ja kohtuvaidluse osapool oleks olnud kohtumenetluse käigus selle kohta taotluse esitanud. Kuid ka siis oleks kohus pidanud selle osas antud ajahetkel kehtinud seaduste kohaselt tegema täiendava otsuse lähtudes TsMS § 448 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt. Hageja osutab samuti, et varasemalt oli Tartu Ringkonnakohus oma 11.09.2017 määrusega seadnud kostja kasuks kohtuliku hüpoteegi sumas 570 000 krooni, milline oli Tartu Ringkonnakohtu 14.01.20018 otsusega tühistatud. Eeltoodust järeldub, et kohus on 14.02.2008 määrusega jätnud kehtima antud ajahetkel sama kohtu poolt varajasemalt kohtumäärusega seatud kehtiva hagi tagamise abinõu. TsMS § 388 lg 3 sätestatu kohaselt tekib hüpoteek sisse kandmisega kinnistusraamatusse. Seega on Tartu Ringkonnakohus 04.02.2008 kohtumäärusega teinud käsutuse, mis rikub juba varem Tartu Ringkonnakohtu poolt kohtumäärusega tehtud käsutust, kuna hagi tagamise abinõud kohtuliku hüpoteeki on kohus rakendanud kahe erineva määrusega erinevas summas.
15.Alternatiivselt taotleb hageja kostja kasuks sissekantud kohtuliku hüpoteegi kehtetuks tunnistamist (tagasivõitmist), kuna see tehtud ajavahemikul peale võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamist (06.04.2017) kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni (23.05.2017) ja sellega eeldatavasti kahjustati võlausaldajate huve (PankrS §§ 109 lg 1 ja 2, 110 lg 1, 114 lg 1 p 1). Hageja juhib tähelepanu, et kostja pöördus oma lepingulise esindaja kaudu kohtutäituri poole nõusoleku saamiseks kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks 08.05.2017 põhjendusega, et 10.05.2017 toimub võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamine ning on väga oluline, et kohtulik hüpoteek oleks sisse kantud enne seda kuupäeva, kuna sellest sõltub kostja nõude rahuldamise järjekoht (tl 45-47). Seega oli kostja huviks kohtuliku hüpoteegi sissekandmisel saada eelis teiste võlausaldajate ees. Kohtu seisukoht
16.Seonduvalt hageja nõudega tuvastada kohtuliku hüpoteegi tühisus on kohus sarnaselt kostjaga seisukohal, et hagejal puudub vastavas osas hagemisõigus. Kohus märkis eelpool, et kohtuliku hüpoteegi puhul asendab kohtulahend kinnisasja käsutavat asjaõiguslepingut (AÕS § 641). Samas on Riigikohus lahendites 3-2-1-56-09 ja 3-2-1-140-07 selgitanud (vastavalt p 11 ja p 14), et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse 9 (13)
2-20-5679 tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Kohus leiab, et kohtuliku hüpoteegi puhul võib asjaõiguslepingu poolteks tinglikult lugeda hagejat ja kinnisasja omanikku (käesoleval juhul kostjat ja võlgnikku). Riigikohus on lahendis 3-2-1-167-10 selgitanud (p 9), et kohtulik hüpoteek kantakse TsMS § 388 lg 3 esimese lause ja KRS § 35 lg 4 esimese lause alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Alternatiivselt näeb TsMS § 388 lg 3 teine lause ette võimaluse, et kohus edastab hageja taotluse alusel hagi tagamise määruse ise registripidajale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. See toimub TsMS § 387 lg-s 2 sätestatud korras, mh ei ole sellisel juhul vaja registripidajale esitada täiendavat avaldust. Kolleegium leiab, et kinnistusraamatusse kande tegemise avalduse esitajaks tuleb lugeda hageja ka siis, kui hagi tagamise määruse edastab kohus. Kinnistamisavalduse on hageja sisuliselt esitanud hagi tagamise otsustanud kohtule ja kohtupoolset määruse edastamist tuleb käsitada menetluse tehnilise kiirendamise vahendina, st kinnistamisavalduse vahendamisena.
17.Seega on kohtuliku hüpoteegi puhul tingliku asjaõiguslepingu poolteks kostja ja võlgnik. Eeltoodust tulenevalt saaks kohtu hinnangul haldur kui asjalepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise hagi ainult juhul, kui see mõjutaks võlgniku asjaõiguslikku positsiooni kinnisasja suhtes, ehk sisuliselt siis, kui see aitaks kaasa pankrotivara suurenemisele. Kohtu hinnangul ei saa kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi võimalik tühisus enam mõjutada ei halduri, võlgniku ega võlausaldajate asjaõiguslikku positsiooni, kuna pandiesemeks olev xxx kinnistu oli enne hagi esitamist enampakkumise akti alusel müüdud uuele omanikule ning ühtlasi olid sellega lõppenud ka kõik kinnisasja koormavad õigused. Seega ei oma praegu kohtuliku hüpoteegi võimaliku tühisuse tuvastamine mitte ühegi menetlusosalise asjaõigusliku positsiooni suhtes enam mingit mõju ega tähendust. Asjaolu, et kohtuliku hüpoteegi võimalik tühisus ja vastava kande täiendav kustutamine võimaldaks halduril jätta kostja eesõigusnõue võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, ei tule kohtu hinnangul kohtuliku hüpoteegi tühisuse tuvastamise puhul õigusliku huvina (TsMS § 368 lg 1) arvesse.
18.Lisaks eeltoodule kohus leiab, et isegi kui halduril on kohtuliku hüpoteegi tühisuse tuvastamise osas õiguslik huvi, on põhjendatud kostja vastuväide, et kohtutäituri kasuks seatud keelumärge ei ole tegelikult kohtuliku hüpoteegi kandega vastuolus. Õigusteoorias on leitud, et kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige mh kui asjaõigusleping õigusmuudatuse kohta on olemas, kuid õigusmuudatuse tekkimise eelduseks olev kanne on jäänud tegemata, st sel juhul ei ole õigus tekkinud (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2014, § 65 kommentaar 3.1.1 lk 255). TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene käsutuskeeldu rikkuva tehingu tühisus enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Kohus osutab, et vaidlusaluse hüpoteegikande aluseks olevat asjaõiguslepingut asendav kohtulahend oli juba enne 22.06.2016 keelumärget Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 hagi tagamise määruse näol olemas, kuid jäi kohtutöötaja eksituse tõttu kinnistusosakonnale täitmiseks õigeaegselt esitamata (kohtumääruse kohaselt pidi kohus ise selle edastama kinnistusosakonnale). Juhul kui kohus oleks oma kohustuse määruse kohaselt täitnud, oleks kohtulik hüpoteek sisse kantud juba 2008.a., seega ammu enne keelumärke kandmist. Seega on kostja 25.04.2017 kinnistamisavalduse alusel 11.05.2017 hüpoteegi sissekandmise puhul tegemist kostja asjaõigusliku positsiooni taastamisega, mis vastab tegelikule (materiaalsele) õiguslikule olukorrale seisuga 04.02.2008. Seega, kuivõrd kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek oli kohtulahendina tekkinud enne 22.06.2016 käsutuskeeldu, ei mõjuta käsutuskeeld 11.05.2017 10 (13)
2-20-5679 hüpoteegi sissekandmist. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui lähtuda sellest, et vaatamata varasemale kohtulahendile oli kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kantud ikkagi peale keelumärget, ei pruugi ka sellest järelduda kohtuliku hüpoteegi tühisus. Riigikohus on eelpool osutatud lahendis 3-2-1-167-10 täiendavalt selgitanud (pp 11), et kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisega riivatakse keelumärke järgi õigustatud kohtutäituri õigusi. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi üldjuhul nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Kohtulikku hüpoteeki on võimalik seega sisse kanda kohtutäituri nõusoleku korral. Ka Riigikohus on tunnustanud TMS § 142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral võimalust TsMS § 378 lgt 6 analoogia alusel kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviil-asjas nr 3-2-1-46-10, p 24). Kuivõrd hageja on ise osutanud, et kostja pöördus oma lepingulise esindaja kaudu 09.05.2017 kohtutäituri poole nõusoleku saamiseks kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks (tl 45) ja pärast seda on vaatamata kinnistusosakonna varasemale 01.03.2017 keeldumisele (tl 30) kohtulik hüpoteek 11.05.2017 siiski sisse kantud (tl 31-31, 55), siis eelduslikult andis kohtutäitur selleks oma nõusoleku. Kohtu hinnangul oli see ka põhjendatud, kuna keelumärge oli kantud kohtutäituri ja kostja kasuks Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013 kohtuotsuse alusel, millest nähtuvalt oli see tehtud kostja kasuks tehtud Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsuse täitmise tagamiseks põhjusel, et alates 14.03.2008, mil algatati täitemenetlus, on kohtuotsus olnud täitmata ning 08.04.2008 kinkeleping tõendab, et võlgnik ja A.A on püüdnud kohtuotsuse täitmist takistada (tl 57-62). Seega on kohtulik hüpoteek sisse kantud õiguspäraselt.
19.Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määrus on vastuolu tõttu sama kohtu 11.09.2007 määrusega ja 14.01.2008 kohtuotsusega tühine. Kohus osutab, et 04.02.2008 määruse põhjenduste kohaselt on sama kohtukoosseis, kes tegi 14.01.2008 otsuse, leidnud, et Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse resolutsioonis on eksitavalt kirjas, et hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Ringkonnakohus leidis, et kuna hagi tagamise alused ei ole ära langenud, siis on põhjendatud hagi tagamise abinõu kehtima jäämine kuni lahendi täitmise või muutmiseni. Kohus käesoleval juhul ei leia, et ringkonnakohtul oli ainus võimalus kohtuotsuses tehtud viga parandada ainult täiendava otsuse tegemisega. Kohus osutab, et ringkonnakohus ei muutnud oma 04.02.2008 määrusega varasemat 14.01.2008 kohtuotsust, vaid ainult nentis selles tehtud viga ja rahuldas kostja uue 04.02.2008 täiendava hagi tagamise avalduse (tl 20).
20.Hageja nõude osas tuvastada alternatiivselt tagasivõitmise korras 11.05.2017 tehtud hüpoteegikande kehtetus (PankrS §§ 109 lg 1 ja 2, 110 lg 1, 114 lg 1 p 1) kohus kordab oma eelpool toodud seisukohta, et 11.05.2017 hüpoteegikande puhul ei ole sisuliselt tegemist ebaõige kandega, vaid kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta kohtulahendi teinud kohtu süül õigeaegselt realiseerimata jäänud kohtulahendi hilisema täitmisega. Kohus leiab sarnaselt kostjaga, et viimase poolt tagantjärele oma asjaõigusliku positsiooni taastamine vastavalt tegelikule õiguslikule olukorrale seisuga 04.02.2008 ei saa/saanud teisi võlgniku võlausaldajaid kahjustada, kuna tegemist on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud õigusliku olukorra ja tagajärgede realiseerimisega. Seega ei ole hüpoteegi sissekandmisega kostjat võrreldes teiste võlausaldajate ebaõiglaselt eelistatud.
21.Kohus märgib täiendavalt, et jaga siiski kostja arvamust, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, esitades hagi kohtuliku hüpoteegi tühisuse või kehtetuse 11 (13)
2-20-5679 tuvastamiseks pärast seda kui kostja pandiga tagatud nõue oli eesõigustatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1) tunnustatud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-157-16 selgitanud (p 13 ja 14), et nõude tunnustamine ja kaitstud nõuete nimekirja kandmine ei takista nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmist, sõltumata sellest, kas nõuet tunnustati PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul vastuväideteta või PankrS § 106 lg 1 järgses nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendi alusel. Nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendil ei ole muud tähendust peale selle, kas vaidlustatud nõue loetakse pankrotimenetluses tunnustatuks või mitte (vt ka Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-14, p 13).
22.Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et kohus ei nõustu hageja põhjendustega kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi tühisuse ja tagasivõidetavuse (kehtetuse) kohta jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab võlgniku pankrotihalduri hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud võlgniku pankrotivara kanda (PankrS § 150 lg 1 p 1).
24.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi
2.lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv (1000 eurot). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuluks 715 eurot, st 6,5 töötunni ulatuses hinnaga 110 eurot tund. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palub kostja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude osas esitanud. Kohus, hinnates kostja hageja lepingulise esindaja ajakulu, 12 (13)
2-20-5679 leiab, et see on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 6 tunni ja 30 minuti ulatuses (6, 5 tundi).
27.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Kohus peab õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 16). Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud, et õigusbüroo OÜ Sirkel ja Partnerid ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu ei ole kuludele lisatud. Lähtudes eelnevast määrab kohus kostja lepingulise esindaja kulude rahaliseks suuruseks 715 eurot.
28.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab hageja kostjale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
29.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.