XX hagi YY vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. YY vastuhagi XX vastu alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju maakohtu 18. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7203,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik, seaduslik esindaja CC Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10. detsembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a otsus muutmata.
4.Mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulu hüvitis 1149,6 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Rahuldada hageja taotlus 10. detsembri 2020. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Asendada kohtuistungi protokollis ajamärke 00:26:40 juures olevas teises lauses sõnad „YY-le“ sõnadega „QQ-le“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja
kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 11. mail 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY (kostja) vastu. Kostja vastuväite tõttu lõpetati 3. juuni 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas maakohtule 9. juulil 2019 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 4160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 8. juuli 2016 kuni 9. juuli 2019 eest 452,36 eurot ja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 10. juulist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus samuti kostjalt välja mõista tulevikus tasumisele kuuluvad korduvad kohustused järgmiselt: 2019. a augusti osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. august 2019, 2019. a septembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. september 2019, 2019. a oktoobri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. oktoober 2019, 2019. a novembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. november 2019, 2019. a detsembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. detsember 2019, 2020. a jaanuari osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. jaanuar 2020, 2020. a veebruari osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. veebruar 2020, 2020. a märtsi osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. märts 2020, 2020. a aprilli osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. aprill 2020, 2020. a mai osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. mai 2020, 2020. a juuni osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. juuni 2020, 2020. a juuli osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. juuli 2020, 2020. a augusti osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. august 2020, 2020. a septembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. september 2020. a, 2020. a oktoobri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. oktoober 2020, 2020. a novembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. november 2020 ja 2020. a detsembri osamakse 130 eurot maksetähtajaga 8. detsember 2020 ning seadusjärgse viivise neilt osamaksetelt. Hageja väitel on ta 29. aprillil 2016 surnud WW (edaspidi pärandaja) üks pärijatest. Harju Maakohus kinnitas 31. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16488 pärandaja pärijate kompromissi, mille p-de 2.1.3.29, 2.1.3.30, 2.2.1.28 ja 2.2.1.29 kohaselt kuulub pärandvara koosseisu LL-le kostja 5. detsembri 2014 laenulepingu 0932025038900 (edaspidi laenuleping) täitmiseks tasutud 290 eurot ja nõue kostja vastu, mis on samaväärne laenulepingust tuleneva võlgnevusega seisuga 17. mai 2016 summas 6326 eurot ning arvestuslikud intressid. Nimetatud pärandvara jäi jagamisel hagejale. Pärandaja võttis Nordea Bank AB Eesti filiaalist 5. detsembril 2014 laenu 8000 eurot, et osta kostjale sõiduauto Volkswagen Passat. Laenulepingu p 4.2 kohaselt kohustus pärandaja tasuma laenusummalt intressi, mis moodustus baasintressimäärast Nordea EUR Prime, millele lisandus marginaal 4,0% aastas. Intressimäär oli laenulepingu p 4.3 kohaselt 5,25% aastas. Laenulepingu p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt kohustus pärandaja laenu ja intressi tasuma pangale iga kuu kaheksandal kuupäeval alates 2015. a jaanuarist 72 igakuise maksena. Laenulepingu lisa 1 määratles tagasimaksete suurused. Pärandaja tasus 9. detsembril 2014 QQ-le (edaspidi müüja) auto eest 8000 eurot. Kostja tegi perioodil 12. veebruar 2015 kuni 11. oktoober 2016 pärandaja kontole igakuiselt 130 euro suuruseid makseid (v.a esimene makse, mis oli 100 eurot), kokku 2570 eurot.
3.detsembril 2015 toimus liiklusavarii, mille tagajärjel pärandaja 28. aprillil 2016 suri. Kostja selgitas tema ja hageja seadusliku esindaja CC (hageja ema) Facebooki vestluses, et pärandaja kontole tasumine on sobiv ning palus mitte muretseda. Kostjal kindlat maksetähtaega ei ole. Ta saadab raha tavaliselt kuu esimesel nädalal. Kostja nimetas tasumise summana 130. 2 (7)
Pärandaja võttis pangast laenu kostjale sõiduauto Passat ostmiseks. Kostja kohustus tasuma pärandaja kontole igakuiste osamaksetena kuu esimesel nädalal 130 eurot kuni laenulepingust tulenevate maksete tasumiseni. Kostja lõpetas 2016. a oktoobrist maksete tegemise, mistõttu oli hageja sunnitud pangale tasuma nii laenusumma kui võlgnevuse. Hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal jätkata maksete tegemist pärandaja kontole. Kostja ei ole kohustusi kohaselt täitnud. WW kohustus laenulepingu p 11.1 järgi tasuma viivist lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel vastavalt panga hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrale või vastavalt laenu intressimäärale, kui see on hinnakirjas toodud tarbijakrediidi viivise määrast kõrgem. Kuna kostja lõpetas 2016. a oktoobrist igakuiste osamaksete tasumise 130 eurot, tekkis Nordea Bank AB Eesti filiaalil õigus nõuda pärandaja pärijatelt alates 2016. a novembrist maksmata jäetud igakuiste osamaksete eest viivist. Kuna kuu esimene nädal lõpeb hiljemalt iga kuu seitsmenda kuupäevaga, arvestas hageja seadusjärgset viivist iga osamakse tasumisega viivitamise osas vastava kuu kaheksandast kuupäevast, mis oli ühtlasi laenulepingust tulenev tähtaeg pangale laenumaksete tegemiseks. Tasumata osamaksetelt arvestatud seadusjärgsed viivised hagi esitamise seisuga on 452,36 eurot. Kuna kostja on jätnud tasumata 32 järjestikust osamakset, on hagile esitanud vastuväite ja asunud kohustusi pärandaja ja tema pärijate ees eitama, on hagejal põhjust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus igakuiseid maksekohustusi. Hageja palus kostjalt välja mõista tema kasuks alates 8. augustist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 igakuiselt 130 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole kohustust pärandajale laen tagastada. Hageja ei ole tõendanud, et pärandajal ja kostjal oli võlasuhe. Kostja võlgnevus hageja ees on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja väitel on tema ja pärandaja vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kostja tegi pärandaja kontole ekslikult makseid. Kostjal on õigus hagejalt tagasi nõuda pärandajale ekslikult tasutud maksed. Kostja sai teada, et temal on alusetust rikastumisest tulenev nõue alles 2019. aastal. Seega ei ole kostja alusetust rikastumisest tulenev nõue pärandaja vastu (tema pärijatele) aegunud. Isegi kui pärandaja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, siis pärandaja ei ole lepingust tulenevad õigusi ega kohustusi üle andnud kostjale. Lisaks ei ole pärandaja loovutanud nõuet uuele võlausaldajale. Vastuhagi
4.Kostja esitas 13. aprillil 2020 hageja vastu vastuhagi 2570 euro saamiseks. Kostja tegi igakuiselt alates 12. veebruarist 2015 kuni 11. oktoobrini 2016 pärandaja kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX makseid summas 130 eurot (v.a esimene osamakse summas 100 eurot), kokku 2570 eurot selgitusega „passat“. Pärandaja on alusetult rikastunud summas 2570 eurot. Kostjal ei olnud mingeid kohustusi pärandaja ees. Järelikult on pärandaja kohustatud 2750 eurot tagastama. Hageja on pärandaja pärija. Kostja sai alusetu rikastumise nõudest teada pärandaja vastu alles praeguse hagi dokumentidega tutvudes. Seejärel kontrollis kostja enda konto väljavõtet ja avastas, et tal on pärandaja vastu alusetu rikastumise nõue. Järelikult on kostjal võimalik esitada vastuhagi pärandaja pärija ehk hageja vastu. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitas vastuhagile aegumise vastuväite ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjal puudub alus nõuda pärandaja kontole tehtud maksete tagastamist. Kuna pärandaja maksis müüjale kostja eest auto ostuhinna 8000 eurot ja kostja hakkas igakuiselt tegema pärandajale makseid 130 eurot, siis ei ole kostjal alust nõuda hagejalt midagi tagasi. Lisaks ei ole kostja selgitanud, millise kohustuse 3 (7)
täitmiseks ta pärandaja kontole igakuiselt makseid tegi ega ka seda, millal nimetatud kohustus ära langes. Kostja väide, et ta sai pärandaja kontole maksete tegemisest teada praeguse hagi kättetoimetamisest, on eluliselt ebausutav. Lisaks on eluliselt ebausutav, et pärandaja ostis auto 8000 euro eest, mis läks kostja omandisse, ning võttis selleks ka 8000 eurot laenu, millele lisandusid intressid, ning kostja hakkas ekslikult peale selliste tehingute tegemist ja auto enda omandisse saamist igakuiselt maksma pärandajale 130 eurot. Kostja tegi pärandajale makseid peaaegu kaks aastat. Seda, et tegemist ei olnud ekslike maksetega, millest kostja ei teadnud enne praeguse hagi esitamist, kinnitab ka kostja Facebooki vestlus hageja emaga 2015. a detsembris, milles kostja kinnitas, et tal on pärandaja ees kohustus tasuda igakuiselt 130 eurot seoses pärandaja Nordea Bank AB laenukohustusega, hageja ema kostjale edastatud e-kirjad alates 9. oktoobrist 2017, milles palutakse jätkata pärandajale maksete tegemist või võtta laenukohustus üle, asjaolu, et kostja tegi LL kontole kaks makset 11. septembril 2017 ja
11.oktoobril 2017, mis oli peale seda, kui kostja oli lõpetanud pärandaja kontole igakuiste maksete tegemise. Vastuhagi nõuet ei ole võimalik esitada üksnes hageja vastu. Vastuhagi kostjateks on ühiselt kõik pärandaja pärijad. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas 18. juuni 2020. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja on Tallinna notar Robert Kimmeli 21. veebruaril 2017 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt pärandaja pärija. Pärandaja pärandvara koosseisu kuulub LL-le kostja tasutud 290 eurot ja nõue kostja vastu, mis 17. mai 2016 seisuga oli 6326 eurot (ja arvestuslikud intressid). See pärandvara jäi hageja omandisse. Pärandaja konto väljavõttest nähtub, et pärandaja on saanud 5. detsembril 2014 pangalaenu 8000 eurot ja 9. detsembril 2014 tasus ta müüjale 8000 eurot selgitusega „auto ost“. Kostja alustas 12. veebruaril 2015 pärandajale igakuiste maksete tegemist selgitusega „passat“. Pärandaja konto väljavõttelt nähtub, et makseid on tehtud iga kuu alguses, kuid erinevatel kuupäevadel. Makset ei ole tehtud 2016. a juulis. Pärandaja konto väljavõttega on tõendatud, et tegemist ei olnud püsimaksega, vaid kostjapoolse igakuise ülekandega. Järelikult on ebaõiged kostja väited, et tegemist oli ekslike maksetega, millest kostja sai teada hagiavaldusest. Maakohtu hinnangul oli kostjal ja pärandajal kokkulepe laenu tagastamise kohta. Kuigi üks lepingupool on surnud ja kostja mingit kaasabi faktiliste asjaolude väljaselgitamisel ei osutanud, leidis maakohus, et pärast 9. detsembril 2014 müüjalt sõiduauto ostmist, sõlmisid pärandaja ja kostja kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja pärandajale sõiduauto maksumuse hüvitama. Tunnistaja QQ kinnitusel soovis kostja sõiduki eest tasuda sularahas. Kuna müüja sularaha ei soovinud, tasus sõiduauto ostuhinna kostja eest pärandaja enda kontolt ja sõiduki omandi sai kostja. Asjaolu, kellele müüja sularaha tagasi andis, tähtsust ei oma. Kuivõrd kostja asus sõiduki ostusummat tagastama pärandajale, leidis maakohus, et sularaha jäi
9.detsembril 2014 kostja kätte. Eluliselt ei ole usutav, et kostja tagastas pikema perioodi jooksul sõiduki ostusumma osade kaupa pärandajale olukorras, kus sularaha jäi pärandaja kätte. Luminor Bank AS-i tõendi kohaselt on pangale tasutud perioodil 5. detsember 2014 kuni 8. juuli 2019 laenulepingu 0932025038900 täitmiseks igakuiselt ca 130 eurot. Kostja teatas hageja emale 14. detsembri 2015 Facebooki vestluses, et ta kohustus tasuma pärandaja kontole 130 eurot iga kuu esimesel nädalal. Hageja ema ja kostja Facebooki kirjavahetusest selgub, et kostja oli oma kohustusest pärandaja ja tema pärijate ees teadlik. Maakohus ei pidanud veenvaks kostja väited, et ingliskeelne tekst jäi talle arusaamatuks ning suhtlust hageja emaga pole toimunud. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt toimus Facebooki vestlus ja ekirjavahetus inglise keeles kostjast tulenevalt, kuivõrd arvutite klaviatuur ei võimalda tihti venekeelset suhtlust. 4 (7)
Puuduvad tõendid selle kohta, et pärandaja ja kostja oleks sõlminud täiendavaid kokkuleppeid raha tagastamise osas. Järelikult saab igakuine makse pärandaja kontole olla üksnes sõiduki ostuhinna tagastamine vastavalt pärandaja ja kostja 9. detsembri 2014 kokkuleppele. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on kostja arvel alusetult rikastunud. Puudub vaidlus, et kostja on saanud 9. detsembri 2014 müügilepingu alusel auto omandi. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et kostja oleks sõiduki eest tasunud. Alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. Kostja suhtes selline ebaõiglus puudub. Kostja väited, et pärandaja ei ole oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi saanud kostja nõusoleku puudumise tõttu kolmandatele isikutele üle anda, ei oma õiguslikku tähendust, kuivõrd hageja ei ole kolmandast isikust võlausaldaja, vaid on pärandaja õigusjärglane. Lisaks on kostja vastuhagi nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1 järgi aegunud. Kostja väide, et ta sai pärandaja tehtud maksetest teada hagiavaldusest, on vastuolus kogutud tõenditega. Kostja kinnitas 14. detsembri 2015 Facebooki kirjavahetuses, et teeb igakuiseid makseid kuu esimesel nädalal. Järelikult ei ole tegemist püsimaksekorraldusega, vaid kostja igakuise teadliku tegevusega makse teostamisel. Aegumise vältimiseks pidi kostja nõude pärijate vastu esitama hiljemalt 14. detsembril 2018. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 8. juuli 2016 kuni 9. juuli 2019 eest summas 452,36 eurot on põhjendatud. Kuna kostja esitas vastuhagi hageja vastu tasutud maksete tagasisaamiseks, on selge, et kostja ei teosta hagejale makseid ka edaspidi. Järelikult kuuluvad kostjalt väljamõistmisele ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused kuni laenulepingu lõppemiseni ja viivis tasumata põhinõudelt alates 10. juulist 2019 ning teostamata osamaksetelt kuni maksete kohase tasumiseni. Poolte seisukohad
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebus, sh vastuhagi rahuldada. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.1.Kostja väitel hindas maakohus ebaõigesti hagis ja vastuhagis välja toodud asjaolusid, jättis täitmata selgitamiskohustuse ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.
7.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et asjas kogutud tõendite pinnalt võib järeldada, et kostjal ja pärandajal oli kokkulepe laenu tagastamise kohta. Üksnes asjaolust, et kostja kandis pärandaja kontole raha, ei ole piisav järeldada, et kostjal ja pärandajal oli kokkulepe laenu tagastamise kohta. Kirjalik kokkuleppe kostjal ja pärandajal laenu tagastamise kohta puudus. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja teatas hageja emale 14. detsembri 2015 Facebooki vestluses, et tema kohustus tasuma pärandaja kontole 130 eurot iga kuu esimesel nädalal. Maakohtul puudus alus nimetatud tõendi vastuvõtmiseks, sest hageja ei ole esitanud tõendi eestikeelset tõlget. Lisaks ei ole sellest kirjavahetust võimalik järeldada, et kostja kohustus oli tasuda iga kuu 130 eurot pärandaja kontole auto eest.
7.3.Maakohus ei ole selgitamiskohustuse täitmist dokumenteerinud. Maakohus ei selgitanud pooltele, millal eelmenetlus lõppes. Lisaks ei küsinud maakohus pooltelt, kas nad on eelmenetluse lõppemisega nõus. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus järeldas ekslikult, et pärandaja konto väljavõttega on tõendatud, et tegemist ei olnud panga püsimaksega, vaid kostja igakuiste ülekannetega. Maakohus ei võimaldanud kostjal tõendada, miks kostja tegi ekslikult hageja kontole makseid selgitusega „passat“. Kostja on selgitanud, et ta kandis ekslikult raha pärandaja kontole. Kui maakohtu hinnangul ei olnud kostja oma väiteid piisavalt põhjendanud ega tõendanud, pidi maakohus võimaldama kostjal esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Need kohtu rikkumised mõjutasid vastuhagi lahendamise tulemust. 5 (7)
7.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et auto müügihinna tasus müüjale pärandaja. Maakohtule oli esitatud nii kostja põhjendused kui ka tunnistaja kinnitused, et müüjale maksis müügihinna kostja. Maakohus hindas valesti müüja ütlusi. Müüja ütluste kohaselt maksis sõiduauto ostuhinna kostja.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
10.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud etteheited, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ja oleks pidanud andma kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhul, kui kostja leidis, et tal jäid maakohtu menetlusnormi rikkumise tõttu maakohtus mingid tõendid esitamata, oleks ta pidanud TsMS § 633 lg 4 kohaselt soovitud tõendid hiljemalt koos apellatsioonkaebusega esitama. Kostja seda ei teinud ega osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, millised tõendid tal maakohtu väidetava rikkumise tõttu esitamata jäid.
11.Pooled vaidlevad asjas sisuliselt selle üle, kas pärandaja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja hüvitama pärandajale auto ostuks võetud laenu maksed pangale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus sellise kokkuleppe tuvastas. Maakohus ei tuvastanud seda kokkulepet üksnes hageja väidete alusel, vaid asjas esitatud tõendite hindamise teel. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et ei ole esitatud kirjalikku lepingudokumenti, ei välista kokkuleppe olemasolu tuvastamist. Võlaõigusseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib lepinguid sõlmida mistahes vormis, sh suuliselt. Asjaolud, et pärandaja võttis auto ostuks laenu, maksis QQ-le sama summa kostjale ostetud auto hinnana ning kostja asus seejärel tegema pärandajale regulaarseid makseid samas suuruses kui olid pärandaja laenulepingu järgsed kohustused panga ees, näitavad selgelt, et kostjal ja pärandajal oli kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi hüvitama pärandajale tema auto ostuks võetud laenu maksed. Kokkuleppe olemasolu kinnitab ka kohtule esitatud Facebooki vestlus, milles kostja ise kinnitas hageja emale sellise kohustuse olemasolu.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus hindas valesti tunnistaja QQ ütlusi. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi koostoimes dokumentaalsete tõenditega ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Asjaolu, et tunnistaja ütlused ja dokumentaalsetest tõenditest nähtuv ei lange auto ostuhinna tasumise osas täielikult kokku, on selgitatav asjaoluga, et auto müügilepingu sõlmimisest kuni tunnistaja ütluste andmiseni oli möödunud üle viie aasta, mistõttu tunnistaja ei pruukinud toimunut enam täpselt mäletada. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kostjal olnuks plaan osta auto sularaha eest, ei oleks pärandajal olnud mingit vajadust võtta auto ostmiseks laenu. Samuti ei oleks kostjal olnud mingit vajadust teha seejärel pärandajale regulaarselt laenumaksega samas suuruses ülekandeid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivset põhjendust ülekannete tegemiseks. Tõsiselt ei ole võetav kostja selgitus, et ta peaaegu kahe aasta jooksul tegi igakuiselt pärandajale ülekandeid ekslikult, märkides seejuures ülekannete selgitusse „passat“.
13.Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegi pärandajale ülekandeid nendevahelise kokkuleppe alusel, st õigusliku alusega, ei ole kostjal hageja vastu ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Seega jättis maakohus õigesti rahuldamata ka kostja vastuhagi.
14.Hageja on esitanud taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtuistungi helisalvestis kinnitab, et kohtuistungi protokollis on ajamärke 00:26:40 juures olevas teises lauses ekslikult kirjas „YY-le“, mitte „QQ-le“, mis vastab istungil öeldu tegelikule sisule. 6 (7)
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks esindajakulu 1485 eurot (esindaja ajakulu 8,25 tundi, tunnitasuga 150 eurot) ning tõlkekulu 54,6 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvas tabelis märgitud esindaja ajakulu ning tasude summa ei kattu ajakulu ja tasu suurusega, mille hüvitamist hageja taotleb, vaid on sellest 50 minutit suurem. Ringkonnakohus lähtub sellest, et hageja ei soovi menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitamist, kuivõrd see kajastub tabelis erineva tunnihinnaga, mis ei kattu hageja taotluse põhjal arvutatava tunnitasuga. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri üksnes selle kohtuastme menetluskulude kohta, milles menetluskulude kindlaksmääramist soovitakse ning § 174 lg 3 kohaselt määrab kõrgema astme kohus kindlaks üksnes selles kohtuastmes kantud kulud. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldab 2 tunni ja 10 minuti osas enne ringkonnakohtu menetlust tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kuludega, mida ringkonnakohus kindlaks ei määra. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud 6 tunni ja 5 minuti osas on hageja esindaja ajakulu, arvestades asja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr ületab küll mõneti keskmist advokaadi tunnitasu määra, kuid mitte oluliselt, mistõttu on ka see ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud esindajakulu ringkonnakohtu menetluses 1095 eurot (koos käibemaksuga). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis kokku 1149,6 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
/ allkirjastatud digitaalselt / Reena Nieländer
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.